Amoxicillin for dogs is one of the most commonly used antibiotics to prevent infections, which has led many dogs, who have suffered from such diseases as ear infections, pneumonia and other types of respiratory tract infections. Top 10 best generic viagra per nachnahme Fondi drug approved by the fda - medhelp - It is also used to treat a type of depression called cyclothymia (sometimes called seasonal depression), which is common in the colder months.
The medication should be taken regularly in the morning. There are a number of different products on the market for Matveyevskoye this purpose. Dapoxetine 60mg online purchase - what is dapoxetine.
Ann Siiman on eesti keele lektor ja -toimetaja. Ta on Vikipeedia keeletoimetamistalgute korraldaja, kuid on osalenud ka Miljon+ projekti läbiviimisel ning suunanud arvukalt tudengeid vikiartikleid kirjutama ja toimetama.
Milline oli sinu esimene kokkupuude Vikipeediaga? Kas praeguseks on muutunud Vikipeedia ise või see, kuidas sa Vikipeediat tajud?
Esimest kokkupuudet ei mäleta, aga loogiliselt võttes pidi see jääma 2004. või 2005. aastasse. Käisin siis 9.–10. klassis ning kirjutasin koolitööde jaoks ilma ja tuule definitsiooni Vikipeediast rahumeeli maha.
Vahepeal oleme arenenud koos Vikipeediaga. Kui praegu vaadata näiteks 2004. aasta artikleid, siis on väga hästi näha, kuidas on Vikipeedia muutunud – nüüd on see palju sisukam ja usaldusväärsem ehk kasutatakse rohkem allikaid ja püüeldakse selle poole, et iga lause puhul oleks aru saada, kust see on refereeritud.
Nüüdseks tean mina ka, et Vikipeediast ei tohi otse maha kirjutada, vaid Vikipeedia on ise referaat ja pidanuksin kasutama algallikaid ning neid refereerima. Selle õpetamine noortele ongi paras proovikivi ja seda olulisem on, et õpilasi juhendataks Vikipeediat korrektselt kasutama.
Kas kirjutad praegu ka ise Vikipeediasse artikleid või oled sattunud muudatusi tegema? Miks? Kui jah, siis mis teemadel või valdkonnas sulle meeldib kirjutada?
Minu viimased muudatused on seotud mu tööga. Olen teinud palju muudatusi tudengite kasutajate alamlehtedel ehk artiklite mustandites või tudengite keeletoimetatud artikleid natuke põhjalikumalt toimetanud. Ise algatasin viimati artikli „Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut“, mille tegin septembris valminud Vikipeedia õppevideo jaoks.
Vikipeedia seminarides, kus olen õpetanud Vikipeedia artikli vormistamist, olen ise loonud kõigi eesti käänete kohta artiklialgatused. Kui oleks rohkem aega, siis looksin-täiendaksingi oma erialaga seotud artikleid ehk eesti keele, täpsemalt vormiõpetuse omi. Praegu mõtlen, kuidas lasta tudengitel seda teha.
Oled olnud õppeassistent ja õppejõud eesti keele väljendusõpetuses ja akadeemilises eesti keeles, esimeses kirjutavad tudengid Vikipeediasse artikleid juba 2011. aastast. Kuidas sa selleni jõudsid ja mil viisil see ülesanne korraldatud on olnud?
Olin õppeassistent 2012.–2017. aastal. Mart Noorma ja Ene Voolaiu loodus- ja täppisteaduste väljendusõpetusse oli vaja õppeassistente appi Vikipeedia artikleid lugema. Otsiti eesti keele tudengeid ja võeti ühendust Kristel Algverega, kes omakorda kutsus mind, sest teadis, et mulle meeldivad eesti ortograafia ja keeletoimetamine.
Meil oli korraga umbes kakssada tudengit ja kõik kirjutasid kasutaja alamlehele artikli. Neid artikleid lugesid umbes viis õppeassistenti, kes kirjutasid kirjaliku tagasiside artikli arutelulehele ja selle järgi pidi tudeng parandused tegema. Kohati aitasin lauseid ümber kirjutada ja enamasti olid parandused üksikasjalikud, sest mulle tundus alati, et üldisest soovitusest „paranda komakasutust“ jääb väheks. Seega ka kõik koma- ja tühikuvead jõudsid arutelulehele ja kõik tudengid pidid artiklitesse parandused sisse viima, et arvestus saada.
