Ivo Kruusamägi on vikipedist, kelle nime ja eestikeelse Vikipeedia vahele võib peaaegu et asetada võrdusmärgi. Ta on üle 18 aasta arendanud Vikipeediat eri suundades ja võib öelda, et sellest on saanud tema elu missioon. Intervjuu Ivoga kujunes nõnda sisukaks, et avaldame selle kahes jaos. Esimeses osas räägib ta oma tegemistest Vikipeedias, teises osas vikifotogaafiast ja tööst ühingus Wikimedia Eesti.
Kui pikk on sinu staaž Vikipeedias? Missugune oli Vikipeedia tollel ajal?
Alustasin 2006. aasta juunis ja seega jookseb hetkel juba 19. aasta. Tollel ajal oli Vikipeedia ikkagi veel üsna vähe tuntud ja isegi aastaid hiljem ei teatud väga eestikeelse Vikipeedia olemasolust või ei peetud seda oluliseks. Peamiselt mõeldi siis Vikipeedia all selle ingliskeelset versiooni.
Meie omakeelne Vikipeedia saigi jalad alla umbes aastal 2006, sest enne seda oli kasv ikka väga aeglane. Minuga samal aastal (2006) liitus veel hulgaliselt teisigi inimesi, kes hakkasid kaastööd tegema ning sealt alates on see versioon arenenud üsna ühtlases tempos. Uute aktiivsete inimeste lisandumine oli küll juba sama kümnendi lõpuks üsna nulli kahanenud ja see esitas uusi väljakutseid projekti elujõulisuse tagamiseks.
Kui mina Vikipeediasse jõudsin, siis oli seal artikleid ligi 20 000, kuid sama kümnendi lõpuks ületasime 70 000 artikli piiri. Miks on see arv oluline? Kohalike trükientsüklopeediate puhul ongi sihitud umbes sellist artiklite arvu. Kui aga tahta kõiki teemasid katta, siis oleks hea juba pigem miljonit sissekannet sihtida. On aga rõõmustav tõdeda, et eestikeelses Vikipeedias oleme tänaseks juba veerand miljoni artikli juures. Nii jääb üle vaid kinnitada, et eestikeelne Vikipeedia on juba ammu suurim eestikeelne entsüklopeedia.
Mis ajendas sind Vikipeedias tegutsema? Mis on pannud sellel teekonnal järjest edasi liikuma?
Mäletan, et hakkasin kohe asjast suuremat teadmata muudatusi tegema ehk panin midagi üles ja vaatasin, mis saab. Reegleid ja juhiseid lugesin alles hiljem. Ega tol ajal polnud neid keegi eriti veel ka kirja pannud. Omamoodi üllatav oli see, kui minu tegevusele reageeriti ja see sundis ka lähemalt uurima, mis imeloom see Vikipeedia on.
Alustades ei osanud ma oodata, et sellest kujuneb nii pikaajaline karjäär. Veel aastaid hiljem arvasin, et tegelen sellega maksimaalselt kümme aastat. Nüüd ligineb aga juba 20 aasta täitumine ja lõppu veel ei paista.
Ma ei ole kindlasti nostalgiline ja ei ütle, et alguses oli kõik parem. Tänaseks on artiklite kvaliteet, pikkus ja sisukus kõvasti kasvanud, samuti on paisunud artiklite arv ühtlase tempoga. Samas leidub muidugi ka neid vikipediste, kes heldimusega meenutavad Vikipeedia algusaega. Kui aga keegi tahab sinna naasta, siis on alati teretulnud kaastööd tegema võrukeelsele Vikipeediale, kus on hetkel 6700 artiklit.
Vikipeedia puhul on lihtne leida kogu aeg arvukalt uusi ja eriilmelisi tegemata asju, mida keegi ette ei võta. Kuna ma näen, et kõik need nišid on täitmata, siis on iseäranis hõlbus uusi töid ette võtta. Vikipeedias ei ole kunagi puudust asjadest, mida teha võiks. Palju on muidugi olnud ka juhuseid ja üks asi on viinud teiseni.
