2. veebruaril Eesti kõrgkoolide koostöös kaheksandat korda toimunud terminipäevakul anti muu hulgas üle Vikipeedia terminivõistluse auhinnad. Žürii andis välja viis auhinda, mille said eri ülikoolide esindajad ja üks gümnasist. 

Terminiasjatundjate kokkusaamine algas sel korral ülevaatega esimesest Vikipeedia terminivõistlusest. Võistlus toimus 2023. aasta 10. oktoobrist kuni 10. detsembrini ning selle eesmärk oli edendada kvaliteetset terminiloomet ja levitada Vikipeedia kaudu eestikeelset terminivara.

Terminivõistlusele laekus 217 artiklit 24 võistlejalt. Enim artikleid kirjutasid Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli üliõpilased, välismaa ülikoolidest oli esindatud Cambridge’i Ülikool. Lisaks kõrgkoolidele osalesid võistlusel ka gümnasistid Narva Keeltelütseumist ja Hugo Treffneri Gümnaasiumist.

Võistluse ühe korraldaja ja žüriiliikme Helika Mäekivi sõnul oli rõõmustav näha nii suurt Vikipeedia kirjutamise indu. „Žüriil oli hea meel, et suur hulk esitatud artikleid olid sisuliselt ja keeleliselt väga kvaliteetsed. Seetõttu ei olnud võimalik anda välja ka viljakaima, sisukaima või selgekeelseima kirjutaja auhinda, nagu žüriil alguses plaanis oli, vaid iga võitja sai endale kaks tiitlit.“ Mäekivi kinnitusel on aga kogu võistluse suurim võitja lugeja, kes saab sisukas ja selges keeles osa sellest uuest ja huvitavast, mis teaduses toimub.

Viljakaima ja sisukaima kirjutaja auhinna said Darja Lavõgina (Tartu Ülikool) ja Eve Valper (Eesti Kunstiakadeemia), sisukaima ja selgekeelseima kirjutaja auhinna pälvisid Mai Raet (Tallinna Ülikool), Viivika Eljand-Kärp (Tartu Ülikool) ja Keili Krabbi (Hugo Treffneri Gümnaasium).

Vikipeedia terminivõistlust korraldasid Eesti Keele Instituut, Eesti Maaülikool, Kaitseväe Akadeemia, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ja MTÜ Wikimedia Eesti ning seda aitas rahastada Haridus- ja Teadusministeerium. Järgmine terminivõistlus on juba oktoobris.

Muljed ja kommentaarid artiklivõistluse parimatelt:

Viivika: Minu jaoks oli Vikipeedia terminikonkursil osalemine väga oluline peamiselt kahel põhjusel. Esiteks soovisin oma doktoritöös loodud erialatermineid jagada laiema hulga huvilistega, et need jõuaksid kiiremini tudengite, õppejõudude ja ajakirjanikeni, kel võib omakeelsetest erialasõnadest olla abi. Teisest küljest soovisin, et terminitööga iga päev toimetavad keeleinimesed hindaksid loodud terminite väärtust, sisukust ja selgust, sest eks ole nende positiivse hinnangu pinnalt ka toekam minna kaitsma doktoritööd, kus need uued terminid kirjas on. Kindlasti soovitan huvilistel järgmistel terminivõistlustel osaleda, sest terminiloome on väga tähtis osa eestikeelse teaduse arendamisest.

Darja: Terminivõistluse puhul oli omamoodi väljakutse kirjutada lühidalt ja konkreetselt Osade artiklitega, mida plaanisin algselt esitada terminivõistlusele, läkski nii, et ikkagi lasin tekstil pikkuse poolest “käest ära minna” ja lõpuks esitasin need hoopis võistlusele Teadus Vikipeediasse. Nii et minu meelest oli väga tore, et need võistlused paralleelselt toimusid. 

Kindlasti julgustan võistlusest osa võtma tudengeid, eriti neid, kes on pidanud hiljuti tegelema lõputöö kirjutamisega. Eks proovisin motiveerida ka oma juhendatavaid osalema, aga tundub, et mitmel juhul jäi osavõtt tudengi hirmu taha, kas ta ikka on piisavalt spetsialist selles valdkonnas.

