Teele Vaalma on Vikipeediat toimetanud juba 15 aastat, umbes sama kaua on ta olnud Vikipeedia administraator. Teele arvates on Vikipeedias kõige olulisem kogukond, sest kõik algab ikkagi inimestest. Intervjuus räägib ta veel paljudest teistest vikimaailma olulistest asjadest.
Budući da je dio znanja nazivnika tekst, odnosno da se čitaju povijesti, bija se pitanje što je njegov fonolog oko toga zanimljiv. General anesthesia Quva viagra prezzo 120 is usually used as an outpatient surgery. The use of this medication is prednisone for rheumatoid arthritis, which is also known as anti-inflammatory drug, has been.
The risk of serious side effects can be reduced by reducing the amount of medicine in a prescription drug, or switching to a different drug. See your doctor for map medical advice, examination, diagnosis, and treatment. Doxycycline hyclate muscle pain side effects can include diarrhea, nausea, dizziness, and rash.
Oma esimesed muudatused tegid juba 2008. aastal. Milline oli sinu esimene kokkupuude Vikipeediaga ja kuidas on sinu arvates Vikipeedia selle ajaga muutunud?
Ma ei mäleta päris esimest kokkupuudet Vikipeediaga, kuid ma mäletan seda päeva, kui ma tegin omale Vikipeedias kasutajakonto. Olin siis abiturient ja meile anti koolis ühes tunnis sülearvutid, milles pidime mingit ülesannet tegema. Ma sain oma ülesandega varem valmis ja hakkasin internetis ringi surfama. Siis avastasingi, et Vikipeediasse saab kirjutada. Õhtul kodus tegin omale kasutajakonto ja nii see algas, nüüd on sellest juba 15 aastat.
Kuidas Vikipeedia on selle ajaga muutunud? Kindlasti on tulnud juurde artikleid, juhendeid ja ka reegleid. Võiks ka mõelda, et kuidas ma ise olen selle aja jooksul arenenud. Alguses mul tekkis tõeline “vau-efekt” – Vikipeediasse saab kirjutada, see on päriselt üleval, seda loetakse ja parandatakse. Samas just parandustega seoses oli mul alguses ka tagasilööke. Enda arust kirjutasin hea teksti, kuid siis hakkas keegi seda kohe parandama ja mõnikord ma solvusin selle peale. Hiljem sain aru, et peaksin sellest õppima, mitte solvuma.
Mis teemadel sulle üldse meeldib Vikipeedias kaastööd teha?
Kõige esimene artikkel oli mul Armastus kolme apelsini vastu, mis oli tol hetkel mu lemmikteema. Kuna olen lõpetanud muusikakooli, siis huvitasid mind ka muusika teemad ja -teooria. Hiljem sai minust administraator ja hakkasin rohkem tegelema administratiivsete tegevustega.
Sind määrati Vikipeedia administraatoriks üsna pea peale seda, kui tegid omale kasutajakonto. Kuidas see juhtus? Kuidas administraatori töö mõjutab sinu enda tegemisi Vikipeedias?
See juhtus tõesti väga kiiresti. Ilmselt ma jäin teistele kaastöölistele silma, nad arvasid, et ma ei ole Vikipeediale ohuks. Administraatori tööks peavad küll olema teatud eeldused (huvi, tahtmine, suhtlemisoskus), kuid administraatoriks arenetakse, ei ole olemas valmis administraatorit.
IT-haridust mul ei ole, kuid tegelikult on Vikipeedias tehniliselt kõik väga lihtne. Paljuski saab siin töötada eeskujude najal – sa näed midagi, see meeldib sulle, tahad ka ise seda kasutada ja siis uurid, kuidas see tehtud on. Artikli lähtetekstis on näha, kuidas midagi on üles ehitatud ja saadki sealt kõik vajaliku kätte. Olen kõik õppinud imiteerimise ja jäljendamise kaudu ja see töötab Vikipeedias väga hästi. Tahad midagi õppida – tee eeskuju järgi.
Kindlasti on administraatoriks olemine mind mõjutanud. Näiteks kui ma Vikipeedias midagi teiste kaastöösse puutuvat teen, siis alati mõtlen, mis on selle mõju. Kuidas see mõjub inimesele, kuidas õigesti anda tagasisidet. Administraatoril on suur vastutus, hoida korda Vikipeedias ja hoida head õhkkonda – et kõigil kaastöölistel oleks siin hea olla ja nad ei tunneks ennast tõrjutuna.
Alguses on uutel tulijatel kindlasti raske harjuda Vikipeedia töise keskkonnaga ja sellega, et sind võidakse parandada. Siin ongi oluline nii MTÜ tegijate kui teiste kaastööliste mõistev suhtumine ja abi. Tagasisidet ja parandusi tuleb Vikipeedias võtta rahulikult, mitte võtta isiklikult ja mitte solvuda. Samuti olen lähtunud põhimõttest, et vandalismiga tegelemisel ei ole eesmärk mitte vandaali karistada, vaid Vikipeediat kaitsta. Valida tuleb kõige parem meede, mida teha (näiteks kustutada artikkel või blokeerida kasutaja).
