Siia lehele on koondatud kõige sagedasemad küsimused, mida Vikipeedia kohta küsitakse. Näiteks, kes kirjutavad Vikipeedia artikleid või kui palju maksab artikli avaldamine? Õpilased küsivad, miks õpetaja keelab neil Vikipeediat kasutada? Õpetajad aga küsivad, kas Vikipeedia on ikka usaldusväärne?

The doctor was using a lot of a-c in the patients for about a week before he stopped taking it. When antibiotics are prescribed, it is important to follow all https://parquejoyero.es/22378-paxlovid-prescription-pdf-48224/ instructions carefully. A single dose of imitrex (a single, oral tablet containing 0.

The best price, however, can be found online at the website of your doctor. The best treatment is to take an over-the-counter medicine like tylenol unceasingly or advil. You will need to visit the doctor regularly to check your progress.

Allpool on vastused kõige enam kripeldavatele küsimustele.

Mis on Vikipeedia?

Vikipeedia on vaba sisuga veebipõhine entsüklopeedia, mis loodi 2001. aastal. Eestikeelne Vikipeedia tegutseb alates 2002. aastast ning selle eesmärgiks on tagada, et teabele oleks võimalik ligi saada ka eesti keeles ja Eesti kohta käiv informatsioon paremini leviks.

Kuidas Wikipedia alguse sai?

Wikipedia loodi 2001. aastal esialgu osana Nupedia projektist. Nupedia oli samuti vaba sisuga võrguentsüklopeedia, kuid sinna kirjutasid artikleid eksperdid ning olemas olid erinevad kontrollimehanismid kvaliteedi tagamiseks. Seda vedasid Jimmy Wales ja Larry Sanger.

Ekspertidele keskendumine tingis aga väga aeglase arengu ja nii avati selle kõrvale vikikeskkond, kus lubati kõigil huvilistel kaasa lüüa lootuses, et see aitab projekti arengut kiirendada. Lühikese ajaga kasvas aga Vikipeedia mahult palju suuremaks ning ületas peagi Nupediat ka kvaliteedilt.

Kuidas eestikeelne Vikipeedia alguse sai?

Peagi pärast Vikipeedia loomist hakati selle juurde moodustama ka teisi keeleversioone. 2002. aasta 24. augustil loodi eestikeelse Vikipeedia esimesed leheküljed. Samal päeval alustas kasutaja Kalev lehega “Vikipeedia:Üldine KKK” ning õhtul lõi kasutaja Markus esimese artikli, milleks oli “Viki”.

Esimese muudatuse teinud kasutaja Kalev oli seejuures estofiilist keeleteadlane Antoine Chalvin Prantsusmaalt. Üks teine varane kaastööline oli ka hollandlane Frans Van Nes. Kuigi juba päris algusest käis projekti juurest läbi mõni eestlane, siis esimene aktiivselt muudatusi tegema hakanud kasutaja Andres liitus 2003. aastal ning alles siis hakkas see keeleversioon jõudsamalt kasvama. 

Kui palju on Vikipeedia keeleversioone?

Suurim keeleversioon on ingliskeelne Vikipeedia, kus on üle 6,5 miljoni artikli. Sellele järgnevad saksakeelne ja prantsuskeelne Vikipeedia. Samas on üksnes artiklite arvu järgi vaadates esiotsas ka mõned väiksemad keeled nagu näiteks sebu ja rootsi, kuid nende puhul on suur osa artikleid lühikesed ja automaatselt genereeritud arvutiprogrammide abil. 

Eestikeelses Vikipeedias on üle 230 000 artikli ja see on artiklite arvult 44. kohal. Võrukeelses Vikipeedias on üle 6400 artikli ja see mahub napilt 200 suurema keeleversiooni sekka. Kokku on keeleversioone aga üle 300. Täpset arvu on keeruline öelda, sest igal aastal tuleb mõni keeleversioon juurde. Samas on ka mitmed väiksemad keeleversioonid varjusurmas ja seega on küsitav, et kas neid tasub üldse arvesse võtta. Lisaks n-ö päris keeleversioonidele on ka hulk pisikesi keeleversioone veel arendamisel inkubaatori-nimelises projektis, kust lubatakse välja need keeleversioonid, mis on tõestanud enda jätkusuutlikkust.