Keili: Osalesin Vikipeedia võistlustel esimest korda, kuigi esimesed Vikipeedia artiklid kirjutasin juba põhikooli viimases klassis. Oli tore, et minu artiklid leidsid äramärkimist! Terminid, millest kirjutada, leidsin juhuslikult. Kuulsin juhuslikult sõna “pinupilt” ja hakkasin uurima, mida see tähendab. Kuna seda eestikeelses Vikipeedias ei olnud, siis otsustasingi sellest artikli teha, selle juurest edasi jõudsin omakorda teemani fookuse virnastamine. Samasugune lugu juhtus tšurtšhelaga, mille mu ema Gruusia reisilt koju tõi. Sõin seda ja mõtlesin, et kuidas see tehtud on. Avastasin info ingliskeelses Vikipeedias, eestikeelses see aga puudus. Nüüd on see seal olemas.

Mai: Esiteks on mul muidugi väga hea meel, et minu tööd märgati ja tunnustati; see on alati hea tunne. Sattusin terminivõistlusel osalema, kuna mulle imponeeris võistluse kontseptsioon. Juhtumisi olin ka juba nn terminilainel, kuna osalesin samal ajal eesti teaduskeele ja terminoloogia kursusel. Ja ehkki Vikipeedia artiklite kirjutamine oli kasulik ja hariv mulle isiklikult, oli ka tore mõelda, et panustan ühtlasi millessegi suuremasse, ja et minu tööst võivad potentsiaalselt kasu saada ka teised. Kindlasti andis kogu ettevõtmisele särtsu ka väike võistlusmoment, mis tahes tahtmata ärgitas rohkem pingutada.

Kokkuvõttes julgustaksin kõiki, kel vähegi huvi ja tahtmist, järgmistel võistlustel kaasa lööma. See on igas mõttes ettevõtmine, millest võidavad kõik: esiteks on võistlus üllatavalt mänguline, samas intellektuaalselt nauditav; lisaks individuaalsele lõbule aga edendatakse ühtlasi kõike muud head nagu eestikeelne teadus, erinevate uurimisteemade nähtavamaks tegemine ja usaldusväärse info levitamine.

Eve: Tahtsin omalt poolt abiks olla, tuues kokku erialasõnastikes ja muudes erialainimeste loodud tekstides ilmunud eestikeelsed oskussõnad ja teisalt avada nende sisu Vikipeedias kui keskkonnas, mida kooliõpilased palju kasutavad. Olen ise õpetajaõppes ja nõustun ühe Terminipäevakul kõnelejaga, kes ütles, et kui erialainimesed omavahel saavad ka võõrkeeli ja tsitaatsõnu kasutades eriala teemal suheldud, siis hariduses peab sul olema kasutada eestikeelne terminoloogia, mis õppijate keele- ja mõisteruumiga haagib. Loodud oskussõnad on laiemale avalikkusele nähtamatud, kui need ainult erialatekstidesse jääksid. Ja natuke oli selle võistluse puhul ka hasart, et kas suudan oskussõna artiklis piisavalt kokkuvõtlikult, informatiivselt ja kõige laiemas mõttes lugejat harivalt avada.

Kindlasti julgustaksin igasuguste erialade spetsialiste ja ka üliõpilasi rohkem sellest võistlusest osa võtma, oma teadmistele ja missioonitundele vastavalt. Eestikeelne Vikipeedia on väga kasutatav keskkond, just sealt võiks näiteks õpilased ja muiduhuvilised leida praegu veel vaid terminibaasides ja sõnastikes leiduvaid eestikeelseid termineid ja teaduskeelt lahti seletatuna ja kontekstiga illustreerituna. Noored on meistrid omal käel igasugust infot leidma, toogem see siis käeulatusse emakeelsena ja süsteemsena. Edasi võiks selle najal loota, et nähtu-loetu jääb tulevikus tõenäosemalt kasutusse.

Fotod: Pille Priks/ CC BY-SA 4.0