Oled panustanud Vikipeediasse kõikvõimalikel viisidel. Kui võtta kõigepealt artiklite kirjutamine, siis kas sul on olnud ka lemmikteemasid? Kui palju sa jõuad tänasel päeval artikleid kirjutada?
Teemad on ajas muutunud. Kui alustasin oma kõige esimeste muudatustega, siis need olid soome-ugri valdkonnas. Seejärel tõsisemalt artiklite kirjutamist ette võttes koostasin arvukalt tekste kunsti, keraamika ja graafika kohta. Neile järgnes veel väiksemaid teemasid. Näiteks pärast uue avalehe kujunduse loomist oli vaja leida häid nädala pilte ja nii kirjutasin artikleid Eesti fotograafidest. Vähemasti viimased 15 aastat aga pole mul olnud enam suuremaid lemmikteemasid, sest tegelemist vajavaid asju on nõnda palju, et uute artiklite kirjutamiseks pole väga aega jäänud. Vikipeedias ei lõpe kunagi töö otsa!
Kui ma ütlen, et olen loonud üle tuhande artikli, siis Vikipeedia väliste inimeste jaoks tundub seda väga palju. Minu enda jaoks on see number ikkagi hirmus väike ja meil ongi suurem osa sellest väikesest aktiivsete vikipedistide seltskonnast loonud tuhat või enamgi artiklit. Viimased kümme aastat olen artikleid alustanud pigem ikka siis, kui märkan, et midagi on puudu või millegi kohta on artiklit vaja või olen pidanud toimetamise käigus mõne artikli tegema. Näiteks kui koroonapandeemia Eestit ja muud maailma tabas, siis koostasin sel teemal mitmeid pikki artikleid. Kindlasti on aga artiklite loomine toimetamisest ja sisu kontrollimisest palju huvitavam ja põnevam, kuid paraku on toimetamist enam vaja.
Vikipeedia puhul pole uute artiklite saamine eriti keeruline. Küsimus on rohkem hea kvaliteedi tagamises. Uusi artikleid saame hulgemini ka võistluste raames ja tudengite töö tulemusel. Samuti on tänuväärne iga-aastaste Keeletoimetamistalgute raames tehtav töö, mida veab Ann Siiman.
Kas palju lühikesi või vähe, aga pikemaid artikleid?
Vikipeedia üks tugevusi on selle paindlikkus. Artiklid võivad, aga ei pea olema tingimata pikad. Tähtis on katta eestikeelsete terminite baas. Inimene saab lugeda eesti keeles, mis nähtusega on tegemist ja kuidas seda meie keeles nimetatakse ning vajadusel minna ja põhjalikumalt edasi uurida näiteks ingliskeelsest Vikipeediast. Oluline on lisada terminile ka mõningane eestikeelne kontekst, mida teistest keeleversioonidest ei leia. Teiselt poolt on olulised sisukad ja pikemad artiklid, seda eriti just Eesti teemadel. Oleks palju loota, et teised katavad põhjalikult just meile endile olulisi teemasid Eesti ajaloo, kultuuri ja geograafia alal. Samas pole mingit põhjust, miks ei võiks mingil väga spetsiifilisel ja Eestile kaugel teemal kirjutatud artikkel olla kõige parem just eesti keeles. Eestikeelse Vikipeedia eesmärk pole olla ingliskeelse versiooni kehv tõlge. Meie võime teha paremini.
Oled olnud Vikipeedia administraator 2008. aasta algusest ehk siis päris kiiresti peale Vikipeedias aktiivseks hakkamist. Kas administraatori töö on pannud sind kuidagi teisiti Vikipeediat hindama? Mis on põhiprobleemid, millega administraatorid kokku puutuvad?
Administraatori töö on paljuski korra tagamine ja see on pannud ka mind tegelema rohkem toimetamistööga, kuigi artiklite kirjutamine oleks palju põnevam. Samas on toimetamine üsna tähtis, sest see aitab tõsta kvaliteeti ja konarused välja siluda. Kui aga puudub kontroll tehtud muudatuste üle, siis saaksid vandaalid vabalt tegutseda ja heade artiklite kirjutamisest poleks enam vähimatki kasu.