Millal jõuab Vikipeedia miljoni artiklini?

2023. aasta alguse seisuga on eestikeelses Vikipeedias üle 233 000 artikli. Juba pikemat aega täieneb see enam kui 900 artikli võrra igas kuus, kuid samasuguse kiirusega jätkates kulub miljoni artiklini jõudmiseks üle 67 aasta. Seepärast soovime ka artikliloome kiirust tõsta, sest tahaksime, et eesti keeles oleks võimalik lugeda kvaliteetset üle miljoni artikliga entsüklopeediat enne aastat 2090.

Mis vahe on Vikipeedial ja Wikipedial?

Vikipeedia/Wikipedia on veebientsüklopeedia, mis töötab vikitarkvaral ja millel on üle 300 keeleversiooni. Igal versioonil on sellele keelele omane nimekuju: näiteks võrukeelne Vikipeedia on Vikipeediä, ukrainakeelne Вікіпедія jne. Eesti keeles nimetatakse seda Vikipeediaks ja inglise keeles Wikipediaks, aga tegelikult on see kõik üks sama asi. Just nagu Eesti, Estonia ja Estland käivad kõik ühe ja sama riigi kohta. Samas võib mingit sellist nimekuju kasutades viidata ka konkreetselt just eestikeelsele või ingliskeelsele Vikipeediale.

Miks nimetatakse seda entsüklopeediat Vikipeediaks?

Nimi “Vikipeedia” on saadud sõnade “viki” (kasutatava tarkvara nimetus) ja “entsüklopeedia” liitmise teel. Havai keeles tähendab “wiki” ‘kiire’ ning “peedia” tuleb kreekakeelsest sõnast παιδεία ‘paideia’, mis tähendab ‘haridust’, ‘teadmist’. Kuna vikitarkvara võimaldab lehekülgede kiiret muutmist, siis võeti selle nimetamisel kasutusele ka kiirust märkiv sõna. Nii on Vikipeedia “kiire entsüklopeedia”.

Mis asi on viki?

Viki on teatud tüüpi veebisait, mis võimaldab selle külastajatel sisu hõlpsalt lisada, kustutada ja muul viisil muuta. Ka Vikipeedia on viki ehk kõiki selle lehekülgi saavad huvilised soovi korral muuta. See ei tähenda, et iga muudatus ka alati püsima jääb. Eelkõige peab lisatud sisu vastama Vikipeedias kokkulepitud reeglitele.

Mida ma peaksin tegema kui näen Vikipeedias viga?

Vikipeedia toimub seeläbi, et kõigil huvilistel lubatakse selle sisu parandada. Iga artikli ülaäärelt võib leida saki “muuda” ja sellel klikkides avaneb tekstiviisard, kus on võimalik soovitud muudatus ellu viia. Kui piisavalt palju inimesi osaleb vigade parandamisel, siis ei jäägi Vikipeediasse varsti ühtegi viga alles ja meil kõigil on kasutamiseks suurepärane veebientsüklopeedia.

Kas Vikipeedias muudatuste tegemiseks peab olema registreeritud kasutaja?

Muudatusi teha ja sisu lisada saab Vikipeedias ka ilma kasutajakontota, kuid siiski on soovitav endale konto luua. See võtab aega alla ühe minuti ning pakub mitmeid lisavõimalusi. Näiteks võimaldab see kohendada kasutajaliidest. Samas tõstab see ka kasutaja usaldusväärsust ning aitab vajadusel paremini säilitada anonüümsust. Kasutajanimi ei pea olema kuidagi pärisnimega seotud ja võib olla näiteks Jänes123.

