Vikipedist ja Vikipeedia administraator Mario Luik räägib Vikipeedia kultuurist, Vikipeedia ehitamisest, selle olemusest ja olulisusest ühiskonnas. 

If you buy this medication from a pharmacy, they can give you a price and they can also give you your doxycycline dose for urinary infection over the counter in cvs pharmacy, which is your doxycycline dose for infection for this specific medication. The best place for a dog owner to get an online prescription is a cosa serve kamagra 100 Qui Nhon at the pharmacy of your doctor. It is available only by prescription, and can be administered by mouth or by injection or ointment.

Generic medicines are the best choice for people with all types of medical conditions. The main problem with using donor cells in a gene therapy approach, customarily clomifen 50 mg preis therefore, is the lack of an adequate source for them. It can help in healing and preventing the development of skin lesions, and it can help reduce inflammation of the skin, which helps protect against the infection of acne.

Oma esimesed muudatused tegid juba 2013. aasta lõpus. Milline oli sinu esimene kokkupuude Vikipeediaga ja kuidas on sinu arvates Vikipeedia selle ajaga muutunud?

Esimene säilinud mälestus Vikipeediast on ühe mu toonase õppejõu keeld sellele üliõpilastöödes viidata. Kusjuures peapõhjuseks polnud mitte kaheldav kvaliteet, vaid sisu ebapüsivus – töö kontrollimise ajaks võis vikiartikkel ju muutunud olla. Teadasaamine, et artikleid võib igaüks, ka mina, väga lihtsalt täiendada, tegi Vikipeedia projekti minu jaoks põnevaks. Tekkis võimalus laiemale inimeste ringile tutvustada minu jaoks huvitavaid teemasid ja parandada olemasolevat eksitavat sisu. 

Esimesed sammud kirjutajana olid ettevaatlikud, otsisin (kuna need tõepoolest ise silma ei torka) ja lugesin juhendeid, aga nüüd tagasi vaadates olid esimesed katsetused ikka kehvavõitu. Polnud ka harjunud vikipedistide konkreetse ja järsu suhtlusstiiliga. Vast aitab selle kunagise kogemuse meeles hoidmine mul mõista praeguseid alustajaid ja olla kellegi esimeste katsetuste suhtes leebem. Samuti demonstreeris see, et vikijuhendid võiks olla huvilistele nähtavamad ja lihtsalt mõistetavad.

Mulle tundub, et üldjoontes on eestikeelne Vikipeedia ja selle kirjutajad (ning ka lugejate suhtumine) pigem sarnaseks jäänud. Kirjutajate kaader kasvab ja sisu kvaliteet paraneb – see on positiivne. Samas on see protsess olnud aeglane, ma ütleks, et liiga aeglane. Minu lootus on, et kui keegi küsib minult mingit infot, siis saaksin vastusena ta rahuliku südamega suunata eestikeelsesse Vikipeediasse, olles üsna kindel, et ta leiab sealt vajaliku usaldusväärse info. Hetkel ma seda veel teha ei julge, pigem loen eestikeelse Vikipeedia kasutajale hoiatussõnad peale ja soovitan kirjutatusse kriitilise meelega suhtuda. Näiteks inglisekeelne Vikipeedia on minu jaoks teatud kvaliteedi barjääri ületanud ja see tekitab usku, et põhimõtteliselt võib ka eestikeelse versiooni kunagi väga heale tasemele tõsta, ehkki väiksema keelekogukonna tõttu see kerge ettevõtmine pole. 

Kuidas on Vikipeedias tegutsemine muutnud või mõjutanud sinu elu?

Viki aluspõhimõte – usaldusväärsete allikate info kokkuvõtlikult ja neutraalselt vahendamine – on minu meelest suurepärane meetod mitte ainult entsüklopeedia artiklite kirjutamiseks, vaid igasugu elus ettetulevate olukordade hindamiseks. Tahad korralikult lahendada mõnd ülesannet töökohal, mõista aktuaalseid ühiskondlikke teemasid või osta parima kvaliteedi-hinna suhtega külmkappi? Kui alustuseks välja selgitada, mida asjatundjad üldiselt sellest arvavad ja miks, siis jääb ära diletantlik algusest peale kõige ise leiutamine ning oma küsitav eelarvamus. Emotsionaalne eelistus või ebapädevale autoriteedile tuginemine torkab kohe silma.

Suhtlemine teiste vikipedistidega, mis suures osas koosneb vastastikustest arvamusavaldustest, et teise kirjutatu on mingil moel puudulik, on õpetanud paremini taluma kriitikat, mitte võtma seda isiklikult ja jääma arutelus konstruktiivseks. Solvumise ja solvamisega kedagi ümber ei veena, tuleb rääkida asja sisust. 