Alates 2019. aastast hakkasin ise väiksematele rühmadele väljendusõpetust ja akadeemilist eesti keelt õpetama. Õpetan kuni 40 tudengit semestris, nii et õppeassistente pole seni vaja läinud. Nüüd kasutan kolleegilt saadud ideed ehk teen videotagasisidet. Salvestan Panoptoga seda, kuidas tudengite artikleid parandan. Näitan neile keelehooldeallikate kasutamist, osa vigu parandan ära ja juhin tähelepanu, mida tuleks veel parandada. Arvatavasti võtab see vähem aega kui kirjalik tagasisidestamine, aga eks igasugune tagasisidestamine ole ajamahukas, ühe artikli peale läheb pool tundi kindlasti.
Lisaks artikli kirjutamise ülesandele olen tudengitel palunud ka olemasolevaid vikiartikleid parandada, et nad teeksid korrektuuri või keeletoimetamise põhimõtetega tutvust.
Milline on olnud tudengite tagasiside sellele ülesandele? Kas oled õppejõuna sellest ka mingit kasu saanud, et tudengid artikleid kirjutavad?
Artikli kirjutamise ülesanne meeldib mulle, sest tudengid saavad õppida allikate valimist, refereerimist, viitamist ning protsessikirjutamist kaastudengite ja õppejõu tagasiside põhjal.
Vikiartikli loomisega kaasnevad suurem vastutus ja motivatsioon, sest tegu on avaliku tekstiga, millest sünnib laiem kasu. Ka keeletoimetamise ülesandel on sügavam mõte siis, kui tekst pole õppejõu väljamõeldud, vaid tänu tudengi tööle saab avalik vikiartikkel korrektsemaks.
Tudengite tagasiside videosalvestiste kohta on olnud väga toetav ja neile vist meeldib seda videot vaadata. Küllap oleks mul õppejõuna raske innustada end kohe sahtlisse jäävaid referaate tagasisidestama.
Kuidas saaks rohkem õppejõude sellesse tegevusse kaasata? Kas peaks?
Õppejõududele on palju tutvustatud ideed, et võiks kirjutada õppetöös vikiartikleid referaatide asemel. Eelkõige on teavitustööd teinud Ivo Kruusamägi Wikimedia Eestist ja suur tänu talle selle eest.
Vikipeedia artikli ülesannet peaksidki korraldama need õppejõud, kes on ise sellest ideest kinni hakanud, usuvad Vikipeediasse ja on valmis juurde õppima. Saan aru ka neist, kes ei kasuta vikiartikli ülesannet selle tekstiliigi piirangute tõttu: Vikipeedia artikliga ei saa lahendada uurimisküsimust.
Milliseid õpetussõnu jagaksid õppejõule, kes soovib samasuguse ülesandega katsetada?
Kirjutage ise vähemalt üks Vikipeedia artikkel. Esimene artikkel tuleb kõige raskemalt, nii et veel parem, kui kirjutate mitu. Siis juba teate, mis tehniliste või ka sisuliste probleemidega võivad tudengid silmitsi seista ja olete julgemad neid aitama. Uurige Vikipeediast teiste õppeainete alamlehti või pidage nõu mõne õppejõuga, kes on juba vikiartikli ülesannet korraldanud. Wikimedia Eesti meeskond aitab ka, kui on mõni konkreetne küsimus. Iga teekond algab teadupärast esimesest sammust.
Sinu käe all on valminud mitu head Vikipeedia õppevideot. Mis sinu arvates Vikipeedias (uutele) kasutajatele kõige rohkem raskusi valmistab? Kuidas saaks neid selles paremini aidata?
Vahel paistab raskusi valmistavat teema sõnastamine ehk Vikipeedia artikli pealkirjaks ei sobi küsimused, võrdlevad analüüsid vms. Tudengite puhul saavad õppejõud siin teema valikul abiks olla ning kindlasti tulevad appi ka usinad Vikipeedia administraatorid.