Kui teha muudatusi sisselogitult, siis jääb artikli muudatuste logis näha kasutajanimi. Ilma sisselogimata muudatusi tehes kuvatakse seal muudatusi teinud seadme (telefon, arvuti) IP-aadress.

Mis teemadel on Vikipeedias kõige rohkem artikleid?

Eestikeelses versioonis on kõige rohkem artikleid kirjutatud geograafia teemadel nagu külad ja linnad, vallad ja maakonnad, mäed ja jõed, saared ja poolsaared. Peaaegu sama palju on artikleid isikute kohta. Need kaks valdkonda annavad ligilähedaselt poole kõigist artiklitest.

Erinevates keeleversioonides võib teemade osakaal erineda. Näiteks on artiklid paikadest ja inimestest väga levinud ka ingliskeelses Vikipeedias, kuid seal on neist veel suuremaks jaotuseks kultuurivaldkonna artiklid.

Kes kirjutavad artikleid?

Vikipeediasse lisavad sisu ja kirjutavad artikleid vabatahtlikud: mõni teeb muudatusi pea iga päev ja teine lisab midagi korra elus ning see võib olla vaid täiendus puuduva koma osas. Kõigil on aga võrdne õigus Vikipeediasse panustada.

Valdava enamuse muudatustest teeb aga väike hulk eriti aktiivseid kaastöölisi. Selliseid aktiivseid sisulisajaid ja -toimetajaid nimetatakse vikipedistideks ning fotomaterjaliga panustajaid vikifotograafideks.

Teatud muudatused võivad küll olla ka automatiseeritud. Nii võivad arvutiprogrammid vahel artikleid lisada ja uuendada või isegi vandalismi kustutada.

Kes on administraatorid?

Administraator on Vikipeedia kasutaja, kellel on mõned täiendavad tehnilised võimalused nagu vabadus kustutada ja taastada lehekülgi, panna neid kirjutuskaitse alla ja sellest vabastada ning blokeerida IP-aadresse.

Administraatoriks valib Vikipeedia kogukond enda poolt usaldatud inimesi ja neil on oluline roll vandalismi vastu võitlemisel ja veebientsüklopeedias kvaliteedi tagamisel. Samas võivad Vikipeedias sellega tegeleda kõik soovijad ja üldiselt valitakse administraatoriks ikka ainult neid, kes on juba oma varasema tegevusega korra hoidmisel silma paistnud.

Mis juhtub artikliga siis, kui see on valmis kirjutatud ja üles pandud?

Kui artikkel on üles pandud, siis on see automaatselt ja koheselt nähtav kõigile. Samuti võib igaüks seda toimetada, lisada juurde sisu või teha muid muudatusi. Kvaliteetset sisu üldjuhul ei muudeta ja see säilib samataolisena. Iseasi, kui seda informatsiooni on vaja vahel ajakohastada.

Kui artikleid võivad kõik kirjutada, kuidas saab olla kindel, et artikkel on usaldusväärne?

Kuigi igaüks saab Vikipeediasse panustada, siis ei saa sinna kõike kirjutada. Vikipeedias tuleb järgida kokkulepitud reegleid, näiteks entsüklopeediale kohast neutraalset stiili ja oma muudatuste tõelevastavust viidetega kinnitada. Probleemset sisu võib igaüks parandada või sootumaks eemaldada. 

Vikipeedia puhul on inimestele näha kogu entsüklopeedia koostamise protsess ja mitte ainult valmisprodukt ehk lõplik artikkel. Seepärast on võimalik vahel kohata ka poolikuid või probleemseid artikleid ning siin peab lugeja ise üles näitama aktiivsust ja kriitilist meelt. Eelkõige on artikkel usaldusväärne, kui selles sisalduv info ja faktid põhinevad usaldusväärsetel ja kontrollitavatel allikatel. Seejuures tuleb tähele panna, et neutraalse allika alla ei kvalifitseeru kellegi arvamus või arvamusartikkel.

