Ain Riistan on Tartu Ülikooli Uue Testamendi ja religiooniuuringute lektor ja usuteaduskonna õppekavade programmijuht. Tema juhendamisel on tudengid Uue Testamendi teemal kirjutanud Vikipeediasse üle 70 artikli. Tema sõnul täidab  vikiartikli kirjutamise ülesanne mitmeid olulisi õpiväljundeid ja aitab  muuta õppetööd mitmekesisemaks. “Vikiartikkel on üliõpilase jaoks nii väljakutse kui hea kogemus!”

Ciprofloxacin ear drops with grommets are very safe even in children under 2 years of age. The estrogen in birth https://physicsfix.com/comments/ control pills causes acne, according to a new study. The buildup of this mucus may also reduce the effectiveness of antibiotics, which may increase the risk of bacterial infections in patients with cystic fibrosis.

Allergies can also be an issue and may require specific treatment or may need to be avoided altogether. Ivermectin is a drug used Ban Pong cialis 10 mg prezzo al pubblico for a number of conditions. Combivent without insurance may seem like a good idea, but in actuality, it is the opposite of a good idea.

Milline oli sinu esimene kokkupuude Vikipeediaga? Mis sulle selle juures meeldis või ei meeldinud? Kuidas on sinu hoiakud ajas muutunud?

Täpselt ei mäleta, aga ilmselt see oli kunagi 2000. aastate alguses, kui Vikipeedia loodi ja kui see ilmus esmalt ingliskeelsena ka kultuuriteadusesse. Mäletan, et akadeemilistes ringkondades oli Vikipeedia suhtes alguses palju kõhklusi. Näiteks võis juhtuda, et üliõpilastööde juhendisse oli sisse kirjutatud, et Vikipeedia artikleid ei tohi kasutada.

Ja siis umbes kümme aastat hiljem üks minu kolleeg ütles mulle, et tegelikult on Vikipeedias selliseid asju, mida mitte kusagilt mujalt ei saa. Praktikas ongi Vikipeedia kasutusala minu jaoks nüüdseks oluliselt suurenenud. Kasutan seda päris palju ja mitmel tasandil, üldisest kultuuriruumist lähtuvalt ja esmase info saamiseks. Samuti akadeemilisel tasandil, sest Vikipeedia annab paljude asjade kohta referatiivse koondülevaate. Ka seminarides tudengitega, kui mõne teksti puhul tekib küsimusi näiteks teksti autori kohta või seotuse kohta teiste autoritega, siis kohe kui teen Vikipeedia lahti, saan sealt põhilised eluloolised andmed.

Mõnikord soovitan ka loengu sissejuhatuseks vaadata mõnda Vikipeedia artiklit ja vajadusel saab siis erialaselt edasi süveneda või uurida. Vikipeedia on väga käepärane tööriist, sest ta on vabalt kättesaadav (näiteks entsüklopeedia Britannicale on ligipääs olnud piiratud). 

Mille jaoks oled ise Vikipeediat kasutanud? Oled sattunud ka muudatusi tegema? Miks?

Ise väga pole muudatusi teinud. Kasutajakonto tegin omale siis, kui ma hakkasin artikli kirjutamise ülesannet tudengitele andma. Aga minust endast ei ole vikipedisti saanud, küll aga olen pidanud täiendama mõne tudengi teksti, mis pole olnud väga hea.

Oled lasknud tudengitel õppetöö osana artikleid kirjutada. Kuidas sa selleni jõudsid ja mil viisil see ülesanne korraldatud oli?

Võiks öelda, et ma langesin reklaami ohvriks. Humanitaarvaldkonna listis oli reklaam Miljon+ projekti kohta, kus paluti õppejõududel Vikipeediasse kirjutada. Tegin siis eestikeelse Vikipeedia lahti ja nägin, et sel hetkel ei olnud seal Uue Testamendi kohta mitte ühtegi artiklit. Nii tekkiski mõte, et panen tudengid kirjutama.

Sisuliselt on mul see ülesanne üles ehitatud õppeprotsessi osana. Ülikoolis on ainetel õpiväljundid, mida vikiartikli kirjutamine täidab. Oluline on minu jaoks ka õppetöö elavdamine. Kui ma ise kunagi ülikoolis alustasin, siis oli ikka nii, et kogu tarkus tuli õppejõu suust ja üliõpilased pidid kõik üles kirjutama ja selle pähe õppima. Tänapäeval on infot väga palju ja midagi sellist ei ole mõtet enam teha. 

Minu kursus on Uue Testamendi sissejuhatus ja õpilased peavad selgeks saama uue testamendi tekkeloo. Üliõpilastel ei ole mõtet mingeid fakte pähe tuupida, mis lähevad pärast nagunii meelest. Selleks et aimu saada, mis distsipliiniga on tegemist, tuleb sellega ise tegeleda. Vikiartikli puhul põhiline pedagoogiline eesmärk ongi referaadi kirjutamise oskus (mis on üliõpilastel sageli väga kehv), akadeemiline vormistamine, viitamine, aja planeerimise oskus. Samuti olen lasknud neil retsenseerida kaasüliõpilaste töid. Eraldi toon välja veel ühe kasuteguri – üldine kasu Eesti kultuurile ja erapooletu info vaba kättesaadavus kõigile.

