Kuidas kirjutada head Vikipeedia artiklit, kui kogemus puudub? Allpool on 10 lihtsat ja praktilist soovitust, mis aitavad sul alustada ja vältida levinumaid vigu.
1. Vali sobiv teema
Hea Vikipeedia artikkel algab õigest teemavalikust. Kõik teemad ei sobigi Vikipeediasse – käsitletav nähtus, isik või mõiste peab olema tähelepanuväärnening selle kohta peab leiduma usaldusväärseid ja sõltumatuid allikaid. Näiteks ei sobi Vikipeediasse isiklikud teemad, mille kohta puuduvad avalikud allikad. Kui ajakirjandus pole teema vastu vastu huvi tundnud, siis küllap pole see huvipakkuv ka Vikipeediale. Samuti ei ole Vikipeedia koht reklaamiks ega enese turundamiseks. Silmas peab pidama, et vikiartikkel peab olema ka konkreetsest mõistest.
Teema valimise kohta vaata õppevideot.
2. Alusta usaldusväärsetest allikatest
Vikipeedia üks põhimõtetest on tõendatavus, mis tähendab, et artiklis esitatud väited peavad põhinema usaldusväärsetel allikatel. Teemast ei ole võimalik kirjutada, kui selle kohta ei leidu kontrollitavat infot. Pealegi peab allikas olema kirjalik, sest ei saa viidata millelegi, mida “saunas räägiti”. Vikipeedia ei põhine arvamusel, vaid tõendatavatel teadmistel. Seetõttu eelista allikatena:
- teadusartikleid
- raamatuid
- mainekaid meediaväljaandeid
- neutraalseid raporteid
- uuringufirmade ja Statistikaameti andmeid
Kõik allikad ei pea olema internetis kättesaadavad. Vajadusel võib viidata ka arhiivimaterjalidele, käsikirjadele või heli- ja videosalvestistele. Oluline on, et need kõik oleksid kuskil kindlalt talletatud ja kontrollitavad.
Allikatele viitamise kohta vt punkt 8.
Vikipeedia põhimõtete kohta loe täpsemalt siit.
3. Kirjuta neutraalselt
Kõik Vikipeedia artiklid peavad lähtuma neutraalsest vaatepunktist. See tähendab, et tekst annab teemast ausa ja tasakaalustatud ülevaate, esitledes olulisi seisukohti ilma autori eelistuseta ning tugineb usaldusväärsetele allikatele. Väldi igasugust subjektiivsust ja hinnangulist sõnastust nagu näiteks “parim”, “kuulus”, “oluline”, “tuntud”, “arvatavasti” jm. Näiteks “ta oli legendaarne muusik” asemel kirjuta “ta oli mitmekordne Grammy-auhinna võitja”.
Kirjutamisel mõtle endast kui faktide vahendajast: kirjuta lühidalt ja asjalikult, vältides näiteks ilukirjanduslikku või turunduslikku (blogi)stiili.
4. Väljendu lihtsalt ja arusaadavalt
Hea Vikipeedia artikkel ei eelda erialaseid teadmisi. Eelista selgeid ja lihtsaid lauseid keerukatele põimlausetele, mis teaduslikes tekstides võivad moodustada terve lõigu ja raskendavad tekstist arusaamist. Vikipeedias kirjuta nii, et ka esmakordne lugeja saab aru. Võimaluse korral tasub eelistada eestikeelseid termineid ja vältida liigset võõrsõnade kasutamist. Arusaadavusele aitavad kaasa ka loogiline ülesehitus, selge liigendus ja lühikesed lõigud. Kõike ei pea Vikipeediasse kirja panema, piisab kui esitatud on kõige olulisem.
Kontrolli alati õigekirja ja väldi kõnekeelseid väljendeid. Selge ja korrektne keelekasutus aitab muuta artikli arusaadavaks ja suurendab usaldusväärsust.
5. Kirjuta hea definitsioon ja tugev artikli kokkuvõte
Vikipeedia artikkel algab definitsiooni ja kokkuvõtliku sissejuhatusega. Kuigi kokkuvõte paikneb teksti alguses, kirjutatakse see sageli alles siis, kui ülejäänud artikkel on valmis. Kokkuvõte või teisisõnu juhtlõik on oluline, sest just seda loeb enamik lugejaid esimesena ja tihti saadaksegi sealt kogu vajalik info kätte ilma kogu artiklit lugemata. Seetõttu peaks kokkuvõte olema selge, kompaktne ja vastama artikli sisule. Selle pikkus sõltub artikli teemast: mõnikord piisab paarist lausest, pikemate artiklite puhul võib see olla ka mitu lõiku. Artikkel algab aga definitsiooniga, mis ütleb lühidalt ja arusaadavalt, millega või kellega on tegemist.