Mille alusel valitakse nädala artikleid ja pilte Vikipeedia esilehel?

Nädala artikkel ja nädalapilt avaldatakse igal nädalal eestikeelse Vikipeedia esilehel. Nende rolliks on olla eeskujuks ja demonstreerida ootusi sisu kvaliteedile. Tegemist on artikliga, mis vastab headele artiklitele esitatud nõuetele. Nädala fotod on Eesti vikifotograafide tehtud või kujutavad Eestit.

Kuidas satuvad fotod Vikipeediasse?

Vikipeedia artiklid võivad sisaldada ka pilte, illustratsioone, helifaile ja videoid. Enamasti kasutab Vikipeedia oma sõsarprojekti Wikimedia Commonsi failide kogus leiduvaid materjale.

Wikimedia Commonsisse saavad enda tehtud pilte üles laadida kõik inimesed. Üles laadimisel tuleb järgida autoriõigusi puudutavaid reegleid, mille kokkuvõtte leiab ka Wikimedia Commonsi lehelt.

Kogu Commonsis leiduv materjal (pildid, videod, joonised) on tasuta kasutamiseks kõigile, kuid vajalik on viitamine teose autorile ja litsentsile (nii nagu on näha ka selle artikli fotode juures).

Mida kujutavad endast Vikipeedia sõsarprojektid?

Vikipeedia sõsarprojektide sekka kuuluvad Vikitsitaadid, Vikitekstid, Wikidata, Wikimedia Commons jt, mis on küll Vikipeediaga seotud, kuid funktsioonilt ja ülesehituselt erinevad vikid. Näiteks Vikitsitaadid koondavad tsitaate ja Vikitekstid koguvad vabasid tekste. Wikimedia Commons on meedia- ja pildifailide hoidla ning Wikidata on tasuta ja avatud teadmistebaas, mida saavad lugeda ja redigeerida nii inimesed kui ka masinad.

Kõiki Vikipeedia sõsarprojekte täiendavad vabatahtlikud kaastöölised ning nad on kantud samast ideest kui Vikipeedia – muuta kogu maailma teadmised kõigile vabalt kättesaadavaks.

Mis on Vikipeedia roll ja funktsioon ühiskonnas?

Vikipeedia põhineb arusaamal, et meile ühised teadmised, valdkonnad ja teemad peaksid olema mõistetavad ja vabalt kättesaadavad meile kõigile.​ Kuna ​see kaardistab meie kultuuriruumile olulised teemad meie emakeeles, on sellel oluline roll kultuuri, ajaloo ja keele talletamise ja säilitamise seisukohalt. Vikipeedial on ka oluline hariduslik roll. Ühelt poolt võimaldab see maailma kohta õppida, aga teisalt lubab see osaleda teadmiste jagamise protsessis ja õppida läbi aktiivse osaluse teabe kogumisel ja jagamisel.

Millal Vikipeedia valmis saab?

Vikipeedia ei saagi valmis. Vikipeedia on protsess, millesse igaühel on võimalik panustada. Nii nagu päriselu, on ka Vikipeedia elu peegeldusena pidevas arengus ja muutumises.

Mis on Vikipeedia miinused?

• Vikipeedia on läbi oma avatud loomuse paratamatult avatud vandalismile,  mille alla klassifitseerub igasugune materjali lisamine või eemaldamine, mille eesmärk on Vikipeedia usaldusväärsuse ja sisu rikkumine. Enamasti suudavad Vikipeedia aktiivsed kaastöölised küll igasuguse vandalismi kiiresti tuvastada ja välja juurida ning korduva vandalismi korral blokeerivad administraatorid probleemitekitaja. 
• Kahjuks leidub Vikipeedias ka madala kvaliteediga ja kontrollimata sisuga artikleid. Aktiivseid vikipediste ja (keele)toimetajaid, kes Vikipeedia sisu üle valvavad, on vähe ning nad ei jõua kõike kontrollida ja läbi vaadata. Seepärast on iseäranis oluline, et aktiivselt sekkuksid sisu korrastamise kõik need, kes kuskil mõnda viga märkavad.

