Lembit Abo on teadaolevalt kõige eakam vikipedist Eestis. 82-aastaselt hakkas ta Vikipeedias toimetama ja on nüüdseks teinud seda juba üle kümne aasta. Selle aja jooksul on ta teinud ligi 4000 muudatust, millega paigutub saja enim muudatusi teinud kaastöölise piirile, ning algatanud üle 600 artikli. Tema lemmikteemade ringi kuuluvad elektrotehnika, elektroonika ja mõned füüsika teemad.

Milline oli sinu esimene kokkupuude Vikipeediaga? Kuidas on sinu hoiakud ajas muutunud?

Esimesed hinnangud olid võrdlemisi kahtlevad. Samuti oli paljude mind huvitavate teemade valik õige lünklik ja artiklite tase niisugune, mis julgustas ennastki kaasa lööma. Aga kõigi toel, kellel on olnud Vikipeediasse usku, on sellest saanud üsnagi usaldusväärne esmane infoallikas, mis aga vajab järjekindlalt täiendamist, värskendamist ja parandamist.

Oled Vikipeedias kasutajakonto alt muudatusi teinud alates 2012. aastast. Kuidas selleni jõudsid ja mis sind toimetama ajendas. Kas sul on ka lemmikteemasid või millistel teemadel enim kirjutad? Miks?

Toimetamine on olnud minu töö alates 1954. aastast, kui istusin Eesti Riiklikus Kirjastuses tehnikakirjanduse toimetaja laua taha. Seepärast oli julgust ja kogemust ka Vikipeedias toimetamise ja kirjutamisega jätkata, nüüd enam küll mitte tööna, vaid tegevusega, mille eest on võimalik tasu saada muul moel. Eelkõige avaldub see rahulolus kordaläinud tulemusest ja samuti saadud uutest teadmistest (ega me ei tunne erilist rõõmu aegamisi kogunenud teadmistest, küll aga uue teadasaamisest, eriti kui selleks on tulnud tublisti vaeva näha). Olengi tihtipeale valinud artikli kirjutamiseks teema, millest tahan rohkem teada ja selgemini aru saada. Nii langebki isiklik kasu kokku üldisega. Eks kirjutama paneb samuti loomupärane sisemine sund ennast väljendada. Kõik see on ühtlasi paras ajutreening.

Olles järjepidevalt tegev erialase teksti toimetaja, tõlkija ja autorina kuuluvad minu teemaderingi elektrotehnika, elektroonika ja mõned füüsika teemad, vähemas ulatuses telekommunikatsioon ja infotehnoloogia. Artiklite alustamise teemad saan punastest siselinkidest, erialade ja toimetamist vajavate terminite loenditest. Et toimetamist vajavaid artikleid leida, olen läbi vaadanud füüsika, elektrotehnika ja elektroonika kategooriad. Näib, et nendes valdkondades on kõige otsitumate teemade kohta praegu artiklid olemas ja seejuures rahuldaval tasemel (tuginedes sellele, kui vähe on jäänud toimetamisvajaduse märkega artikleid).Viimasel ajal on lisatud (ja olen lisanud) artikleid juba spetsiifilisematel teemadel, nende vastu huvi juba väiksem (mõned vaatamised kuus).

Mida arvad Wikimedia liikumisest üldiselt ja sellest, kuidas asjad Vikipeedia loomisel korraldatud on? Kas on midagi, mida sa sooviksid muuta, kui see oleks võimalik?

Tulin juba võrdlemisi väljakujunenud vorminguga Vikipeediasse. Beetaversiooni ei pea paremaks. Eelistan kasutada lähteteksti režiimi. Eale omase konservatiivi soovitus – mida vähem vormilisi muutmisi, seda rohkem jääb aega sisule.

Kuidas hindad eestikeelse Vikipeedia hetkeseisu? Selle olemasolu tähtsust? Kuhu suunas see peaks liikuma / muutuma?

Näen Vikipeediat kui järjest usaldusväärsemat kõikehõlmava teabe allikat. Suund peaks olema entsüklopeedilisus – Vikipeediasse ei tulda lihtsalt lugema, vaid selleks, et kiiresti midagi konkreetset teada saada. Ega niisuguseid allikaid meil eriti valida pole. ENE ilmumisest on möödas mitukümmend aastat ja TEA entsüklopeedia väljaandmine trükikujul jäi pooleli. Nende artiklid (millele olen sageli viidanud) võiksid olla aine tihendatud esitamise eeskujuks. Vikipeedia maht võib olla piiramatu, aga mitte artikli maht.

Milline on sinu kokkupuude Vikipeedia sõsarprojektidega? 

Olen Wikimedia Commonsisse laadinud mitukümmend enda tehtud joonist.

Eestikeelse Vikipeedia probleem on kaastööliste vähesus. Kuidas sinu arvates kaastöölisi juurde tuua?

Üks võimalus on koolitööde kasutamise teel noori Vikipeedia tegemistesse kaasa tõmmata. Aga et referaadist Vikipeedia artikkel saaks, vajab kirjutaja vastavat juhendamist ja artikkel edasist toimetamist, et see süsteemi sobitada.

Millised on sinu arvates Vikipeedia tulevikuväljavaated, arvestades tehisintellekti pealetungi? Kas ja milliseid probleeme näed veel Vikipeedia toimimise puhul?

Juba praegu on võimalik tehisaru kasutada artikli kirjutamisel ja toimetamisel ühe (kuid mitte ainsa) allikana. Miks mitte kasutada, kui see aitab oma mõtet selgemalt ja täpsemalt esile tuua.

Kas edasi arenedes võiks AI Vikipeediat kui infoallikat koguni asendama hakata?

Oled teadaolevalt vanuseliselt vanim Vikipeedia toimetaja. Kuidas saada rohkem tarku eakaid inimesi Vikipeediat toimetama? Milline oleks sinu soovitus eakaaslastele?

Eks olen ka püüdnud agiteerida, aga … kui midagi ei maksta, oma nime ei näe ja pealegi võib igaüks su väärt oopust sodima tulla, siis sinna see asi on enamasti jäänudki. Kui palju meil ikka saab olla neid, kes põhitöö kõrvalt jõuaksid rohkem, kui teha mõni parandus parajasti avatud artiklis. Hakkasin ka ise Vikipeedia kaastööliseks alles 82-aastaselt, kui lepingulised kirjatööd tehtud olid. 

Midagi veel, mida soovid öelda.

Artikli kirjutamiseks teemakohaste allikate otsimine, nende läbivaatamine ja sõelale jäänust oma teadmiste baasil uue terviku loomine on tegevus, mille käigus saab selgemaks nii ainevalla üldpilt kui käsitletava teema koht mõistesüsteemis. Aga alles siis on kirjutaja vaba artiklit süsteemselt üles ehitama ja käsitletavat sisu ladusalt esitama.

Küsimusi esitas Pille Priks

Intervjuu valmis seerias “Vikipeedilisi vaatlusi“.

Joonised on Wikimedia Commonsist ja on Lembit Abo koostatud või eesti keelde tõlgitud.