Taust
Sellel aastal tähistab eestikeelne entsüklopeedia oma 125. sünnipäeva. Aastal 1900 alustas Karl August Hermann suure unistusega – anda välja “Eesti Üleüldise teaduse raamat”, meie oma rahvuslik entsüklopeedia. Entsüklopeedia jäi küll pooleli, sest Hermanni töö nõudis rohkem ressursse, kui tal oli, ent Hermanni püüdlus pani aluse eestikeelse teadmuse kogumise ja jagamise traditsioonile. Hiljem järgnesid juba teised sh Eesti Entsüklopeedia (EE), mis vahepeal muutus Eesti Nõukogude Entsüklopeediaks (ENE) ja siis tagasi EE-ks ja mis täitsid pikka aega sama rolli – pakkuda usaldusväärset teadmist ja seda just paberkandja formaadis.
Siis saabus digiajastu. Internet viis teadmiste levitamise uuele tasemele ja Vikipeedia sünd 2001. aastal tähendas, et igaüks võis muutuda nii autoriks kui ka toimetajaks. Ent midagi justkui kadus vahelt – see käegakatsutav tunne, et teadmised on trükiköidetes riiulil. Vikipeedia eksisteerib üksnes digitaalsel kujul ja just seetõttu on raske hoomata ka selle suurust, tekstide pikkust, piltide rohkust.
Idee teke
Ei saanud meiegi käest lasta võimalust tähistada 125. aasta täitumist eestikeelsete entsüklopeediate vallas. Seda enam, et see näis sobilik võimalus jutustada entsüklopeediate arengulugu ja seeläbi tutvustada Vikipeediat. Nii asusime kavandama entsüklopeediate näitust. Ühtlasi sai ette valmistatud kolmeosaline artiklisari ajakirja Horisont tarbeks, mis sobitub kenasti Eesti Raamatu Aastasse. On ju eestikeelsete entsüklopeediate lugu täpselt ¼ eestikeelse raamatu 500-aastasest ajaloost.
Vikipeedia, vähemalt eestikeelne, seni trükis ilmunud pole ning seepärast pole ka seda tuvustades midagi käegakatsutavat eksponeerida. Seda enam, et näitus vajaks mõnda suuremat eksponaati, mis silma paistaks ja hästi meelde jääks. Nii pakkuski Ivo Kruusamägi välja mõtte, mis võib-olla veidi hullumeelne, aga samas põnev: mis juhtuks, kui me trükiksime näiliselt välja kogu eestikeelse Vikipeedia? Missugune see oleks ja kui palju ruumi see võtaks meie raamaturiiulil? Sellest mõttest algas meie eksperiment, mida siin jagamegi.
Kui suur on Vikipeedia?
Esimene samm meie “trükieksperimendis“ oli välja selgitada, kui suur on tähemärkide poolest üks keskmine trükientsüklopeedia köide. Eeskujuks võtsime ENE – teose, millega on üles kasvanud terve põlvkond Eesti inimesi ja mille mahtu kujutavad palju väga hästi ette. Arvutusteks lähteandmeid kogudes võtsime ühe köite, avasime suvalise lehekülje ja asusime hoolikalt tähemärke lugema. Nii algas teekond määratlemaks E(N)E keskmist mahtu, et saada mõõdupuu, mille järgi võrrelda Vikipeediat paberentsüklopeediaga.
Järgmisena vaatasime, kui palju tähemärke on eestikeelse Vikipeedia kõigis veidi rohkem kui veerand miljonis artiklis. Seejärel tuli välja arvutada, mitu ENE-suurust köidet oleks vaja, et kõik need tekstid ära mahuksid. Seejuures ignoreerisime täiendavaid elemente, mis trükki ei läheks, nagu näiteks viited. Selles etapis tuli appi Wikimedia Eesti liige Eero Ränik.
On sobilik märkida, et iga viimase kui artikli kohta on hetkel eestikeelses Vikipeedias veel 1,36 täiendavat lehekülge nagu arutelulehed, kategooriad, ümbersuunamised jms. Samuti oleks pildimaterjal kättesaadav palju suuremas mahus ning midagi välja printides oleks tegelikult tarvilik ära mainida isegi autorite nimed. Igatahes on artiklite sisu ainult väike osa kogu Vikipeediast ning seda E(N)E stiilis välja printides ignoreeriksime isegi artiklite puhul suurt hulka materjali nagu viited ja välislingid. Piltide hulka arvestasime aga samas proportsioonis nagu ENE-s, ehkki Vikipeedias leidub visuaalset materjali kordades rohkem.