Mis on Vikipeedia ohud?

Vikipeedia ohud on seotud peamiselt teksti usaldusväärsusega. Mistahes tekstis esineb alati vahel vigu ja Vikipeedia ei ole siin erand. Samuti esineb pahatahtlikke inimesi, kes püüavad kasutada Vikipeediat reklaami tegemiseks, valeinfo levitamiseks või lihtsalt sealset sisu rikkuda. Seepärast tuleb ohtude vältimiseks teksti lugeda kriitiliselt ja informatsiooni kontrollimiseks minna algallikateni (viited). Samasugust kriitilist meelt tasub aga säilitada ka algallikatega tutvumisel, sest vigu esineb mistahes tekstides.

Kas Vikipeediat võib koolitööks kasutada?

Vikipeediat sobib kasutada koolitööks, kuid seda tuleb kasutada õigesti. 

Vikipeedia artikkel on allikmaterjalide refereering s.t. artikli koostaja on teinud ära suure töö ja pannud kokku referaadi talle kättesaadavate allikate põhjal. Vale on selline kasutamine, kui kopeerida Vikipeedia artikli tekst või lõik oma koolitöösse. Isegi kui panna juurde, et allikas on Vikipeedia, ei ole see mitmel põhjusel aktsepteeritav teguviis ning selle juures ei omanda õpilane mingeid uusi oskusi ega teadmisi. See kehtib ka teiste allikate puhul. Ei ole ju vahet, kas kopeeritakse Vikipeediast või kuskilt mujalt, mõlemal juhul on tegemist plagiaadiga.

Vikipeedias olev materjal on teemaga tutvumiseks ning kiire ülevaate omandamiseks. Seejuures tasub tähele panna, kuidas Vikipeediast soovitud informatsiooni leida, kuidas hinnata selle kvaliteeti, aga ka tutvuda selle esitusviisiga ja algallikatega. Eriti tasub tähele panna artikli lõpus antud viiteid ja kirjandust. Ühtlasi võib olla kasulik tutvuda teistes keeleversioonides esitatud materjalidega ja neid omavahel võrrelda.

Vikipeedia tekstide analüüsimise ja toimetamise kaudu kogutud meediapädevuse oskused võimaldavad õpilastel olla aktiivsed teabetarbijad, valmistada neid ette võltsuudiste tuvastamiseks ning (meedia) sisuloomeks.

Mida Vikipeedia kasutamine meile õpetab?

Vikipeedia kuulub enim külastatud veebilehtede esikümnesse ja see on suurim veebientsüklopeedia maailmas. Vikipeedia toimemehhanismide parem mõistmine aitab meil aru saada sellest, kuidas inimesed koostööd teevad.

Vikipeedia abil saavad õpilased vahetult näha teadmiste loomise protsessi. Nad saavad uurida artikli viiteid, hinnata materjali usaldusväärsust, tutvuda teemaga kaasas käiva aruteluga ja artikli muudatuste ajalooga. Samaaegselt saavad nad uusi teadmisi maailma kohta, arendavad kriitilist lugemisoskust, meedia- ja digipädevusi.

Vikipeedia kasutamisel õppevahendina areneb õpilaste:

• kirjutamisoskus ja selge eneseväljendus;
• kriitiline lugemis- ja mõtlemisoskus;
• uurimistöö kirjutamine ja vormistamine;
• plagiaatluse ja autorõiguste mõistmine;
• koostööoskused;
• digitaalsed oskused;
• tekstidest arusaamine ja analüüsimine.

 

Mida Vikipeedia ei ole?

Seda võib lugeda siit: 

https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Mida_Vikipeedia_ei_ole

Kui sellel lehel ei leidunud vastust Sinu küsimusele, siis palun kirjuta:

pille@wikimedia.ee