Ivo Kruusamägi on eestikeelse Vikipeedia entusiast. Tal on läbi pea kahe aastakümne olnud Vikipeedias erinevaid rolle. Näiteks on ta tavapärase artiklite kirjutamise kõrvalt panustanud enam kui kümne tuhande fotoga ja korraldanud pildivõistlusi, mille käigus on lisatud veel enam fotosid. Intervjuu teises osas räägimegi vikifotograafiast, fotovõistlustest ja lõpuks ka Ivo aastatepikkusest tööst Wikimedia organisatsioonis. Intervjuu esimest osa saab lugeda siit.

Oled lisanud Vikipeediasse päris palju pildimaterjali ja sind võib lisaks vikipedisti nimele nimetada  ka vikifotograafiks. Milline on olnud selle teekonna areng?

Mulle on alati meeldinud visuaalne materjal. Pean seda väga oluliseks, aga kohati ka alahinnatuks. Ka Vikipeedias keskendutakse sageli rohkem tekstile ja ei hinnata alati pildimaterjali osa, kuid artikkel ilma fotota on ikka väga palju lahjem. Pilt seletab alati asja paremini, üksnes tekstiga me seda ealeski ei saavuta.

Mind on suunanud fotograafia valdkonda üldine pildimaterjali puudus. Esmalt märkasin seda teravalt siis, kui tegin eestikeelsele Vikipeediale uue avalehe kujunduse, mis läks kasutusse 2008. aastal. Lisasin sinna nädala artikli ja nädala pildi alajaotused ning nägin alguses palju vaeva nädala piltide leidmisega, sest tuli välja, et meil polnudki väga palju asjalikke pilte Eesti kohta. See ajendas mind mitte ainult enda pilte lisama, vaid ka teistelt pilte küsima ja hiljem juba pildikogumisi korraldama. Lõpuks peame ikka ise Eesti üles jäädvustama ning see on oluline osa informatsiooni kogumisest, mis on ühtlasi ka Vikipeedia peamine eesmärk.

Ennast ma tingimata fotograafiks ei pea, kuigi pilte olen teinud omajagu. Vikifotograafi termini kasutus on vajalik aga sellepärast, et tõsta rohkem esile inimesi, kes fotomaterjaliga Wikimedia projektidesse panustavad. Sageli ei mõelda, kuidas või kust fotod tekivad ja fotograafide töö jääb märkamata. Pildid kogutakse ju Vikipeediast eraldiseisvasse ülemaailmsesse Wikimedia Commonsi pildipanka, aga kuna fotograafid tegutsevad just sealses keskkonnas, siis nende tegevus ei paista niivõrd silma isegi kohalikele vikipedistidele. Seepärast algatasin näiteks ka aasta vikifotograafi valimise.

Lisaks enda pildimaterjalile oled aidanud Vikipeediasse palju teiste autorite töid? Kui raske või kerge on see olnud? Mis on olnud peamised takistused?

Suurimad probleemid on seotud ikkagi autoriõigustega. Teiste tööde puhul on alati vajalik saada küsida autori luba ja see on üks suurimaid väljakutseid. Sageli autorid ise ei pane pilte üles ka põhjusel, et see näib nende jaoks liiga keeruline või aeganõudev, kuigi midagi ülearu keerukat selles küll pole.

On ka häid näiteid, kus inimesele on demonstreeritud, kuidas asi käib ja edaspidi on juba ise panustatud. Näiteks on selline fotograaf Jaan Künnap, kes tänaseks on lisanud juba rohkem fotosid kui mina. Meil vist käib selles osas lausa väike võistlus, aga eks ma ajapikku ilmselt temast möödun. Viimastel aastatel pole mul paraku olnud nii palju mahti pilte lisada ja nii on mitutuhat fotot ootele jäänud.

Meie ülesanne on aidata inimestel ja organisatsioonidel Wikimedia Commonsiga sõbraks saada, et nad näeksid seda sobiliku võimalusena oma fotokogude levitamisel. Mida rohkem on meil fotosid, seda paremini on kajastatud Eesti elu ja olu ka ajaloolises vaates.

Kas sa pole mõelnud, et selle asemel, et tasuta pilte kasutuseks jagada, saaks nendega raha teenida?