Mida administraatorina arvad Vikipeedia (töö)kultuurist?
Minu arust on aktiivsemad vikipedistid tavaliselt väga abivalmid, nad on nõus abistama ja juhendama uusi tulijaid. Kuid vikipedistidele on omane hästi efektiivne suhtlusmaneer, kõike öeldakse välja lühidalt ja otse, mis võib väljastpoolt tulijatele tunduda järsuna. Mõneti ma mõistan neid, sest kui sa ise oled iga päev selle asja sees, siis lihtsalt ei jõua kogu aeg sama asja pikalt lahti seletada. Siin on tegelikult väljakutse mõlemale poolele, kuidas teist poolt paremini mõista.
Kuidas on Vikipeedias tegutsemine muutnud või mõjutanud sinu elu?
Algusaastatel kindlasti oli sellest teatud sõltuvus. Mõnikord istusin öö otsa üleval ja kirjutasin Vikipeediat, sest seal töö ei lõpe kunagi. Nüüd kui olen saanud vanemaks ja käin päevad läbi tööl, siis on Vikipeedia jaoks aega vähem.
Kõige tähtsam minu jaoks Vikipeedia juures on see, et Vikipeediat teeb kogukond. Kõik need teised inimesed, kes Vikipeediat kirjutavad, on nagu minu kogukond, minu kari – inimesed, kes mõistavad Vikipeediat sarnaselt. Me teeme seda asja koos, siin on suhtlus ja üksteiselt õppimine. Vikipeedia on vaba platvorm, kuhu saan igal hetkel minna ja kui ei taha, siis ei pea seal olema.
Kindlasti olen Vikipeedia kaudu saanud väga paljude huvitavate inimestega tuttavaks ja leidnud palju sõpru nii vikipedistide seas, kui ka nende seas, kellele olen koolituste kaudu Vikipeediat tutvustanud.
Oled MTÜ Wikimedia Eesti asutajaliige. Arvestades, et WMEE ei tegele Vikipeedias sisuloomega, mis on selle organisatsiooni kõige olulisem ülesanne?
Minu arvates on kõige olulisemad inimesed. Vikipeediat kirjutavad vabatahtlikud ja MTÜ ülesanne on olla toeks vabatahtlikele, nii olemasolevatele kui potentsiaalsetele kaastöölistele. MTÜ peaks aitama tuua uusi inimesi Vikipeedia juurde ja toetama neid, et kõigil oleks Vikipeedias hea olla. Muidugi on tähtis ka organisatsioonide vaheline koostöö ja selle organiseerimine.
Oled panustanud Commonsisse ka 150 failiga. Mis fotodega on tegemist? Kuidas sa kirjeldaksid visuaalse materjali rolli Vikipeedias?
Ma ei ole fotograaf, mõnikord teen lihtsalt telefoniga pilte. Olen Vikipeedias harjunud selle mõttega, et see on vaba platvorm, ühelt poolt minu vabadus ja teiselt poolt minu vastutus seda täiendada. Seega kui mul mõnikord tuleb meelde, et mõnda objekti või vaatamisväärsust oleks vaja pildiliselt dokumenteerida, siis teengi seda ja lisan foto Wikimedia Commonsisse.
Piltidel ja graafikal on Vikipeedias oluline roll. Mõnikord loen mõnda artikli teksti ja ei saa aru, millest räägitakse või kuidas see välja näeb. Pildid on olulised näiteks arhitektuuriteemaliste artiklite juures, kus kirjeldatakse sõnadega hoonet. Aga milline see hoone välja näeb? Pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna!
Kuidas oled rahul Vikipeedia tehnilise poolega? Mida võiks / peaks arendama?
Ma ei oska öelda, sest ma olen nn “vana vikipedist”. Toimetan endiselt lähteteksti režiimis ja olen sellega harjunud. Ma ise ei oska paremat soovida, kuid ma mõistan inimesi, kellele tundub Vikipeedia vanamoeline või keeruline.
Lähtetekstis toimetamine on minus huvi tekitanud programmeerimise vastu, praeguseks olen õppinud ka programmeerimiskeelt. Vikipeedia jaoks ma kirjutasin näiteks sellise skripti, mis aitas mul hõlpsasti teha sama formaadiga artikleid. Näiteks lõin selle abil artikleid Ameerika Ühendriikide maakondade kohta, mida on kokku mitu tuhat.
Kas eestikeelne Vikipeedia võiks kasutada arvuti robotite abi?
Ma arvan küll, et võiks. Osa Vikipeedia kogukonna liikmeid arvab, et see langetaks Vikipeedia kvaliteeti, mis on olulisem kui kvantiteet. Aga mina nii radikaalsel seisukohal ei ole.
Kas tehisintellekti tulekuga on üldse võimalus, et Vikipeedia jääb vaid inimeste loodud entsüklopeediaks?
