Kasutajanime Velirand all tegutseb vikipedist, kes on alates 2010. aastast panustanud eestikeelsesse Vikipeediasse peaaegu 8000 artikliga ning võtnud enda kanda ka Vikipeedia administraatori rolli. Rääkisime sellest, kuidas sai temast aktiivne vikipedist ja mis teda selle juures motiveerib.

Oled Vikipeedias enda konto alt aktiivselt kaastööd teinud aastast 2014. Palun räägi, milline oli sinu esimene kokkupuude Vikipeediaga ja kuidas sai sinust aktiivne vikipedist?

Vikipeediast kuulsin esimest korda 2004. või 2005. aastal, kui üks tuttav rääkis, et pidavat olema Vikipeedia – entsüklopeedia, mida inimesed ise kirjutavad. Teatavat huvi see muidugi tekitas. Käisin siis eestikeelset Vikipeediat vaatamas, aga tol ajal oli kõik alles algusjärgus ja erilist muljet see ei avaldanud.

2009. aastal hakkasin saama Google’i otsingule vastuseks Vikipeedia artikleid. Siis hakkasin Vikipeediat pidevalt lugema. Lisaks eestikeelsele Vikipeediale jälgisin ka inglise, vene ja saksa Vikipeediat. Varsti märkasin, et eestikeelses Vikipeedias on paljud artiklid puudu. Sain aru, et mingil määral suudan ise artikleid kirjutada. Niimoodi kaastöö tegemine algaski.

Tegelikult olen ma Vikipeediale kaastööd teinud alates 2010. aasta augustist, aga esialgu ei olnud mul kontot ja ma tegin kaastööd IP-numbri alt. See vist ei ole kuigi tüüpiline. Konto tegin endale alles 2014. aasta mai algul.

Kuidas on Vikipeedia selle ajaga muutunud? Mis on läinud paremaks? Aga halvemaks?

Minu meelest on ikka mingil määral paremaks läinud. Nii kvantiteedi kui ka kvaliteedi poolest. Negatiivseid muutusi ei oska nagu esile tuua. Ma ei tea ju, milline Vikipeedia päris alguses oli.

Mis sind täna Vikipeedia juures hoiab?

Mulle meeldib Vikipeediaga tegeleda ja see on harjumuseks kujunenud. Nii palju on ju teha, sest töö ei lõpe Vikipeedias kunagi. Sõltuvuseks ma seda nimetada ei söandaks. Teatav missioonitunne on siin ikka ka mängus. Mõnes mõttes on eestikeelne Vikipeedia isamaaline ja rahvuskultuuriline projekt.

Tegutsed Vikipeedias kasutajanime Velirand all ja eelistad jääda anonüümseks. Milliseid eeliseid anonüümne panustamine Vikipeedias annab? 

Ma ei näe anonüümses tegutsemises mitte midagi imelikku. See on Vikipeedias igati loomulik ja tavaline. Mu tuttavad ja sugulased teavad küll, et ma olen Vikipeedia administraator. Muidugi on seejuures anonüümsus hea ka vandalismivastases võitluses. Ega mul pole küll mingit erilist huvi just sellega tegeleda, kuid Vikipeedia juures on see lihtsalt paratamatus.

Oled samas Vikipeedia administraatorina üks aktiivsemaid vandalismi vastu võitlejaid. Mis on administraatori töö peamised väljakutsed ja millega tuleb kõige sagedamini kokku puutuda? 

See oli minu jaoks väga üllatav, kuid mind 2015. aastal administraatori kandidaadiks esitati, sest ma ei olnud administraatoriks kandideerimisele kunagi mõelnud. Mul ei olnud üldse selliseid ambitsioone ja keeldusin kandideerimast. Aga mõne aja pärast seati minu kandidatuur teist korda üles. Siis sain aru, et pean ikka kandideerima.

Ma ei ületähtsustaks seda administraatori-teemat, esmajoones tähendab see mõningaid tehnilisi lisavõimalusi, mida tavakasutajal ei ole. Muidugi tekib administraatori töös mõnikord anonüümsete kasutajate ja uute kasutajatega erimeelsusi.