Ma usun, et kui inimest huvitab fotograafia ja fotograafiliste kunstiteoste loomine, siis siin ei ole raha ehk see põhiline asi. Ka meil panustavad suuremalt jaolt ikkagi hobifotograafid, kelle eesmärk ei olegi raha teenida. Tänapäeval on fototehnika hästi arenenud ja kättesaadav, mis tähendab, et häid pilte võib teha peaaegu igaüks, kes selle valdkonnaga tutvumise lähemalt ette võtab. Seepärast on konkurents suur ja võimalusi oma pilte raha eest müüa jääb niikuinii ainult vähemaks. Ainult pulmafotode puhul on selge, et seal ei saa taaskasutada juba varem tehtud fotosid ja tuleb jätkuvalt fotograaf tellida. Nii on vaja sündmusi ka tulevikus dokumenteerida, kuid kõik muu jääb suuresti juba meeldivaks ajaviiteks.

Milline roll on sinu arust üldse visuaalsel materjalil, mis on vabalt kättesaadav? Olles ise piltide autor, kui kaugele peaks vabalt kättesaadavus ulatuma.

Vikipeedia arendamist tagant kihutav eesmärk on muuta kogu inimteadmise hulk kõigile vabalt kättesaadavaks. See on ühtlasi osa haridusest ja nagu me oleme korduvalt kuulnud, siis eestlased olevat väga hariduse usku rahvas. Nii võiksime olla ka rohkem Vikipeedia usku.

Õppimiseks on vaja õppematerjale. Kui mõtleme ennast tagasi näiteks aastasse 2006, siis ega tol ajal suurt midagi internetist leida polnud. Tänapäeval on see muutunud, aga suuresti on internet ka kommertsialiseerunud. Saame küll materjalile ligi, kuid ainult siis, kui maksame või tarbime pealesunnitult reklaami, kus inimene ise on n-ö müüdav kaup. Hariduse eesmärk ei saa aga olla kasumi teenimine ja samuti ei tohiks piirata ligipääsu kvaliteetsele haridusele. Selles suhtes läheb Vikipeedia kokku demokraatliku ühiskonna põhimõtetega. Selline ühiskond saab toimida ainult siis, kui haridus ja teave on kõigile vabalt kättesaadav. Kui Vikipeediat poleks, oleks meil tõsiselt probleeme info kättesaadavusega. 

Kui mõtleme TEA entsüklopeedia peale, mida Eestis välja anda püüti, siis selle eest küsiti tellijatelt umbes tuhatkond eurot. Samas on paberentsüklopeedia paratamatult juba väljaandmise hetkeks osaliselt aegunud ning samuti tuleb siin mängu kasutusmugavuse küsimus. Paberi pealt millegi leidmine võtab palju rohkem aega ja navigeerimine artiklite vahel on üldse keerukam. Sinna ei mahu eriti palju teavet, aga isegi siis võtab selle hoiustamine palju ruumi. Eestikeelne Vikipeedia on tänaseks juba sada korda mahukam, see on kõigile tasuta, alati kaasas ning samuti võimaldab infot leida palju kiiremini ja lubab seda sama teavet ka jooksvalt uuendada. Lisaks on oluline rõhutada, et Vikipeedia lubab oma materjale taaskasutada. Saadav toode on seega väga palju parem ja selle eest ei pea isegi tuhat eurot välja käima.

Kas võib seega öelda, et Vikipeediale tehakse sageli ebaõiglaselt ja teenimatult liiga?

Inimesed sageli ei oska hinnata seda, mis on tasuta käes ja nii saab Vikipeedia palju ebaõiglast kriitikat. Siin on küll palju arenguruumi, kuid peame arvestama, et meie rahvaarvu juures, mis on palju väiksem kui näiteks inglise keelt kõnelevate inimeste arv, ei saagi meil ka olla nii palju ressursse, et seda projekti sama kiiresti arendada. Pigem tasub mõelda, mis oleks siis, kui Vikipeediat ei oleks üldse olemas? Või milline oleks maailm ilma Vikipeedia eestikeelse versioonita ja kuidas mõjutaks see eesti keele tulevikku?

Kuidas kommenteeriksid panoraamivabaduse teemat hetkel, kui teame, et paljudes riikides sh Eestis see puudub?

Natuke nukker on olukord, kus isegi Venemaal ja Põhja-Koreas on inimestel panoraamivabadus ja meil ei ole. Paljude Ida-Euroopa riikide puhul ongi see vene okupatsioonist jäänud igand, millele pole seni tähelepanu pööratud ja seepärast siiamaani on see puudujääk lappimata jäänud. Eelmisel kümnendil tegime kampaaniat selles suunas, et Eestis oleks panoraamivabadus, kuid tookord see läbi ei läinud. Lootus oli, et see võetakse vastu Euroopa Liidus ühiselt, kuid seegi ei realiseerunud. Nüüd püüame taas uuele katsele minna.