Oled edukalt osalenud mitmetel Vikipeedia artiklivõistlustel. Mis on sind motiveerinud võistlustel osalema ja millisena näed sa võistluste rolli Vikipeedias?

Mulle isiklikult üldse meeldib võistelda, eriti aladel, kus suudan konkurentsi pakkuda. Vikipeedia võistluste puhul tekib ka talgute tunne, kus üheskoos tehakse midagi paremaks – seega isegi kui ma paremate hulka ei jõua, siis juba solidaarsusest tahaks oma panuse ikkagi anda. Auhindadel on ka oma roll – nii on selge siht, mille poole püüelda. 

Võistluste üldine funktsioon võiks olla lisatõuge ergutamaks inimesi Vikipeediasse kaastööd tegema. Juba kogenud vikipedistidele võiks see olla võimalus saada tunnustatud oma panuse eest, ülejäänutele aga esiteks võimalus üldse teadvustada, et kaastöö on oodatud, ja siis pärast katsetust näha, kas see hakkab neile nii meeldima, et tulevad ka pärast võistlusi tagasi. See on teooria ja kindlasti tasuks analüüsida, kui hästi võistlused praktikas oma eesmärki täitnud on ning vastavalt sellele vajadusel muudatusi teha.  

Oled panustanud fotode ja graafikutega Wikimedia Commonsisse. Kuidas sa kirjeldaksid visuaalse materjali rolli Vikipeedias?

Need annavad infot lisadimensioonis ja tekstiga võrreldes tihti võrratult kiiremini. Tõepoolest, üks pilt võib öelda rohkem kui 1000 sõna. Samuti toovad pildid artiklisse elu, värvi ja emotsiooni kuiva teksti kõrvale. Ma ise märkasin seda külade artiklite juures, kus lihtsalt paari standardse igava faktiga artiklid jätsid mu üsna ükskõikseks, aga fotoga illustreeritud külaartiklid tekitasid uudishimu ja lisahuvi ning teatud mõttes tõstsid nende külade väärtust minu silmis. Tegu polnud enam tuhandenda X külaga, vaid ainulaadse paigaga. Seepärast hakkasin ka ise asulate artiklite illustreerimiseks Commonsist fotosid otsima, oma isiklikke albumeid läbi kammima ja võimalusel pilte juurde tegema. 

Oled ka Vikipeedia administraator. Kuidas administraatori töö mõjutab sinu enda tegemisi Vikipeedias? Mida administraatorina arvad Vikipeedia (töö)kultuurist?

Administraator kõlab uhkelt ja tähtsalt, aga ma ei ütleks, et õigused on tavataseme kasutajaga võrreldes väga palju suuremad. Mis kõige tähtsam, artiklite sisu üle otsustamisel see mingit privileegi ei anna. Administraatori staatus teeb mõned toimetamise tegevused lihtsamaks, samas paneb kerge kohustuse, peamiselt vandalismiga võitlemiseks. Ekstra ma kohti, kus eriõigusi kasutada, tavaliselt siiski ei otsi, ja kasutan neid siis, kui lahendamist vajav olukord lihtsalt ette satub.

Vikipeedia suhtluskultuur tekitab kohati uhkust, kohati häbi. Artiklite muutmise üle käiv diskussioon on paratamatult kritiseeriv ja vastanduv ning (pool)anonüümne netisuhtlus on viljakas pinnas valestimõistmiste tekkeks ja agressiivseks eneseväljenduseks. Seda arvestades on rõõmustav ja mõnevõrra üllatavgi näha, et suur osa aruteludest on väga mõistlikud, asjalikud ja sõbralikud. Samas mõnikord läheb asi ikka nö Delfi kommentaariumi stiili poole ja seda on kurb näha. Ebameeldivaid konflikte päris ära kaotada ei saa, aga on võimalik tegeleda näiteks kahe levinud tülide süütajaga: kirjutajate või lugejate valearusaamad sellest, mida Vikipeedia artikkel endast põhimõtteliselt kujutab (kokkuvõte allikatest vs „tõde”) ning vanade tegijate karm suhtumine (järsk kriitika ja põhjendamata kustutamised) algajate katsetustesse. 

Kuidas oled rahul Vikipeedia tehnilise poolega? Mida võiks / peaks arendama?

Vikipeedia tehnilise külje võimalustega ma eriti kursis pole. Üldiselt võiks suund olla veel suurema kasutamiskogemuse intuitiivsuse poole ning senisest nähtavam Vikipeedia koostamise aluspõhimõtete esiletõstmine nii kirjutajate kui lugejate jaoks, mis aitaks ära hoida palju arusaamatusi. 