Vormistuse tundmaõppimine võtab võib-olla natuke aega: et ei oleks topeltpealkirju, kõik pealkirjad oleksid õiges vormis jne. Aitaks teiste vikiartiklite vaatamine ja proovimine ning kindlasti ei tasuks karta eksimusi. Ise õppisin Vikipeediat tundma siis, kui oli ainult „Muuda lähteteksti“ võimalus ning selle kõrval tundub uus „Muuda“ väga lihtne ja loogiline.
Olid osaline Tartu Ülikooli ja MTÜ Wikimedia Eesti koostööprojektis Miljon+. Kuidas see projekt läks ja kas see täitis eesmärke-ootusi?
Isiklikult pean projekti õnnestunuks, sest see viis väärtuslike kontaktide ja uute algatusteni. Olen nii projektijuhi Sirli Zuppingu kui ka Ivo Kruusamägiga hiljem viljakat koostööd teinud.
Eesmärke projekt mõneti täitis. Uute artiklite loomise tempo olevat projekti ajal suurenenud ja loodetavasti teadvustasime eestikeelse Vikipeedia täiendamise vajadust laiemalt. Ka sealt võrsunud keeletoimetamistalgud on endiselt elujõulised.
Paradoksaalsel kombel oli Miljon+ projekti nõrk koht projektipõhisus: kampaaniakorras miljonit artiklit kirjutada ei jõua.
Kuidas Sinu arvates saaks veelgi kiirendada liikumist Vikipeedia miljoni artikli poole?
Arutasime juba Miljon+ ajal, et tegelikult pole miljonit artiklit saavutada keeruline, kui robotid tööle panna. Seda on ju näiteks sebu keelega tehtud ja tänu sellele on sebukeelne Vikipeedia maailma suuruselt teine.
Eestikeelse Vikipeedia eesmärk pole minu meelest iga hinna eest kiiresti miljonini jõuda. Olulisem on sisu ehk artiklite kvaliteet ja hulgal ühelauselistel artiklitel pole mõtet. Arvan, et eesti Vikipeedia liigub piisavas tempos, tark ei torma.
Iga-aastased Vikipeedia keeletoimetamistalgud on sinu eestveetav algatus. Mida huvitavat seoses selle projektiga oskaksid välja tuua? Milline on olnud areng läbi aastate?
Mul on väga hea meel, et viiendat korda toimuvad keeletoimetamistalgud on juba nii traditsiooniline kui ka jätkusuutlik ettevõtmine. Osalejaid on viimastel aastatel olnud umbes 20 ja üle poole neist uued tulijad. See on rõõmustav, et nii palju uusi inimesi proovib Vikipeediat toimetada – mõnele hakkab meeldima.
Esimesed kolm aastat pani 2000-eurose võiduraha välja Tartu Hansa Rotary Klubi, nüüd tegutseme Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel. Vahepeal on auhinnafond kopsakamaks muutunud: Wikimedia Eesti tunnustab 500 euroga parimat uut tulijat ja kommunikatsioonibüroo Past ja Partnerid annab neljanda koha saajale 250-eurose tunnustusmüksu. Seega talgute vajalikkusesse usutakse ja panustatakse ning üks vaheeesmärk võiks olla kesta kauem kui tõlketalgud, mis toimusid seitse korda. Tuleval aastal on plaanis ka talgute nägu uuendada ehk oma logo välja mõelda ja muud nipet-näpet. Kõige tähtsam on, et jaguks inimesi, kes Vikipeedia toimetamisest huvituvad.
Mis Sa arvad, milline on Vikipeedia 15 aasta pärast?
Kardan, et selline, nagu on ingliskeelne Wikipedia praegu ehk liiga põhjalik. Mul pole jaksu ingliskeelset Wikipediat lugeda, sealt ei leia kiiresti infot üles. Seal on ka suur osa teemasid kaetud ehk õppeülesandena oleks Wikipediat tudengitel üsna keeruline täiendada. Teisest küljest on see kompliment meie keelele ja Vikipeediale, et ma võrdlen seda inglise keelega – meie vikipedistid, tudengid ja neid juhendavad õppejõud on lihtsalt nii tublid, et eestikeelne Vikipeedia areneb jõudsalt, sinna pole midagi parata.
Intervjuu valmis seerias “Vikipeedilisi vaatlusi“.