Et artikli leidmiseks riiulilt õige köide võtta, peab köite seljale olema välja toodud sellest leitavate artiklite tähevahemik. Kõige ilusam oleks, kui köitepiirid jääks kahe erineva algustähe vahele. Niiviisi oleks köited aga sootuks erineva paksusega. Eesti Entsüklopeedia puhul toodi selgadele välja kuni viis tähte (“lõuna”, mis jäi 5. ja 6. köite vahele), aga trükikujul Vikipeedias võib leida artikleid algusega näiteks “Eesti” koguni viiest järjestikusest köitest ja paratamatult peab täpsustamiseks köite seljal tähti rohkem olema.
Lisaks tuli välja, et kui jagada kogu tekstimaterjal põhimõtteliselt võrdsete pikkustega osadesse, kipuvad köidete piirid jääma ebamugavatesse kohtadesse: näiteks kahe pika nimega artikli vahele, mille ainuke erinevus on nende viimastes sõnades. Mõnikord on niiviisi sarnaste nimedega artikleid järjest palju ning mõistliku pikkusega köitepiiri saavutamiseks tuleb külgnevasse köitesse nihutada nõnda palju artikleid, et sellest peab omakorda hakkama sinna mittemahtuvaid artikleid üle tõstma järgmisesse. See aga võib omakorda teha sarnaselt “ebamugavaks” nende omavahelise piiri. Selleks, et see kombinatoorikaülesanne lahendada, kirjutas Ränik arvutiprogrammi. Kui algul oli asjaosalistel tunne, et võiks piisata kuni 5% köidete pikkuste erinevusest, siis lõpuks jõudis programm rahuldava tulemuseni alles ligi 7% erinevuse juures.
Artiklid sorteeriti vastavalt Unicode’i eesti keele reeglitele ja arvestati ka tühikuid (nii et näiteks Ann Ü. tuleb enne Anna A.). Samuti käsitleti tähti a ja á samaväärsena, et vältida keelelisi nihkeid. Entsüklopeedia esimeseks artikliks tuli “!!”. Omapärane oli ka viimane artikkel – “Ա”. See on nimelt reformitud armeenia tähestiku esimesest tähest. Selline oma enda saba õgiv uroboros on ju vägagi sümboolne ja juhatab meid tagasi alguse juurde. Täpset tähestikulist jaotust näeb aga siit.
Keskmise ENE köite sisuosa mahuks arvestasime 3,27 miljonit tähemärki. Nii jõudsime tulemuseni, mille järgi trükkides välja kogu eestikeelne Vikipeedia 2025. aasta novembri seisuga, tuleks kokku umbes 150 köidet. Ühe köite maht juuli seisuga olnuks 3,227 miljonit tähemärki ehk siin jäi veel 0,04 miljonit tähemärki kasvuruumi köite kohta. Samas lisandub eestikeelsesse Vikipeediasse aastas ehk 20…30 miljonit tähemärki sisu. See artiklite nimekiri on avaldatud siin lehel, mille põhjal leiab köidete selgadelt köitepiirid.
Sarnaseid kalkulatsioone on tehtud ka mujal. Näiteks ingliskeelses Vikipeedias on märgitud, et Encyclopædia Britannica sisaldab 32 köite peale kokku 44 miljonit sõna ehk 1,375 miljonit sõna köite kohta. Kui aga ingliskeelne Vikipeedia ilma piltideta ja sarnases mahus välja printida, siis täidaks see 2025. aasta oktoobri seisuga umbes 3766 köidet. Selle kõrval oli meie ambitsioon kõigest 150 köitega veel igati tagasihoidlik. Encyclopædia Britannica mõõtmed erinevad küll mõneti ENE köidetest.
Miks ei kipu keegi Vikipeediat välja printima
Muidugi ei ole võimalik ega ka mõistlik Vikipeediat täismahus välja printida – ja seda mitmel põhjusel. Esiteks oleks 150 köite trükkimine finantsiliselt käinud üle meie võimete ning võinuks lõppeda pankrotiga samamoodi nagu Karl August Hermanni ettevõtmine omal ajal. Köidete müügihind aga kujuneks paratamatult nii kõrgeks, et keskmine eestlane seda endale lubada ei saaks. Ja tõtt-öelda, kes üldse tahakski omale raamaturiiulisse seinatäit köiteid, kui sama sisu mahub digitaalselt taskusse ja on nutitelefonist sekunditega kättesaadav? Trükiversioonist teabe otsimine oleks nagu ajas tagasiminek – aeglane, tülikas ja tolmune.