Panoraamivabaduse puudumisest Vikipeedia sisu Eesti kontekstis ehk nii väga palju ei kannata, kui vaatame, et milline on nende artiklite protsent. Lisaks teavad eestlased ise kah, missugused hooned Eestis on, kui meil pole võimalik neile artiklitele pilte juurde panna. Küll on see aga olulisem, kuidas me paistame väljapoole. Meil on ju selge huvi, et ülejäänud maailmal oleks kättesaadav informatsioon Eesti kohta. Näiteks, kui välismaalane mõtleb, kuhu ülikooli võiks õppima minna ja Eesti kohta infot otsib, siis võib talle tunduda, et meil polegi siis eriti uusi ja kaasaegseid õppehooneid, kuna uuem kraam ei saa eriti hästi levida. Ei ole aga kasulik jätta maailmale muljet, et oleme mingi hall endine vene impeeriumi osa, kus midagi kaasaegset pole. Seadusandlikult on see asi lihtne lahendada ja see tuleb korda teha!

Commonsis on üle 100 miljoni faili, see on tohutu suur hulk visuaalset materjali. Kas see kõik on vajalik ja milleks? Mida peaks tegema, et see leiaks rohkem kasutust?

Commonsi materjali puhul on kvaliteet väga kõikuv. Samuti on seal objekte, näiteks Eiffeli torn, mida inimesed palju pildistavad. Aga see on kõikjal nii, et tuntud asju pildistatakse palju ja ülejäänut väga mitte. Samas on maakeral arvukalt objekte, asulaid ja inimesi, millest või kellest pole üldse vabalt kättesaadavaid jäädvustusi. Eesti on muu ilmaga võrreldes üsna hästi kaetud, sest oleme aktiivselt tegelenud pildi kogumisega, kuid ka siin on tõsiselt arenguruumi. Meil võiks rohkem olla pilte iseäranis arhitektuuri valdkonnas ja samuti rohkem kvaliteetseid fotosid.

Mis puudutab piltide taaskasutamist, siis kõige rohkem kasutame neid muidugi Vikipeedias ja selle sõsarprojektides nagu Vikitsitaadid või Wikidata. Kõik fotod aga artiklite juurde ei mahu ja vaja oleks mõelda, kuidas saaks häid pilte  ka muul viisil eksponeerida. Näiteks olen mõelnud, et võiks luua vikinäituste keskkonna ehk vikimuuseumi, kus saaks fotograafilist sisu eksponeerida. Fotodega saab ka näidata, kuidas mingi asi valmib või kuidas nägi välja mingi koht varem.

Ajakirjandus saab vabalt meie fotosid kasutada, kuid neil on sageli viitamisega probleeme. Näiteks pole harv, kus pannakse fotole juurde, et allikas Vikipeedia. See on sama kui kirjutada infokillu juurde, et allikaks on raamatukogu. See pole kuidagi korrektne, sest teostel, isegi kui need on tasuta kasutamiseks, on autorid.

Vikipeedia ei tegele uudiste vahendamisega ja samuti on meil vähe pilte aset leidvatest sündmustest. Hea lahendus võiks olla koostöö meediamajadega, kellega saaks pilte jagada, sest see on ajaloo talletamise mõttes oluline. Paljusid fotosid ei kasuta nad ise enam kunagi ja need läheksid ajaloo mõttes kaotsi. 

Oled aastaid olnud rahvusvahelise teadusfoto võistluse eestvedaja ja korraldaja. Mis sind siin motiveerinud on?  Mis on selliste fotovõistluste ja kampaaniate korraldamise juures kõige raskem?

Pildikorjamisi on olnud palju. Näiteks korjasin kümme aastat HELP kampaania raames looduspilte. Mõningaid kampaaniaid toimub ka mujal riikides, kuid teadusfotode puhul ei ole kuskil olnud selget konkureerivat võistlust. Seda materjali tuleks aga samuti korjata, fotograafe tunnustada ja teadust populariseerida. Miks mitte teha seda Vikipeedias, seda enam, et teadusfotograafial on head kokkupuutepunktid entsüklopeedia tegemistega. Ka teaduses on oluline kirjeldada eri nähtusi ning teadlased oskavad kirjutada sisutihedaid artikleid. Teadusfoto võistlus aitab tuua Vikipeediat ülikoolidele lähemale ja vastupidi. See on hea võimalus parimaid teadusfotosid ülemaailmselt levitada, et need ei jääks kuskile arvuti kõvakettale kopitama. Selle kaudu me populariseerime teadust ja teadlaste tegevust.