Kuidas sinu arvates oleks võimalik tuua rohkem kaastöölisi Vikipeediasse? Kuidas tagada kvantiteedi kõrval kvaliteet?

Need on väga suured ja olulised küsimused, millega ka MTÜ Wikimedia Eesti on pikalt tegelenud, aga millele lihtsaid võluvitsana toimivaid vastuseid pole. Ilmselt tuleb visalt jätkata olemasolevate tegevustega nagu näiteks Vikipeedia tutvustamine koolides ja ülikoolides, koostöö otsimine erinevate asutustega, kes suudaksid Vikipeediasse panustada.

Vikipeedia lehel näeksin ma hea meelega lisaks selgetele ja lihtsalt leitavatele juhenditele mingisugust isikliku abistamine varianti – näiteks kohta, kuhu igasugu küsimustega pöörduda, või tuutori ameti loomist. Hetkel pole sellist kohta, kuhu Vikipeediast mitte midagi teadvale inimesele tunduks loomulik pöörduda. Praegust kaastööliste vähesust arvestades oleks sellist süsteemi raske toimima saada, aga samas võib-olla on meil inimesi, keda just aitaja roll motiveeriks.

Ma tõstaks kvaliteedi tagaajamise kvantiteedist ettepoole. Tähtsam kui see, et midagi on, on see, et ta oleks usaldusväärne – siis saab inimene päriselt infot ja see tõstab lugejate silmis Vikipeedia kui terviku usaldusväärsust. Suhteliselt lihtne samm oleks hakata jälgima, et artiklite sisu vastaks vähemalt kõige põhilisematele nõuetele – oleks võetud usaldusväärsest allikast, vastava viitega tõendatud ja esitatud neutraalselt. Kahtlase teksti parandamiseks tuleb anda võimalus, aga mitte jätta seda aastateks vedelema ja potentsiaalselt lugejaid lollitama. Info nõuete kohta tuleks teha nii kättesaadavaks, et uued kirjutajad oleks neist kohe teadlikud, mitte ei kuuleks neist tagantjärgi, kui selgub, et tema vaevaga koostatud tekst ikkagi pole entsüklopeediakõlbulik.

Millised on sinu arvates Vikipeedia tulevikuväljavaated arvestades tehisintellekti pealetungi?

“Pealetung” kõlab kurjakuulutavalt. Vikipeedia jaoks on ta vast ikka potentsiaalne abimees. Mõnes mõttes võiks emotsioonitu ja võimekas tehisintellekt olla kõige neutraalsem ja produktiivsem vikipedist, aga hetkel ma näe, et see suudaks, eriti näiteks regionaalsetes teemades (sealhulgas Eesti-spetsiifilised asjad) piisavalt hästi allikaid leida ja nende usaldusväärsust hinnata. Pealegi lõpuks peab keegi tulemuse ikka üle kontrollima. Seega isegi kui tehisintellekt hakkab suutma kõiki teemasid keskeltläbi heal tasemel tutvustama, jääks Vikipeedia kohaks, mis vahendab kontrollitud tehisintellekti vastuseid.

Kas näeme meie eluajal eestikeelses Vikipeedias miljonendat artiklit? Mida selleks tegema peaks, et see päev kiiremini saabuks?

Kindlasti on võimalik ja kõige realistlikum viis seda saavutada on ülalmainitud tehisintellekti abiga. Minu jaoks nii suur artiklite arv iseenesest oluline pole. Alustada tuleks kõige vajalikumatest artiklitest – sagedamini otsitavad teemad peaks olema kaetud, et inimesed saaksid info kätte ja näeksid, et Vikipeedia tervikuna on hea infokogum, aga edasi hakkab iga järgmise artikli lisaväärtus kahanema.

Mis on sinu arvates eestikeelse Vikipeedia roll / tähtsus ühiskonna jaoks?

Olla vabalt kättesaadav ajakohane ja usaldusväärne (vähemalt selle poole püüdlev) infoallikas. Suhteliselt väikese keeleruumi tõttu on muid eestikeelseid entsüklopeediaid harva välja antud ja need aeguvad kiiresti. Ilma ajakohase entsüklopeediata peavad eesti emakeelega inimesed jääma kas entsüklopeedilise infota või otsima seda võõrkeelsetest väljaannetest, kus paljud eestikeelsetele inimestele olulised (ennekõike Eestiga seotud) teemad puuduvad või on esitatud pealiskaudselt või vigaselt.

Küsimused koostas Pille Priks

Foto: erakogu

Intervjuu valmis seerias “Vikipeedilisi vaatlusi“.