Kõige olulisem põhjus on aga hoopis sisuline: Vikipeediat ei ole võimalik välja trükkida nii, et see juba järgmisel hetkel aegunud ei oleks. Eestikeelses Vikipeedias tehakse keskmiselt üle 700 muudatuse päevas. See info pidev liikumine muudab igasuguse trükiväljaande hetkega aegunud ajalooks. Eriti kui trüki ettevalmistamine ja läbiviimine võtab juba ise ka kõige optimistlikuma prognoosi järgi mitu kuud. Uuenemine ja muutumine on Vikipeedia olemuses.
Seda teemat on ilmekalt kirjeldanud ka veebikoomiks XKCD. Seal esitatud arvutuskäigu järgi kuluks ingliskeelse Vikipeedia paberversiooni ajakohasena hoidmiseks pool miljonit dollarit iga kuu või kahe kohta ning toanurgas peaks 24/7 surisema kuus printerit sülitades välja järjest uusi lehti, mida kasutada olemasoleva täiendamiseks või väljavahetamiseks.
Kuidas valmisid köited
Me ei loobunud ideest näha riiulil 150 köidet, kui sellist. Lihtsalt sisu on neil digitaalne ja raamaturiiulil paistavad vaid kaaned, mille vahel on tühjus. Eks seegi on justkui sümbol sellest, kui tohutult suur ja samas muutuv on meie ühine teadmiste kogum.
Selle mõtte elluviimiseks pöördusime Trüki- ja paberikunstimuuseumi (TYPA) poole, kes kujundas köited vastavalt meie tähestikulisele jaotusele ja valmistas spetsiaalsed köitekarbid lähtuvalt meie soovidest. Karbid valmistas meile Pauline Rummel, kes kommenteeris projekti järgmiselt: “Wikimedia karbiprojekt tuli minuni väga õigel ajal, kuna eelmisel aastal sattusin erinevate karpide tegemisest vaimustusse ja katsetasin mitmeid erinevaid stiile ja võimalusi. Seetõttu tehnilise lahenduse väljatöötamine ei võtnud kuigi palju aega. Arvasin, et 150 karpi on hoomatav kogus, kuna aeg-ajalt on vaja tellimustööna valmistada 150 märkmikku. Küll aga on karbimeisterdamine hoopis teisest tõust loom. Olles mitu päeva järjest karpe teinud, tundus, et nüüd kohe võiks lõpp käes olla, sest laual ei olnud enam ruumi karbihunnikutele, mis kõrgusid üle mu pea. Selgus aga, et projekt on alles poole peal. Seejärel tuli karpidele ka kaaned ümber valmistada – kõik käsitööna nagu see meie köitestuudios käib.
Väga lahe oli näha lõpptulemust, kui “raamatud” kõik ritta said ning ülihea meel oli olla osaline sellises projektis!”
Vikipeediat on varemgi välja prinditud
Me ei olnud oma mõttega päris esimesed. Vikipeediat on varemgi püütud füüsilisse vormi valada, näiteks ameerika kunstnik Michael Mandiberg viis 2015. aastal ellu kunstiprojekti “Print Wikipedia”. See koosnes ingliskeelse Vikipeedia trükitud versioonist seisuga 7. aprill 2015. Mandibergi töö tulemusel valmis 106 köidet, igaüks umbes 700 lehekülge paks, kuid see oli vaid väike osa kogu mahust. Täielikuks trükitud entsüklopeediaks oleks tarvis olnud ligi 7473 köidet. Projekt eksponeeriti esmakordselt New Yorgis Denny galeriis, kus näidati 1980 köite selgasid visuaalselt muljetavaldava köitemüürina.
Näitus “Eestikeelsete entsüklopeediate 125 aastat”
Eestikeelse Vikipeedia köiteid saab näha 1.–30. novembrini Tartu Linnaraamatukogus toimuval näitusel “Eestikeelsete entsüklopeediate 125 aastat”. Kõik eestikeelse Vikipeedia 150 köidet seisavad seal riiulis kõrvuti oma eelkäijatega – vanade paberkandjal ilmunud eestikeelsete entsüklopeediatega. Selline visuaalne installatsioon loob hea võrdluse sellest, kui suur andmemaht on praegusel hetkel Vikipeedial võrreldes aastatetaguste teatmeteostega ja see suureneb üha.
Digitaalsel kujul me seda mahtu sageli ei hooma. Mõnikord isegi nuriseme, et eestikeelsed Vikipeedia artiklid on liiga lühikesed. Raamaturiiuli ees endakõrguse teadmuse müüriga silmitsi seismine ehk toob sellesse hinnangusse muutuse.
Artikli autorid: Pille Priks, Ivo Kruusamägi
Täname panuse eest projektis: Eero Ränik, Pauline Rummel, Kerdo Kristjan Tamm