Kuidas on kümme aasta pikkune Vikipeedias tegutsemine muutnud või mõjutanud sinu elu?

Eks mingil määral ikka on mõjutanud. Võiks öelda, et see on mu elu rikastanud. Tänu Vikipeediale olen mitmeid teemasid tõsisemalt uurinud. Artikleid olen kirjutanud erinevatel teemadel, aga võib-olla olen enam rahul mõnede ajalooliste isikute ja poliitikute artiklitega. Võiks mainida sedagi, et ostsin endale digifotoaparaadi, et saaks Commonsisse pilt üles laadida.

Oled loonud üle 6000 artikli. Kuidas sa paigutaksid ennast kvaliteet/kvantiteet teljel ja mida sina Vikipeedia sisuloome puhul oluliseks pead? 

Enne kasutajakonto loomist kirjutasin IP-numbri all üle 1400 artikli. Kui need ka juurde lugeda, siis olen loonud isegi üle 7900 artikli, mis on päris suur arv. Enda kirjutatud artiklite kvaliteeti on mõnevõrra raske hinnata. Mitmed neist vajaksid ehk täiendamist, aga eks Vikipeedia võlu ole seegi, et neid tekste saab alati täiendada ja edasi arendada. Olen ka oma kirjutatud artiklid enamasti korralikult viidetega varustanud.

Kas näeme meie eluajal eestikeelses Vikipeedias miljonendat artiklit? Mida selleks tegema peaks, et see päev kiiremini saabuks?

Ma ei pea miljoni artiklini jõudmise teemat kuigi oluliseks. Hea, kui poole miljoni artikli piir millalgi lähitulevikus ületataks. Aga olen optimistlik ja usun, et kunagi miljoni artiklini siiski jõutakse. Artiklite kvaliteeti pean küll artiklite arvust palju olulisemaks.

Mida arvad bottide (robotite) kasutamisest artiklite loomiseks?

Varem olin ma kindlalt bottide kirjutatud artiklite vastu. Näiteks rootsikeelses Vikipeedias on palju bottide tehtud suhteliselt mõttetuid ja sisutühje artikleid. Viimasel ajal olen ma aga suhtumist muutnud. Mingil määral võiks bottidega artikleid teha, aga inimesed peaksid need artiklid üle vaatama. Võib-olla oleks sellest kasu haldusüksuste ja asulate artiklite tegemisel.

Kuidas sinu arvates oleks võimalik tuua rohkem kaastöölisi Vikipeediasse? Kuidas tagada, et nad looksid kvaliteetset sisu?

Ausalt öeldes ma ei tea, kuidas tuua Vikipeediasse uusi kaastöötajaid. Tänapäeval on ju inimesed Vikipeediast üldiselt teadlikud ja kel eeldusi on, see jõuab kaastöötajate hulka. Paljudel inimeste ei ole Vikipeediaga tegelemiseks lihtsalt aega. Võib-olla on Vikipeedia püsiautoriks olemiseks vajalikud mingid erilised isiksuseomadused.

Millised on sinu arvates Vikipeedia tulevikuväljavaated arvestades tehisintellekti pealetungi? Kas oled vikipedisti või administraatorina juba tundnud tehisintellekti mõju Vikipeedias?

Ma ei ole tehisintellekti küsimuses mingi asjatundja. Olen muidugi tehisintellektiga suhelnud ja see on väga huvitav olnud. Aga ma ei oska ette kujutada, milline on olukord paari-kolme aasta pärast.

Kas on midagi, mida sa tahaksid Vikipeedia toimimise puhul muuta?

Tehnilise poole pealt ei oska midagi esile tuua. Vahel olen mõelnud, et õigus artikleid muuta peaks olema ainult registreeritud kasutajatel. Aga tegelikult nii ikka ei saa, see oleks vastuolus Vikipeedia põhimõtetega.

Intervjuu valmis seerias “Vikipeedilisi vaatlusi“.