Oled MTÜ Wikimedia Eesti asutaja ehk siis arendanud Vikipeediat ka läbi Wikimedia liikumise. Kas ilma selleta ehk WMEE organisatsioonita oleks eestikeelne Vikipeedia jõudnud sinna, kus ta täna on?

MTÜ sai asutatud, et oleks teatud asju lihtsam korraldada, sealhulgas võimaldamaks finantside ja koostöö paremat korraldust. Nägin, et mujal riikides tekkisid organisatsioonid ja ega meie saanud ju kehvemad olla. Oli ka ilmne, et uute inimeste liitumine Vikipeediaga oli tugevalt aeglustunud ja seega oli terav vajadus otsida täiendavaid viise Vikipeedia tutvustamiseks, et asi pikas vaates vinduma ei jääks.

MTÜ sai käivitatud 2010. aastal, kuigi ettevalmistused algasid juba 2009. Pole kuidagi võimalik võrrelda, kui palju oleks meil siis kaastöölisi, kui MTÜ-d poleks loodud. Aga võrdluseks võib võtta leedukeelse Vikipeedia, mis tol ajal oli Eesti omast selgelt suurem. Nemad üritasid meiega samal ajal oma organisatsiooni moodustada, kuid millegipärast sellega kuhugi välja ei jõudnud ja leedukeelse Vikipeedia kaastööliste arv on ajas aina kahanenud. Täna on eestikeelne Vikipeedia juba ise leedukeelsest selgelt suurem, sest nende kasvutempo on ajas maha käinud.

MTÜ on aidanud edendada eelkõige tegevust haridusvaldkonnas ja tudengite aktiivse kaasamise läbi on meil kaastööliste hulk sügiseti ja kevadeti märgatavalt suurem. Lihtsam on olnud läbi viia võistlusi ja eks see aitab ka teiste organisatsiooniga mõneti hõlpsamalt koostööd teha. Ühtlasi võimaldab see Wikimedia Foundationilt Eestisse raha tuua, mille arvelt saame siin täiendavaid tegevusi ellu kutsuda.

Entsüklopeedia tegemise juures on palju muidki rolle, kui artiklikirjutajate oma, kuigi sageli sellele ei mõelda. Loodan, et MTÜ on aidanud sellele tähelepanu juhtida. Ja eks see on pakkunud selliseid täiendavaid rolle ka paljudele inimestele, kes on seeläbi saanud kaasa aidata vikiprojektide arengule.

Wikimedia Eesti juures on sul endalgi olnud erinevaid rolle. Oled korduvalt kuulunud MTÜ juhatusse, aga olnud ka projektijuht, praegu tegevjuht. Nende aastate jooksul, milline roll on sulle endale enim meeldinud? Mis on olnud kõige raskem? 

Paljudes ametites olen olnud vabatahtlikuna. Tegevjuhi roll on mõneti mugavam, sest selle eest saab ka töötasu. Rolle endid on tõesti olnud erinevaid, aga ma ei oska neid nii hästi võrrelda, sest sageli olen eri rollides teinud üsna samu asju, kuna see, mis tegemist vajab, ju väga ei muutu. 

Suur väljakutse on meil alati olnud MTÜ juhatusse inimeste leidmisega, sest siingi on tegemist vabatahtliku tööga ja meil on vähe selliseid inimesi, kes oleks valmis oma nime ja näoga panustama korralduslikesse tegevustesse. Need inimesed peaksid olema ka tuttavad Vikipeediaga ja juba see kitsendab oluliselt võimalikku valimit.

Wikimedia Eesti arendab jõulisemalt kahte suurt suunda – fotograafia ja haridus. Kummas neist oleme saavutanud rohkem edusamme? Kas on head valemit, kuidas emmas-kummas rohkem saaks ära teha.

Need teemad on päevakorras olnud, kuna mina olen nendega tegelenud ja nii on minu meelisvaldkonnad üle kandunud MTÜ tegevusse. Teemasid saaks aga olla rohkemgi, lihtsalt kõigiga põhjalikult tegeleda ei jõua. Peamiselt ongi see kinni inimestes, kes meil tegutsevad. Kui inimesi oleks rohkem, siis jõuaks ka tegevussuundi kasvatada. 

Nendes kahes valdkonnas oleme rahvusvahelises võrdluses päris häid tulemusi saavutanud, eriti arvestades, kui väike on meie organisatsioon ja riik tervikuna. Seal on meie tulemused head isegi absoluutarvudes ehk me ei pea asja taandama selle peale, et paistame neis suundades per capita välja.

Mida sa mõtled või ütled, kui kuuled, et koolis või ülikoolis soovitatakse Vikipeediat mitte kasutada?

