2025. aasta kevadsemestril toimus Eesti Kunstiakadeemias koostöös Wikimedia Eesti ja ICOMOS Eesti komiteega kursus “Pärandi tutvustamine Vikipeedia abil (Promoting Architectural Heritage through Wikipedia), mille eesmärk oli arhitektuuripärandi erinevate kihtidega tutvumine ja selle fotojäädvustamine ning hoone, piirkonna või tuntud muinsuskaitsjate kohta Vikipeedia artikli kirjutamine.
Kursus tutvustas arhitektuuripärandi väärtusi ning vaatles milline on interneti-otsingu mõju sellele, mida me teame ja väärtustame. Lisaks käsitleti isikliku vastutuse võtmist teaduspõhiste teadmiste jagamisel ja ühise teaberuumi arendamisel.
Kursuse viisid läbi EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna dotsent Riin Alatalu ja vikipedist-arhitektuuriajaloolane Robert Treufeldt. EKA UNESCO pärandiuuringute õppetool tähistas kursusega ka Veneetsia harta ja selle tuules loodud ICOMOS-i 60. aastapäeva, mistõttu oodati eelkõige muinsuskaitsega seotud ainese lisandumist Vikipeediasse.
Üleülikoolilisele vabaainele eeldati umbes 20 tudengi osavõttu, kuid mittekohustuslikule ainele omaselt jäi osavõtt siiski väheseks. Kursust alustas neli eesti tudengit (neist 1 vene emakeelega ja 1 varasema vikikogemusega) ning kolm Erasmuse programmi tudengit (1 prantsuse, 1 itaalia ja 1 uuskreeka emakeelega).
Eesti tudengid püüdsid artikleid kirjutada ka inglise keeles, kuid ingliskeelses Vikipeedias levinud uustulnukate karm kohtlemine viis nende inglise keeles tehtu kustutamiseni. Robert Treufeldt: “Sellest on väga kahju, sest need artiklid olid küllaltki tublil tasemel. Samas säilisid toimetatud kujul nende eestikeelsed artiklid ja see andis tudengitele julgust vikikirjutamisega siiski jätkata.”
Kursuse käigus valmis 12 artiklit neljas eri keeles. “Kindlasti on seda vähem kui algul lootsime, kuid lisaks artiklite kirjutamisele tutvuti ka Põhja-Tallinna ehitiste keskkonnaga arhitektuuri- ja kunstiajaloo vaatenurgast, “ ütles Robert Treufeldt. Ta lisas, et paraku jäi aga tudengites palju huvi äratanud moodne arhitektuur ja linnaehitus olulise pilditäienduseta, sest (üllatusena osalejatele) puudub Eestis panoraamivabadus.
Ühe kursusel osalenud tudengi sõnul ei olnud aine raske, kuigi tema jaoks oli see Vikipeedia artikli kirjutamise esimene kogemus. “See oli võimalus leida oma päevas aega, et süveneda rahulikult ühte teemasse ning siis see võimalikult kiiresti ja selgelt teistele artikli vormis edastada”, lisas ta. Teine kursusel osaleja ütles, et soovitab kindlasti kursust teistelegi, sest “see aine annab hea käeharjutuse väiksemate projektide tegemiseks, aitab mõista Vikipeedia struktuuri ja loogilist ülesehitust ning valmistab ette suuremateks projektideks. Samuti annab see hea enesetunde, kui näed, et oled asjaga hakkama saanud.” Tema sõnul on Vikipeedia artiklite kirjutamine hea võimalus harjutada info organiseerimist ja loogilist struktureerimist, mis on kasulik ka tulevikus suuremate projektide puhul.
EKA soovib kindlasti sarnase kursusega tulevikus jätkata. Treufeldt lubab, et sügisel vaatavad nad koos üle kevadel tehtu ning üritavad järgmisel korral kaasata kursusele rohkem tudengeid. “Minu kogemus ütleb küll, et seda saab teha ainult kohustuslike kursustega, aga loodame, et suurepärane ja rikkalik vikiaines tasandab võimalikku kohustuslikku vormi.” Ootame järgmist kevadsemestrit!
Kõik õppejõud, kes sooviksid oma õppeainetes vikiartiklite kirjutamist õppeülesandena kasutada, on teretulnud seda tegema. Wikimedia Eesti saab neile nõu ja jõuga abiks olla. Koostöö kohta ülikoolidega vaata lisa siit.
Fotol on Eesti Kunstiakadeemia uus õppehoone Kalamajas. Foto autor: Tõnu Tunnel