Definitsiooni kirjutamise kohta vaata õppevideot.
6. Refereeri, ära kopeeri
Originaalteksti kopeerimine Vikipeedia artiklisse on keelatud ja seda loetakse plagiaadiks. Teave tuleb esitada refereerituna oma sõnadega, sarnaselt kooli referaadile. Oluline on, et tekst toetuks usaldusväärsetele allikatele, kuid ei kordaks neid sõna-sõnalt. Erandiks on otsesed tsitaadid, mis tuleb tekstis korrektselt vormistada. Erinevalt koolitööst ei tohi Vikipeedias lisada oma arvamusi ega järeldusi – kirjutaja roll on olla siin vahendaja, mitte tõlgendaja.
Refereerimise kohta loe täpsemalt siit.
7. Struktureeri tekst loogiliselt
Artiklit on mugavam lugeda, kui see on jagatud vahepealkirjadega alapeatükkideks. Pealkirjade kasutamine annab tekstile selge ülesehituse ja aitab lugejal paremini orienteeruda – keegi ei jõua lugeda pikka, liigendamata tekstimassi. Lõikude alapealkirjad saab valida vastavalt teemale ja olemasolevatele allikatele, kuid Vikipeedias on välja kujunenud ka teatud tavad. Näiteks paiknevad “Viited” artikli lõpus ja “Välislingid” omakorda pärast viiteid.
Kui alustad uue artikliga, tasub vaadata ka teisi samalaadseid vikilehti (näiteks isiku- koha- või taimeliigiartikleid). Nii saad aimu, milline struktuur on tavapärane ja lihtsam on oma teksti üles ehitada.
Struktuuri kohta loe täpsemalt siit või vaata õppevideot.
8. Viita korrektselt
Viitamine on Vikipeedias väga tähtis ja sellele pööratakse palju tähelepanu. Viited näitavad, millistest usaldusväärsetest allikatest artiklis esitatud teave pärineb. Nagu teadustekstides, tuleb ka Vikipeedias kõik väited, mis ei ole üldtuntud või iseenesestmõistetavad, varustada allikaviitega – olgu need faktid, arvandmed, arvamused või tsitaadid.
Viide peaks olema minimaalselt iga lõigu lõpus, et aru saada, kust lõigus esitatud teave pärineb. Vajadusel tuleb viide lisada ka lausetele või isegi ühes lauses esinevatele üksikutele faktidele.
Üldtuntud teadmised viitamist ei vaja. Näiteks ei vaja eraldi viidet iseenesestmõistetav teave, et “inimene on elusolend” või üldteada fakt, et “Maa tiirleb ümber Päikese”.
Viitamise kohta loe täpsemalt siit või vaata õppevideot.
9. Järgi Vikipeedia vormistusreegleid
Lisaks sisule on oluline ka korrektne vormistus. Vikipeedias on välja kujunenud reeglid, kuidas vormistada pealkirju, viiteid, loendeid, linke ja muid elemente, et artiklid oleksid ühtse ülesehitusega ja kergesti loetavad. See aitab kaasa sellele, et lugeja kiiresti otsitava info üles leiab.
Vaata alustuseks sarnaseid artikleid ja võta nendest eeskuju. Vajadusel saad abi Vikipeedia vormistusjuhenditest või õppevideotest.
10. Ära kunagi lisa Vikipeediasse tehisaru loodud teksti
Tehisaru abil loodud või tõlgitud teksti ei tohi Vikipeediasse otse lisada. Sellised tekstid võivad sisaldada keelelisi ja faktilisi vigu, tekstidel puuduvad ka adekvaatsed viited ning selle materjali päritolu ei ole kontrollitav. Vikiartikkel kaotab eksisteerimiseks mõtte, kui seal esineb faktilisi vigu. Eriti hull on, kui artikli lisaja ise ka ei tea, mis on täpselt sinna kokku kirjutatud.
Kokkuvõtteks
Esmapilgul võib tunduda, et Vikipeediasse artikli kirjutamine on justkui “raketiteadus” – siin on palju nõudeid ja reegleid. Tegelikult taanduvad need aga lihtsale põhimõttele: kirjuta selgelt, allikatele tuginedes ja nendele viidates. Nii pole suuremat vahet, kas loodud tekst on just täpselt Vikipeediasse mõeldud, sest üsna samad reeglid kehtivad mistahes referatiivse teksti koostamisel. Tähtis on ikkagi kvaliteet!
Esimene artikkel ei pea olema täiuslik. Vikipeedia sünnib koostöös ja artikleid täiustavad ka teised vabatahtlikud toimetajad. Kõige olulisem on alustada ja anda endast parim! Artiklit saab alati ka hiljem täiendada.