Eelmises postituses sai välja toodud, et pildistamiseks tasuks otsida head valgust ning tõeliselt heade fotode tegemiseks on selle jälgimine äärmiselt oluline. Samas ei ole alati võimalik aega vabalt valida ning samuti ei piisa heade piltide saamiseks ainult valguse valimisest. Nõnda tooksin selles postituses välja, mida tasub võttekohas jälgida.
There are many, many kinds of different mental health problems. Some patients will only have metformin 500 mg ohne rezept mild or no symptoms at all. Ampicillin was first isolated from the culture broth of streptomyces aureofaciens in 1947.
I was using a lot of drops and this is a bit better than i have experienced with them. Buying with master cardviagra pills mastercard online at the pharmacy Nāmrup mastercard no prescription. It really helped to reduce the severity of my symptoms and i have never had any issues or problems with my cold or sinus infection.
Alustada tasub objekti enda vaatlemisest ja sobilike võttenurkade otsimisest. Kust saab objekti kõige paremini pildile? Milline suund näitab hoonet kõige iseloomulikumast küljest ja avab selle loomulikku mahtu? Suudad leida mõne uudse võttenurga? Kuidas jätta pildile ainult huviväärne objekt või kuidas kaasata kõige sobilikumal kujul ümbritsevat keskkonda? Milline on parim kõrgus pildi tegemiseks? Nendele ja paljudele teistele küsimustele tuleb vastust otsida just nimelt võttekohal ning siin ei saa anda ühest valemit, mis alati kehtiks. Pigem on just järjepidev praktika see, mis õpetab automaatselt keskkonda jälgima ja sedakaudu sellistele küsimustele kiirelt vastama. Vahel on kõige raskem just õige küsimuse esitamine.
Teravdatud tähelepanu tasub jagada detailide märkamisele. Ehk on selle kultuurimälestiseks arvatud hoone juures mõned ääretult iseäralikud arhitektuursed lahendused? Siin võib tõusta suurt kasu taustatööst. Tasub uurida, mis olid määravad põhjused huviväärse objekti mälestiseks arvamisel ning milliseid detailile on kirjelduses olulisteks peetud. Lisaks võib otsida üldiseid mustreid ja korrapära ning vaadelda kaamerasilma ees avanevaid värvikombinatsioone. Huvitav leid võib vastu piiluda väga ootamatust suunast. Eesti esimese kultuurimälestise fotovõistluse (2011) võit läks fotole Purila mõisast, mis oli tehtud aknaauku katvate laudade vahelt avanevast praost. Järgnevas näites on aga ühe katusealuse all peidus olnud maaling Cesvaine lossis Lätis.
Selliste pindade juures saab nii mõndagi huvitavat välja noppida.
Näite täienduseks sobivad edukalt kaks allolevat foto samast lähedalt Jaungulbene mõisast. Võttesuund on küll enam-vähem sama, aga pildile jäävad hoopistükkis erinevad motiivid. Ühel juhul on kaadris terve mõisa peahoone eestvaates ja teises olukorras vaid mõisa peasissekäigu kohal olev aadlisuguvõsa vapp.
Kaamerat paika seades tasub arvesse võtta hilisemaid fototöötluse plaane. Näiteks perspektiivi korrigeerimise võimaldamiseks (sellest lähemalt järgmises postituses) tasub arvestada, et kaadri ülaossa tuleks juba pildistamisel jätta piisalt vaba ruumi. Vajadusel võib julgelt samast objektist mitu fotot teha, kus ühel puhul on objekt kitsamalt raamidesse jäetud kui teisel. Võib juhtuda, et hilisemal piltide vaatlusel arvutis tulevad välja detailid, mis võttekohas silmale tabamata jäid ja nõnda tollesse kitsamasse kaadrisse ära ei mahtunud.
Mis puudutab kadreerimist laiemalt, siis tasuks kindlasti objekti ümber piisavalt hindamisruumi jätta – alles fotograafiaga tutvust tegevatel inimestel on üheks tüüpveaks just nimelt see, et objekt surutakse väga tihedalt kasti. Selline ahistavalt kitsuke puur ei lase jäädvustatul mõjule pääseda ja nõnda ei jää pilt esteetiliselt eriti nauditav. Võimalikke vigu on muidugi teisigi ja neist tuntuimad on vast viltune horisont ning valesti valitud fookuspunkt.
Tasub jälgida, et pildil jääks domineerima just nimelt soovitud motiiv. Selleks tuleb tähele panna kõike, mis ulatub kaadri piiresse. Unustades märgata esiplaanile tükkivaid elemente või uurimata tausta on pärast hõlbus avastada, et lisaks plaanitule on pildile jäänud ka täiesti kõrvalisi detaile. Mis on see, mida Sa soovid vaatajale näidata? Mis on foto sõnum?
Kultuurimälestised võivad oma suuruselt üksjagu varieeruda. Suuremate objektide tabamiseks linnakeskkonnas, kus ümbritsevat ruumi on vähevõitu, võib kogu objekti korraga kaadrisse mahutamine osutuda pea võimatuks. Siin tuleb abiks näiteks panoraampildi tegemine. Kaamerat samas punktis hoides (soovitavalt statiivi abil!) tuleks teha seeria pilte, kus iga järgnev kattub u 1/3 ulatuses eelmisega. Pärast saab pildid arvutis üheks kokku liita ja nõnda on terve objekt kaetud. Vältimaks probleeme hilisemas fototöötluse etapis, ei tohi kaamera seaded seejuures muutuda (nõnda on siin kindlasti soovitav manuaalrežiimi kasutamine). Piltide hilisemaks kokkukleepimiseks on saada arvukalt eri programme, näiteks vabavaraline Hugin.
Hea panoraampildi saamine on omaette katsumus ning nõuab üksjagu harjutamist. Ei tasu tagasi kohkuda, kui esimesed fotod veel väga hästi ei õnnestu. Kõrval on üks näide sellisest tugevate moonutustega panoraampildist, mis on kokku pandud kolmest fotost. Siinse postituse alguses näha olnud kirikut on jäädvustatud üsna kiriku kõrvalt ning hilisemas piltide liitmise etapis selgus, et perspektiivi täielikuks korrigeerimiseks on ümbritsevaid alasid siiski liiga vähe pildile jäänud.
Kui nüüd peaks aga ette tulema olukord, kus hulk objekte õnnestub tõesti heade fotodega katta, siis isegi see ei tähenda, et tulevikus töö otsa lõppeks. Alati tasub protsessi korrata ja käsi järjekordselt fotoaparaadi poole sirutada, sest maailm muutub ajas. Üks käimasoleva kultuurimälestiste fotovõistluse eesmärke on mälestiste hetkeolukorra talletamine. Samas on väga oodatud ka vanemad fotod, sest kõrvuti uuematega muudavad need võimalikuks aja kulgemise tajumise, näidates meile objektide muutumise protsessi. Seesugust pildistamist erinevatel ajahetkedel tuntakse kui refotograafiat ehk ülepildistamist.
Näide. Piltidest esimene on tehtud jaanuaris 2010 ning teine oktoobris 2013. Fotodel on keeduvee majake Tartu raudteejaamas. Suund on sama, erinevused on vaid ajas ja foto tegemise kauguses. Küll aga ei saa öelda, et pildid ise väga sarnased oleksid või et pildistatav ei oleks selle napi kolme ja poole aasta jooksul muutunud.