Tehisintellekti tulekuga on oht, et Vikipeediasse tulevad tekstid, mis tegelikult on tehisintellekti loodud ja sellest ei ole lihtne aru saada. Reeglina tehisintellekt ei anna viiteid või kui paluda tal seda teha, siis ta võib need täiesti suvaliselt panna ja need ei ole õiged.
Vikipeedial roll jääb aga kindlasti alles, sest ka tehisintellekt võtab oma andmeid Vikipeediast. Seega on eriti tähtis, et Vikipeedia oleks hea kvaliteediga, siis võib loota, et ka tehisintellekt annab õiget infot.
Tehisintellekti puhul saaks äkki tuua paralleeli õpetajatega, kes ütlevad õpilastele, et Vikipeedia on halb, ärge seda kasutage. Tehisintellekti saaks ilmselt kasutada abivahendina Vikipeedia artiklite koostamisel ja sellel võib olla erinevaid rakendusvõimalusi, lihtsalt mina pole nendega veel lähedalt tuttav. Siit siis tulebki samasugune lühinägelikkus ja tõrjumine selle tundmatu suhtes.
Kuidas sinu arvates oleks võimalik tuua rohkem kaastöölisi Vikipeediasse? Kuidas tagada kvantiteedi kõrval kvaliteet?
Vikipeedia on avatud kõigile ja seal ei ole mingit väravavahti ütlemaks, kes võib siseneda ja kes mitte. Igaüks võib vähemalt alustada ja siis selgub, kas tal on huvi ja tahtmist õppida, kuidas seal asjad käivad.
Uusi kaastöölisi saab nii, et tuleb inimesi siia kutsuda. Aga eriliselt tuleb hoida veel neid, kes tulevad siia ise, sest nendel on endal tugev sisemine motivatsioon. Peab jälgima, et keskkond oleks piisavalt hea, et nad saaksid jääda. Seda saab teha kogukond, üksi on raske seda saavutada.
Kvaliteedi tagab Vikipeedia põhimõte, et artikleid tehakse koostöös. Siin ei ole artiklid kellegi omad ja sama artikli kallal töötab mitu inimest. Nii leitakse parimad lahendused ja artiklid saavad ka paremaks. Kellele see pole vastuvõetav, siis ainult oma nimega artikli saab avaldada mõnes teises väljaandes. Vikipeedias tehakse koostööd ja see ongi Vikipeedia võlu ja tugevus.
Kui suur on Vikipeedia kogukond? Milline on üks keskmine vikipedist?
Aktiivsemate kaastööliste hulk on läbi aastate püsinud suhteliselt samana – umbes 30 inimest, koosseis on küll muutunud. Harvemini panustajaid on palju rohkem. Kõiki ma kindlasti ei tunne ega tea, kes on mingi kasutajanime taga. Seetõttu on olulised ka kogukonna kokkusaamised, siis on tore tuttavaks saada.
Keskmine vikipedist on kindlasti pigem introvertne inimene, mitte väga noor, nad on omaette nokitsejad, aga nad vajavad ka kogukonna tunnet. Need on inimesed, kes hea kuulaja leidmisel on nõus rääkima teda huvitavast valdkonnast lõpmatuseni.
Kuidas toimib ja milline on sinu arvates Vikipeedia 20 aasta pärast?
Kõigepealt siis peaks mõtlema, mis oli 20 aastat tagasi? Vikipeedia oli just tekkinud, seal sai toimetada ainult lähteteksti režiimis. Alguses tegidki Vikipeediat ainult IT-inimesed, praeguseks on kaastööliste hulk aga oluliselt laienenud.
20 aasta pärast on ehk teksti loomise protsess tehniliselt läinud veelgi lihtsamaks, võidakse juba kasutada tehisintellekti abi. Aga siis on oluline, kuidas tagada info õigsust.
Tahan loota, et Vikipeedia on 20 aasta pärast ikkagi alles. Esiteks ta täidab vaba info levitamise eesmärki, teine oluline osa seejuures on kogukond, kellel on võimalus panustada. Kogukonnatunne on vajalik väga paljude inimeste jaoks ja Vikipeedia täidab selle vajaduse.
Mis on sinu arvates eestikeelse Vikipeedia roll / tähtsus ühiskonna jaoks?
Esiteks eestikeelsest Vikipeediast saab teada Eesti asjade kohta. Teiseks aitab see säilitada eesti keelt maailmas. Kui eesti keel on internetis teatmeteose keelena olemas, siis see keel jääb püsima.
Mõni huvitav mõte veel?
Kui olin oma Vikipeedia-tee alguses ja käisin seda tutvustamas ühes riigiasutuses, siis üks töötaja ütles mulle, et nemad teevad juba kümme aastat selles asutuses tööd ja küllap minu silmadest ka see sära peagi kustub. Mul on see siiamaani meeles, kuigi sellest on nüüd juba 13 aastat möödas. Saan nüüd öelda, et minu silmadest ei ole sära kustunud ja väga loodan, et Vikipeedia ikka kestab edasi.
Küsimusi esitas Pille Priks
Fotod: Ivo Kruusamägi
Intervjuu valmis seerias “Vikipeedilisi vaatlusi“.