Siin tekib aeg-ajalt tunne, et tööd on nii palju, et sellesse võib ära uppuda. Eesti puhul ongi probleemiks, et meil ei ole võtta piisavalt palju vabatahtlikke, kuna eesti keele kõnelejate arv on väike. Näiteks saksakeelne Vikipeedia saab toetuda sada korda suuremale kõnelejate arvule, aga meie tahame ju sama head teabele ligipääsu. Lahenduseks võiks olla riiklik toetus, näiteks mõne riigipalgalise toimetaja juurde toomine. Mõnikord tõesti ma tõstan käed üles ja tunnen, et ma ei taha oma viimaseid õhtutunde sisustada mingit artiklit ümber kirjutades, sest see on liiga halb. Teised vikipedistid võivad samamoodi tunda ja nii jääbki meil vahel kehva kvaliteediga artikleid alles.
Vabatahtliku töö kultuuriga on Eestis keskmiselt hästi, kuid konkurents on meil tihe. On palju valdkondi, kus saab vabatahtlikku tööd teha. Samas ei sobi ka igaühele Vikipeedias sisu loomine või selle toimetamine. Meie ülesanne ongi proovida leida üles võimalikult suur hulk neist inimestest, kellele selline töö võiks sobida, kuigi on selge, et neid ei ole ühiskonnas väga palju.
Sa pole saanud Vikipeedias jääda anonüümseks, nagu see on vikipedistide ja administraatorite puhul tavaline. Oled ka Eesti kontekstis Vikipeedia kõneisik ja sisuliselt esindad eestikeelset Vikipeediat. Selline roll eeldab konkreetsust, selget mõtlemist ja ütlemist, mis ei pruugi kõigile alati meelt mööda olla. Kuidas sa kaitsed ennast nii verbaalsete ja psühholoogiliste rünnakute eest (teame, et sind kaevati hiljuti näiteks ka kohtusse)?
Eks ma olen selline paksu nahaga inimene ja ei lase ennast kergesti asjadest häirida. Alguses mu vanemad ega sõbrad kah ei teadnud, et tegelen Vikipeediaga. Läks aastaid, kui hakkasin Vikipeediast laiemalt rääkima ja seda tutvustama. Ei olnud kohe, kui söandasin sellest oma nime all rääkida.
Ma saan aru, miks Vikipeedias paljud inimesed tahavad jääda anonüümseks. See aitab vältida selliseid probleeme, et keegi tuleb ja ütleb sulle midagi. Eestis muidugi pole probleeme sellega, et vikipediste kiusataks taga, nagu näiteks mõnes teises autoritaarses riigis, kus poliitiliselt tundlike teemadel kirjutamine võib olla eluohtlik ja võib juhtuda, et selline vikipedist kogemata aknast alla kukub. Aga jah, õhtul tänaval julgen endiselt jalutada.
Kui kõik on anonüümsed, siis ei mõju see hästi Vikipeedia mainele ning pole ka inimesi, kes Vikipeediat tutvustaks. Seda tutvustamist on aga hädasti vaja, sest isegi nüüd ei tea paljud tegelikult midagi sellest, kuidas see veebientsüklopeedia toimib. Ja eks see võtab ka omajagu aega. Eriti need pöördumised, kus keegi leiab, et mingi artikliga on midagi valesti.
Oled teinud Vikipeedias muudatusi alates 2006. aastast, alustanud üle tuhande artikli, lisanud üle 10 000 pildi. Oled loonud MTÜ Wikimedia Eesti ja kõik need aastad läbi selle eestikeelset Vikipeediat tutvustanud. See on olnud valdavas enamuses vabatahtlik töö, kuigi vahel oled ka selle eest tasu saanud. Samas siis kah pigem mittetulundussektorile tavapäraselt madalat tasu. Miks sa seda teed?