Neid soovitusi on erinevaid. Mõnel juhul soovitatakse mitte Vikipeediale viidata, millega ma olen nõus – ei tohigi viidata, sest Vikipeedia ei ole algallikas, see on referatiivne allikas. Kui aga räägime usaldusväärsuse aspektist, et õpilased ei tohiks seda õppetöö puhul justkui kasutada, siis mul on sageli küsimus, et kas meil on Vikipeediale mõni parem alternatiiv? Näidake mulle teist andmekogu, milles oleks nii palju infot ja kus kvaliteet oleks kõrgem kui Vikipeedias.

Vikipeediasse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuid meie peamine ülesanne on vältida vigu, mis on juba sees algallikates ja mis kanduvad seepärast edasi Vikipeediasse. Vikipeedial on olemas ainulaadsed võimalused, mis aitavad saavutada palju paremat kvaliteeti, kui trükikirjanduses. Siin on võimalik asju parandada, uuendada ja teha seda kohe, kui viga on ilmnenud. Kas trükimaterjalide puhul on selline asi võimalik?

Sageli tuleneb Vikipeedia kritiseerimine ju lihtsalt mõttelaiskusest, sest sellesse pole süvenetud, millega tegu, ja püütakse teistele jätta muljet, nagu teataks teabe leidmisest ja selle kvaliteedi hindamisest kõike.

Mida arvad Wikimedia liikumisest üldiselt ja sellest, kuidas asjad Vikipeedia loomisel korraldatud on? Kas on midagi, mida sa sooviksid muuta, kui see oleks võimalik?

On mitmeid asju, mida saaks paremaks teha ja vaja oleks ajaga kaasas käia. Wikimedia ei peaks kinni jääma vanasse mudelisse, vaid tegema koostööd teiste organisatsioonidega ja veelgi laiemalt kasutama erinevaid võimalusi. Tänu Vikipeediale on info kättesaadavus internetis väga palju paranenud, kuid oluliselt rohkem vajaksid tähelepanu Vikipeedia sõsarprojektid, et informatsiooni kättesaadavus paraneks veelgi ning laieneksid võimalused teavet koguda ja levitada.

Kaastööliste vähesus on probleemiks mitte ainult Eestis, vaid ka teistes riikides. Pole haruldane, et mõni kümne miljoni kõnelejaga keele puhul on vastav Vikipeedia keeleversioon meie võrukeelsest Vikipeediast väiksem. Kuidas kaasata uusi inimesi, nii kaastöölisi kui ka neid, kes arendaks korralduslikku poolt, see on peamine küsimus igas maailma nurgas. 

Näeme, kuidas internet areneb. Küsimus on, kas Vikipeedia on relevantne veel kümne aasta pärast. Kuidas seda arendada ja jätkusuutlikuna hoida? Praegu on Vikipeedia sisuliselt maailma suurim veebilehekülg, sest on ju ka natuke külastatavamaid lehti nagu Google või Youtube, aga need talitlevad juba internetina. Samas käivad inimesed korra Vikipeedia lehel ära ja lähevad siis kohe edasi. Inimesed ei otsi vikiartikleid isegi mitte Vikipeediast, vaid teevad oma otsingu Google või Bingi kaudu. Selles tähenduses on Vikipeedia lihtsalt üks veebisait. Sageli ei saa inimesed isegi aru, kuidas mingi Vikipeediast pärit infokild nendeni jõudis ja AI süsteemide arenguga see probleem aina kasvab. See vähendab aga võimalust, et mõni külastaja jõuab “Muuda” nupu vajutamiseni, et alustada enda vikiteekonda. Pikas plaanis kahjustab see tõsiselt Vikipeedia arengu väljavaateid, kui me juba nüüd seda teemat ei adresseeri.

Lõpetuseks, olles üle 18 aasta aktiivselt Vikipeedias toimetanud, mis on sinu soovitus inimesele, kes pole veel oma vikiteekonda alustanud?

Vikipeedia koosneb paljudest väikestest muudatustest just nagu iga teekond koosneb paljudest väikestest sammudest. Esimese sammu tegemiseks pole vaja teha paljut ning esimeseks kaastööks ei pea olema põhjaliku artikli loomine. Piisab ühest lausest olemasolevas artiklis. Ajapikku võib neid samme aina lisada. Kes teab kuhu see teekond välja viib? Teada on aga see, et esimest sammu astumata ei ole võimalik kuhugi välja jõuda.

Loe ka intervjuu esimest osa.

Küsimusi esitas Pille Priks

Fotod: Asmah Federico

Intervjuu valmis seerias “Vikipeedilisi vaatlusi“.