Vikiartikli kirjutamine on minu aines kohustuslik ja vormistatud kui eksamile pääsemise tingimus ja eriti hea vikiartikli eest ma tõstan ka lõpphinnet. 

Alates 2017. aastast on minu aines kirjutatud kokku 76 artiklit. Ise pakun ka teemad välja ja vaatan, et need oleks kirjutajate jaoks võrdsed. Praegu mul erialaseid teemasid veel jagub, aga ühel hetkel need saavad kindlasti otsa, aga siis tuleb lihtsalt profiili muuta.

Kursusel on mul tavaliselt 16–18 inimest. Mina vaatan artikli sisuliselt läbi, vormistamisega õnneks nad on saanud ise hakkama. Heaks abiks on ka Ann Siimani video “Referaat Vikipeediasse, mitte sahtlisse!” Muidugi vaatan aeg-ajalt ka valmis artikleid ja teen parandusi.

Tudengid teevad oma töö “liivakastis” valmis ja alles siis tõstavad selle Vikipeediasse. Oleme teinud seda ka veidi pidulikumas vormis, et valmisartiklid tõstame auditooriumis kõigi silme all ekraanile kuvatuna liivakastist Vikipeedia artikliks.

Milline on olnud üliõpilaste tagasiside? Kas oled õppejõuna sellest ka mingit kasu saanud, et üliõpilased artikleid kirjutavad?

Üldiselt olen saanud positiivset tagasisidet. Kindlasti osade üliõpilaste jaoks on Vikipeedia artikli koostamine paras pähkel. Siis olenebki hoiakust, kas võtad seda kui positiivset väljakutset või siis oled arvamusel, et õppejõud tahab piinata. Samas on iga iseseisev töö või referaadi kirjutamine samuti raske töö. Gümnaasiumist tulles paljudel puudub refereerimise ja viidete kasutamise kogemus. Aga aeg-ajalt satub kursusele ka mõni üliõpilane, kellel on juba vikiartikli kirjutamise kogemus olemas ja neil on siis lihtsam.

Kas ma ise olen kasu saanud? Jah, kindlasti. Üldiselt on nõutav, et õppekavades oleks selliseid aineid sees, mille käigus õpilased omandavad üldpädevusi (näiteks meedia- ja digipädevused vm). Leian, et vikiartikkel täidab seda nõuet väga hästi ja õppeosakonnas on seda ka esile tõstetud. Lisaks aitab see muuta ka õppetööd mitmekesisemaks, oleks ju igav ja üksluine kuulata üksnes loengut ja konspekteerida.

Kas on olnud suuri õnnestumisi, mida tahaksid eriti välja tuua? Või muidu huvitavaid lugusid, mida mainida?

Õnnestumiseks ma loen väga häid artikleid. Näiteks üks mis meelde tuleb on artikkel Sünoptilised evangeeliumid, mis sai tõesti põhjalik ja hea. Hea meel on ka, kui tudengid saavad hiljem oma artikleid õppetöös kasutada.

Esimesel aastal juhtus veel selline huvitav lugu, et tudengid asusid kirjutama esmalt tekstidokumenti, et siis valmis tekst hiljem Vikipeediasse tõsta. Aga umbes poole kursuse peal ma avastasin, et keegi oli Vikipeediasse juba kõigi Uue Testamendi raamatute kohta teinud põgusad artiklid. Ilmselt kellelgi oli ülestõusmispühade ajal vaba aeg ja ta oli seda aega otstarbekalt kasutanud. Aga minu tudengitel oli siis kohe suurepärane võimalus kasutada seda malli, et olemasolevaid artikleid tuli lihtsalt täiendama asuda. Hiljem sain sellelt inimeselt veel positiivset tagasisidet ja ta oli õnnelik, et tema alustatud artikleid oli parandatud.

Kuidas saaks rohkem õppejõude sellesse tegevusse kaasata? Kas peaks?

Olen üritanud kolleege innustada, aga väga tulemuslik see pole olnud. Paljudel jääb ka selle taha, et ise ei tea täpselt, kuidas Vikipeedia toimib. Ma ise tahaks ka veel rohkem teada ja osata.

Milliseid õpetussõnu jagaksid õppejõule, kes soovib samasuguse ülesandega katsetada

Kindlasti kaasneb sellega veidi rohkem tööd, kui näiteks tavalise referaadiga. Referaadi loed läbi ja paned hinde ja tead, et see ei lähe kuskile edasi. Aga vikiartikkel peab vastama ikkagi standardile.

Samuti peab arvestama, et üliõpilasi on mitmesuguseid – mõned on paremad kirjutajad kui teised. Aga õppejõu ülesanne pole üksnes teadmiste jagamine, vaid ta aitab kaasa ka õpilase akadeemilisele ja laiemale elukondlikule arengule. Vikipeedia artikli kirjutamine on üliõpilastele väga hea kogemus ja ka väljakutse, lisaks muidugi ka panus ühiskonda.

Küsimusi esitas Pille Priks.

Foto: Ivo Kruusamägi, CC BY-SA 4.0.

Intervjuu valmis seerias “Vikipeedilisi vaatlusi“.