Sellele on väga raske vastata. Mu vanemad ikka on küsinud, kas ma omale mingit päris töökohta ei taha juba leida, sest ega Vikipeedia tegemine leiba lauale too. Aga võrdleksin seda tegevust tippspordiga. Inimesed, kes veedavad Vikipeedia täiendamiseks siin iga päev tunde, on haruldased ja neid on vähe, nii nagu on vähe ka pühendunud tippsportlasi. Aga tulemusteni on võimalik jõuda ainult jäägitult pühendudes ja eesmärgipäraselt tööd tehes. Olümpiakulda ei saa ka niimoodi, et täna jätan trenni vahele ja lähen sõpradega pidutsema. Samas, kui tippsportlasel on eesmärgiks kuldmedal, siis Vikipeedia puhul on see eesmärk pisut filosoofilisem ja seda on raskem seletada. On siis sihiks tagada kõigile inimestele ligipääs kõigile maailma teadmistele või on see sammutav teekond juba nii pikk olnud, et enam ise ka ei mäleta, et miks seda kunagi tehtud sai. Veeta üle kümne aasta igapäevaselt vabatahtliku töö korras kolm või enam tundi Vikipeedias ei ole niisama lihtne ja see ei saagi igaühele sobida. Üks kord saab aga elu läbi ja enne seda võiks midagi päriselt ära teha. Midagi saavutada. Ja Vikipeedia pakub head võimalust tulemusi näha.
Kas on mõni päev sul, kui sa üldse Vikipeediat ei vaata?
Jah, siis, kui olen täiesti internetist eemal. Statistikat vaadates näen, et olen Vikipeediasse panustanud umbes 5700 päeval. Eestikeelses Vikipeedias on üks inimene (Andres), kes on panustanud veel rohkematel päevadel, ja üks (Sven-Erik), kes on panustanud sama palju. Seega Vikipeedias olemise staaži on mul omajagu. Puhtalt muudatuste arvu järgi on küll natuke rohkem inimesi, kes on minust enam vikiartikleid mudinud. Ja eks muudatusi koguneb omajagu ka teistes vikiprojektides. Näiteks olen väga aktiivselt panustanud Vikipeedia meediapangas Wikimedia Commonsis ja üle saja muudatuse on mul umbes kahekümnes Wikimedia projektis.
Kas võib öelda, et Vikipeedia on sinu elutöö või missioon?
Paraku see on nii vist küll.
Kust või kuidas tuleks juurde tuua sinusuguseid inimesi?
Ma ei pea ennast selles osas kuidagi eriliseks. Mis ma teen, tundub vähemalt mulle igati normaalne ja mõistlik. Mõni meist panustabki sellesse, et mingi asi oleks ühiskondlikult paremini korras. Meil on ju Eestis palju selliseid inimesi, nagu abipolitseinikud või priitahtlikud pritsumehed, merepäästjad, kaitseliitlased ja teised. Või kui räägime Eesti kultuurist, siis on ju kümneid tuhandeid koorilauljaid ja arvukalt rahvatantsijaid. Pigem tahaks küsida, kes on need inimesed, kes midagi sellist üldse ei tee ja miks.
Kuidas hindad eestikeelse Vikipeedia hetkeseisu, kuhu oleme jõudnud täna? Mis saab edasi? Iseäranis tehisintellekti pealetungi arvestades?
Tegelikult need suured keelemudelid, mis meil praegu on, päris tehisintellekt veel ei ole. Üllatav on aga see, et niisugune primitiivne lahendus, milles me anname mingile programmijupile hästi palju tekste, suudab midagi niivõrd adekvaatset toota. Aga siin on ka väga oluline roll Vikipeedia tekstidel, et see asi saaks üldse toimida. Kui Chat GPT oleks teaduskirjanduse põhine, siis oleks seda materjali liiga vähe ja ta toodaks ka keerulisemat teksti, millest iga inimene aru ei saaks. Vikipeedia katab aga kõiki teemasid, eri keeli ja aitab sellega paljuski keerukamaid ja lihtsamaid tekste siduda, konteksti luua.
