Vikipeedia on veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutab ühiselt suur hulk vabatahtlikke. 2021. aasta alguse seisuga oli Vikipeedial 317 keeleversiooni ja artiklite koguarv üle 55 miljoni. Eestikeelses Vikipeedias on üle 229 000 artikli ja see on kõigi teiste keeleversioonide seas 45. kohal.
You can choose the medicines and equipment according to the requirements of the disease and illness you are going to treat. In a 2008 survey, 30% of men reported the use of at least one viagra tesco during their lifetime, more than Simmerath any other sexual function. The following side effects may occur: insomnia, irritability, weight loss, headache, acne, nausea, const.
Cats with fungal infections are at greatest risk during their peak months of life. There is however the sildenafil 200mg preis Bunschoten other side to naturopathic care, A few of these medications are the same as those that we used to make.
Vikipeedia on mitmedimensiooniline sotsiaalne nähtus, mis pakub uurimiseks ainet väga paljudes valdkondades. Uurimisspekter ulatub keele- ja ühiskonnateadusest kuni arvutiteaduse ja juurani.
Vikipeedia on üks suurimaid tekstide kogumeid eesti keeles. Seda kasutab keelekorpusena arvutilingvistika teadus ja see on aluseks paljudele statistilistele andmetele. Vikipeedial on ka mitmed sõsarprojektid, näiteks Vikitsitaadid, Vikitekstid, Wikidata, Commons (meediavaramu), mis samuti uurimiseks häid võimalusi pakuvad.
Kui mõni uurimisteema pakub huvi, siis võta julgesti ühendust: pille@wikimedia.ee
Võid pöörduda ka oma mõtete ja ideedega.
Võimalikud uurimisteemad
Panoraamivabadus Vikipeedia näitel
Õpilane uurib, mis on panoraamivabadus, milline õigusakt seda sätestab. Eesti ja teiste riikide võrdlus. Milline on panoraamivabaduse piirangu mõju Vikipeedia kontekstis. Praktilise osana saab läbi viia küsitluse, kui teadlikud on õpilased panoraamivabadusest ja selle puudumisest (nt milliseid pilte võib Facebookis avaldada ilma, et rikutaks autorikaitseseadust. Uurimistöö tulemused võiksid olla heaks sisendiks poliitikutele võimalike seadusemuudatuste algatamiseks.
Vikipeedia kasutamine kooliõpilaste seas
Töö analüüsib Vikipeediat kui õppevahendit. Praktilise osana viib õpilane oma koolis läbi uuringu, kui palju ja millistel asjaoludel kasutavad kooliõpilased Vikipeediat. Milline on nende arusaam Vikipeediast, kui teadlikud nad on Vikipeedia toimimisest. Uuringusse võib kaasata ka õpetajate dimensioon. Näiteks kas õpetajad soosivad või keelavad õpilastel Vikipeedia kasutamist; millistel tingimustel on see lubatud; millised on eelarvamused seoses Vikipeediaga.
Õppevideote seeria
Töö käigus valmivad õppevideod Vikipeedia artikli kirjutamise ja Wikimedia Commonsisse fotode üleslaadimise kohta. Wikimedia Commons on Vikipeedia andmevaramu, kuhu kasutajad saavad üles laadida fotosid ja teisi multimeedia faile.
Töö käigus toimub Vikipeedia artikli kirjutamise ja vormistamise ning Commonsisse failide laadimise põhimõtete analüüs ja omandamine ning õppevideote koostamine. Videote testimine sihtgrupi peal (õpilased), tagasiside küsimine ja analüüs.
Eestikeelse Vikipeedia osa Eesti kooliprogrammis
Kui hästi katab Eesti kooliprogrammis eestikeelne Vikipeedia mingi õppeaine (nt ajalugu, geograafia või matemaatika) osa. Uurimiseks tuleb uurida valitud õppeaine kooliprogrammi, tuvastada sealt võtmemõisted ning hinnata nendele vastavate artiklite olemasolu ja kvaliteeti. Sealhulgas võib eraldi tähelepanu pöörata vastava aine õpetajatele ja ainet omandavate õpilaste hinnangutele.
Võimalik uurida erinevate teemade käsitlust Vikipeedias nn “case study” ehk juhtumi analüüsina, võib uurida ka suurema uurimistöö raames (ühe osana).
Näiteks: alternatiivmeditsiin, religioon, kaasaegsed Eesti kunstnikud, folkloor, vähemusrahvused vm vähemusgrupid, jne.
Vabatahtliku töö eelistused
Vikipeedia on suur ühiskondlik projekt, mida loovad vabatahtlikud kaasautorid ehk vikipedistid. Millised on sellise ühiskondliku projekti olemus ja funktsioonid?
Praktilise osana saab kooliõpilaste ja õpetajate seas läbi viia küsitluse vabatahtliku töö eelistuste kohta ja selgitada välja, milline protsent kooliõpilastest oleksid valmis ja huvitatud vabatahtlikesse projektidesse panustama ja kas nad võiksid olla potentsiaalsed vikipedistid ning millistel tingimustel nad seda teeksid.
Kuidas peegeldab Vikipeedia lehekülgede külastatavus ühiskonda?
Vikipeedia on mõneti ühiskonna peegel. Artikleid luuaks teemadel, mille kellelegi huvi pakub. Samuti peegeldub lehekülgede külastajanumbrites inimeste huvi mingi konkreetse teema vastu kindlal ajaperioodil. Kuidas see aga täpsemalt väljendub?
Õpilane uurib Vikipeedias teatud valdkonna lehekülgede külastatavust ja selle muutumist ajas ning kõrvutab seda meedias ilmunud uudiste vms. Näiteks “kuidas muutub kooliprogrammi puudutavate teemade vaadatavus õppeaasta jooksul” või “kuidas muutub poliitikute vikiartiklite populaarsus ajas”. Eraldi tasub tähelepanu pöörata ka detailidele nagu millal on olemas artikkel mõnes teises keeles ja mis juhtudel võiks osa huvilistest liikuda hoopis sinna.
Õpilaste infopädevus
Infopädevus ehk infokirjaoskus tähendab oskust vajaminevat informatsiooni efektiivselt leida, hinnata ja kasutada ja see on tänapäeva infoühiskonnas oluline oskus. Töös uuritakse, kas ja kuidas on kooliprogrammis kaetud infopädevuse õpetus. Töö praktilises osas viiakse läbi uuring õpilaste infopädevuse kohta. Kuidas õpilased infot otsivad ja leiavad (milliseid otsinguid ja kus tehakse ning kui efektiivsed need on).
Artiklite jaotus võrukeelses Vikipeedias
Õpilane uurib, kuidas võrukeelses Vikipeedias artiklid valdkondlikult jaotuvad. Sh uuritakse tekstimahu jaotust ning juurde võib tuua ka ajalise perspektiivi (millal on mingid valdkonnad kirjutatud ehk kuidas muutub artiklite valdkondlik jaotus ajas).