Eesti esimene Vikipeedia Muuseumikratt on Tartu Mänguasjamuuseumi peavarahoidja Liis Järv. Muuseumikratt töötas usinasti kogu 2023. aasta selle nimel, et mänguasjade ajalooga seotud faktid jõuaksid läbi Vikipeedia laiema lugejaskonnani. Intervjuus räägib kratt oma tegemistest lähemalt.
Räägi veidi enda tööst. Kuidas ja millal hakkasid tööle Tartu Mänguasjamuuseumis? Mis sind sinu töö juures köidab, millest vaimustud?
Tulin mänguasjamuuseumisse tööle aastal 2012, esialgu varahoidja kohusetäitjana. Nüüd töötan igapäevaselt muuseumi esemekoguga, olles peavarahoidja. Enim võlub mind minu töö juures see, kui annetustena muuseumisse saabunud esemetel on kaasas lood. Mõnikord avalduvad need lood jutustusena lapsepõlvemälestustest, mõnikord räägivad lausa terve perekonna ajaloo. Need lood võivad olla nii lõbusad, õpetlikud kui ka traagilised. Kõikide esemetega selliseid lugusid kahjuks kaasa ei tule ja siis jääb ka ese lihtsalt esemeks mingist ajastust. Lood võluvad mind ilmselt sellepärast, et olen Tartu Ülikoolis õppinud folkloristikat ning alati häid jutuvestjaid nautinud. Töös meeldib mulle ka mitmekülgsus ning varahoidja ametikoht võimaldab seda igati.
Millised on sinu varasemad kokkupuuted Vikipeediaga? Kuidas sai sinust Vikipeedias juures muuseumikratt?
Varem olin pigem Vikipeedia tavakasutaja, ehk et kui oli vaja mõne asja kohta kiirelt infot leida, siis ikka käisin Vikipeedia lehekülgedel. Ma teadsin, et ise saab ka Vikipeedias muudatusi teha, aga see tundus mulle kuidagi aukartustäratav, et kuidas ma lähen ja muudan kellegi teise kirjutatud teksti. Mul ei olnud varem ka kasutajakontot ja mul ei olnud arusaama, kes võib muudatusi üldse teha.
Võibki öelda, et minu esimene kokkupuude Vikipeedia toimetamisega oli seoses muuseumikrati tööga. Muuseumikrati stipendiumile kandideerimist soovitas mulle kolleeg, kellele oli see kuulutus silma jäänud. Otsustasin väljakutse vastu võtta.
Oled muuseumikratina täiendanud mitmeid mänguasjade valdkonnaga seotud artikleid. Miks sa just need konkreetsed artiklid (teemad) valisid?
Võtsin fookusesse Eestis toodetud väike-ettevõtete mänguasjad ning nendega seotud isikud ja kaubamärgid, eeskätt enne teist maailmasõda Eestis toodetud mänguasjad: PEO-LEO, Cholk, Oskar Luik, Nikolai Willer, Roman Timotheus, Nukutööstus Läänela, Mari Adamson, hilisematest artell Kodu.
Valisin sellised teemad, mille kohta info on avalikes allikates kas puudulik või raskesti kättesaadav. Kusjuures nii mõnegi varasema Eesti mänguasjatootja kohta puudub ka meil muuseumis siiani info või on seda liiga vähe, sest teise maailmasõja keerises on paraku palju infot ja dokumentatsiooni kaduma läinud.
Meil oli muuseumis nende teemade kohta juba eelnevalt materjali kogutud ja kirja pandud, nüüd kui see on Vikipeediasse pandud, siis ta on kõigile kättesaadav.
Mulle endale meeldib visuaalselt kõige rohkem Cholki kohta tehtud artikkel, seal oli võimalik juurde panna palju lauamängudest skaneeritud fotosid. See on ka hea, et kui keegi minu poole pöördub mõne vanema lauamängu teemal, saan anda talle Vikipeedia lingi. Vikipeediaga ongi hea, et ta on kogu aeg olemas ja tänu nutitelefonile n-ö taskus kaasas.
Millised olid väljakutsed, raskused, mida artiklite tegemisel kohtasid?
Palju küsimusi tekkis viitamisega. Näiteks, kui mul on muuseumis olemas suuline teave (kogutud mälestused, kellegi ütlused) või omaenda pikaaegse töökogemuse käigus omandatud teadmised, mis ei ole kirjalikult fikseeritud, siis need ei ole Vikipeedia mõistes relevantsed allikad. Osa informatsiooni pidin selle tõttu artiklitest välja jätma.
Kirjutamise osas midagi üllatuslikku ei olnud. Esimese artikliga läks kõige kauem aega, sest ma ei tundnud veel süsteemi ning siis lugesin paralleelselt juhendit. Natuke keerukam oli fotode üleslaadimine Wikimedia Commonsis, aga taaskord, tänu juhenditele ning Ivo Kruusamäe julgustavatele meilidele sain ka lõpuks selle süsteemi enam-vähem käppa. Alguses tekitas minus natuke segadust see, et kuna olin Vikipeediasse sisse logitud enda isikliku konto alt, aga laadisin fotosid, mis on Tartu Mänguasjamuuseumi omandis, siis pidin jälgima, et Commonsis saaks omaniku reale kirja muuseumi nimi. Kõige rohkem pakkuski väljakutseid ilmselt kõik autoriõigustega seonduv.
Mis sa arvad, kas sinu tegevus Vikipeedias on aidanud Mänguasjamuuseumi ja selle valdkonna nähtavust suurendada? Milline võiks olla mõju või millist mõju ootate?