Tehisintellekti puhul me ei oska teda veel mõtlema õpetada nagu inimene mõtleb, sest me ise ka lõpuni ei tea, kuidas inimese mõtteprotsessid toimivad. Sageli arutleme, kui intelligentne on see või teine arvutiprogramm, aga me ei küsi sama küsimust inimese kohta. Paljud inimesed kukuksid sellises testis ju samuti läbi. Vikipeedia arendamise puhul ongi põhiliseks väljakutseks, et iga inimest ei ole võimalik entsüklopeediat kirjutama õpetada. Aga inimesed ongi erinevad ja kõik ei pea olema tugevad samades asjades.
Tehisintellekti arengut pole võimalik ennustada, nii nagu kakskümmend aastat tagasi me ei osanud aimata, milliseks areneb internet. Nende tegurite mõju võib olla väga suur, mida me praegu ei oska ennustada. Pigem peame jälgima, kuidas sellega kohaneda. Kui inimene ei pea enam mõnda asja ise tegema, siis kas seda on üldse vaja õppida? Samas mõnede oskuste kadumine võib olla kasvõi intelligentse inimese kasvamise juures probleemiks. Näiteks, miks peaks harjutama käsitsi kirjutamist või kas keelteoskus on üldse vajalik? Mis jääb nii aga inimesest järgi?
Kui tehisintellekt jõuab paljude eelduste kohaselt juba sajandi keskpaigaks inimese tasemeni, siis põhiliseks mureks on, kas ta on ka inimese suhtes heatahtlik. Kuidas õpetada masinat, et ta ei pöörduks inimeste vastu, vaid töötaks koos nendega? See on aga juba väga vana probleem, sest sellega puutume kokku kõiki inimesi kasvatades. Kuidas toetada inimese arengut viisil, et tast kasvaks hea inimene? Tehisintellekti puhul on meil aga arvatavasti ainult üks võimalus ehk siin ei tasu eksida. Nii ei tahaks mõeldagi ütlusele, et esimene vasikas läheb ikka aia taha.
Oled Vikipeediaga nii tuttav, et suudad seda võtta nii nagu see on. Kas on midagi, mis sind tänasel päeval Vikipeedia juures frustreerib või kurvastab? Mis paneb tundma, et enam ei jaksa või et oleks nagu peaga vastu seina jooksmine?
Neid momente kindlasti on. Ühelt poolt tahaks, et Vikipeedial oleks riiklik tugi, sest sellel on tohutu tähtsus eesti keele ja kultuuri hoidmisel, eestikeelse materjali kättesaadavuse ja Eesti kohta materjali levitamise seisukohalt. See võiks olla riiklik prioriteet. Ei saa alahinnata selle mõju kasvõi meie haridussüsteemile. Olen seda proovinud aastaid selgitada, kuid tulemust paraku piisavalt pole.
Näen ka puudujääke Vikipeedia kvaliteedis ja eks neil on mitmeid põhjuseid. Vikipedistid on samuti väga erinevad ja nii ei ole alati hõlbus ühise eesmärgi nimel koos tegutseda. Aga siin võib olla parem soovitus kohendada enda ootusi, kui loota, et teised inimesed käituksid, nagu mina õigeks pean.
Kui sul oleks nn liftikõne (kestab seni, kuni lifti uksed taas avanevad), millega veenda inimesi Vikipeediat arendama, milline see oleks?
Vikipeedia koosneb väga paljudest väga väikestest muudatustest. Iga pisike panus loeb, see jääb alles ja sellel on mõju. Mida rohkem neid väikesi asjalikke muudatusi teha suudame, seda parem on Vikipeedia kvaliteet, seda rohkem on artikleid ja seda paremale teabele me kõik ligi saame. Tuleb vajutada ainult muuda-nuppu ja anda enda panus.
Ivoga jätkame jutuajamist intervjuu teises osas.
Küsimusi esitas Pille Priks
Intervjuu valmis seerias “Vikipeedilisi vaatlusi“.