Loodan, et kui meil on rohkem avalikku infot, siis aitab see ehk esemetel ja informatsioonil paremini muuseumisse jõuda. Eriti ootame me selliste keerukate aegade esemeid ja infokilde. Sõdade käigus on palju kaotsi läinud, aga imekombel ikkagi aeg-ajalt pööningutelt leitakse asju ja selles mõttes loodame, et kui leidja otsib internetist eseme kohta informatsiooni, siis ta leiab Vikipeedia kaudu meid.
Tegelikult tänu selles projektis valminud Vikipeedia artiklile sain hiljuti telefonikõne ühelt mänguasjatootja pärijalt. Ta oli märganud ühe mänguasjatööstuse kohta tehtud Vikipeedia artiklit ning tänu sellele, et artiklis oli palju illustreerivaid fotosid ning juttu ka mänguasjamuuseumist, meenus talle, et tema valduses on veel ta emale ja vanaemale kuulunud töömaterjale, dokumente ja esemeid, mida ta pakkus mänguasjamuuseumile. Hetkel pole need materjalid veel Tallinnast Tartusse jõudnud, aga ma loodan, et peagi saame nii oma esemekogule kui ka arhiivkogule väärt täiendust.
Kuidas hindad Wikimedia ja muuseumide vahelist koostööd, missugune see võiks olla?
Muuseumikrati stipendium on üsna värske üllitis. Mingil määral on Vikipeedial vist ka Muuseumikrati väliselt juba muuseumitega koostööd teinud. Usun, et iga Eesti muuseum on vähemalt ühe tutvustava artikli oma asutuse ja hoonete ajaloo kohta kirjutanud. Aga kindlasti saaks muuseumid tänu Vikipeediale palju rohkem ära teha, kasvõi museaalide, kultuuri ja ajaloo tutvustamiseks üldisemalt. Kuigi Eesti muuseumidel on olemas infosüsteem nimega MuIS, siis paraku on see hetkel tavakasutajale väljastpoolt muuseume veel väga ebamugav ning sealt on raske infot leida. Vikipeediat on kiire info leidmiseks palju mugavam kasutada.
Aga Muuseumikrati stipendium on väga hea algatus, sest muuseumitöötajatel on väga palju erialaspetsiifilist informatsiooni ja neil on juurdepääs teabele, mida teistel ei ole. Seega võivad nad olla Vikipeedia jaoks kasulikud.
Millised on olnud kõige huvitavamad või harivamad faktid, mida olete avastanud oma valdkonna teemat Vikipeedias tutvustades?
Näiteks on huvitav fakt, et kõige esimene Eesti kaubamärk PEO-LEO registreeriti aastal 1919 ning nende põhitoodanguks olid mänguasjad, aga ka saapad.
Esimese Eesti Vabariigi mänguasjatööstuse ajalooliste isikute elulugudega tutvudes mõtlesin, et küll need ikka olid andekad ja mitmekülgsed inimesed. Näiteks Nikolai Willer oli elukutselt hoopis arhitekt, kes planeeris Tartus mitmeid villasid ning oli kino Athena sisekujunduse autor. Oskar Luik oli edukas kaupmees ja kirjastaja, kellest kujunes suurärimees, Roman Timotheus oli hinnatud skulptor, Mari Adamson oli tuntud tekstiilikunstnik ja graafik jne. Aga kõige selle kõrval olid nad ka oskuslikud mänguasjade tegijad ja tänu neile on vähemalt üks põlvkond Eesti vabariigi-aegseid lapsi kvaliteetsete ja samas ka esteetiliselt kaunite mänguasjadega üles kasvanud.
Kas ja kuidas julgustaksid teisi muuseumitöötajaid või valdkonna entusiaste osalema Vikipeedia artiklite täiendamises ja üldises teabe jagamises?
Jaa, kindlasti julgustaksin. See suurendab muuseumi ja selle valdkonna nähtavust. Tegelikult olen paarile tuttavale (teise) muuseumi töötajale Vikipeedia artiklite kirjutamist juba soovitanud.
Nüüd kui muuseumikrati aasta sai läbi, kas sul on veel tulevikus plaane Vikipeedias midagi teha? Või on veel teisi valdkondi, mida tahaksid seal tutvustada või käsile võtta?
Kui veel vähegi aega ja pealehakkamist on, siis võiksin veel kirjutada artellidest, ühe artikli jõudsin selle ajastu asjade kohta teha (Artell Kodu), aga meil on veel neid 1950. aastate tootjaid, keda võiks tutvustada. Samuti võiks olla artiklid nõukogude aja masstootjate kohta – Norma, Salvo, Polümeer. Nende kohta on infot ja materjali ja arvan, et see pakuks paljudele 1970-80. aastatel sündinutele nostalgilist lugemist. Selle kaudu leiaks ehk veel ka inimesi, kes on nendes tootmiskoondistes töötanud ja kelle käest saaks veel mälestusi koguda. Seepärast mõtlesingi Vikipeedia artiklite kirjutamisel alustada vanematest eestiaegsetest asjadest.
On sul soovitusi järgmisele Muuseumikratile?
Võtta rahulikult! Vikipeedia artikli tegemine on tore vaheldus tööle ja see ei ole kontimurdev. Hea oli, et kui mul tekkis küsimusi või oli abi tarvis, siis sain alati Wikimedia Eestist Ivo poole pöörduda ja ta alati aitas mind.
————
2024. aastal alustab Vikipeedias tegutsemist Joanna Hoffmann, kes on järjekorras teine Muuseumikratt ja ühtlasi Tartu Kunstimuuseumi direktor. Soovime uuele kratile jõudu ja pealehakkamist!
Muuseumikratiga vestles Pille Priks.
Fotod: Ivo Kruusamägi