Raul Veede on eestikeelse Vikipeedia üks staažikamaid kaastöölisi, kelle esimesed panused Vikipeediasse ulatuvad 2004. aastasse. Aastate jooksul on ta olnud Vikipeedias aktiivne sisulooja, Vikitsitaatide projekti edendaja ning autoriõiguste jälgija. Käesolevas intervjuus räägib Veede Vikipeedia muutumisest ajas, nähtamatutest sisuprobleemidest, anonüümsusega seotud külgedest ja autoriõigusest tulenevatest väljakutsetest.
Sinu esimesed muudatused Vikipeedias jäävad kaugesse 2004. aastasse. Milline oli esimene kokkupuude Vikipeediaga ja kuidas sai sinust aktiivne vikipedist?
Ma ei mäletagi enam, kuidas Vikipeediasse sattusin. Võimalik, et Vikipeedia kohta oli kuskil mingi uudis või mõni tuttav rääkis. Sel ajal ei olnud Vikipeedia veel ka väga silmapaistev asi ja keegi ei teadnud, kas sellest üldse midagi tuleb.
Tollal muidugi sai Vikipeediat toimetada ainult lähtekeeles ja ma teen seda siiamaani. Vikipedistide vanem põlvkond tuleb “tehnonohikute kultuurist” ja nende jaoks pole üldse raske teksti sisse lingi sisestamiseks kasutada nurksulgusid. Kindlasti võib aga öelda, et päris programmeerimisega võrreldes on viki lähtekeeles toimetamine müstiliselt lihtne.
Milline Vikipeedia siis oli ja mis sellest üldse arvati? Mida tähendas see sulle?
Alguses ei arvanudki keegi midagi. Ega vikipedistid ise ka ei unistanud, et see on nüüd mingi asi, mis saab suureks ja võimsaks. Päris pikka aega ikkagi prooviti ja katsetati, kuidas seda asja teha. Kõik Vikipeedia poliitikad ei olnud veel paigas, nii nagu praegu on ja mida näiteks ingliskeelses Vikipeedias ei suudaks keegi enam kõiki läbi lugeda – pean silmas nii üldiseid põhimõtteid ja konkreetsete pisiasjade kasutamise juhendeid kui ka reegleid, mis pole päris ametlikud, aga on lahti kirjutatud kuskil esseedes, aruteludes jne.
Kui Vikipeedia sai alguse, siis tol ajal oli isegi interneti juriidiline külg ühiskonnas suhteliselt ebalev ja tegeleti probleemidega, mis praeguseks on unustatud. Näiteks 2001. aastast pärineb Šoti kohtulahend, kus arutati, kas üks veebileht võib mujale kui teise veebilehe avalehele linkida. Seda nimetati siis “süvalinkimiseks”. Praegu tundub see täielik mõttetus. Kõiki tehnika üksikasju ei peagi käsitlema juriidiliselt.
Ka Vikipeedia on selline asi, mida on Euroopa õiguses küll nüüdseks paar korda mainitud kui vabalt kättesaadavat internetipõhist teatmeteost, kuid näiteks pole selge, kas Vikipeedia saab kasutada Euroopa autoriõiguses olevaid haridus- ja teaduserandeid. Ühest küljest entsüklopeedia justkui ei ole otseselt õpik või haridusväljaanne, teisest küljest seda nendes valdkondades siiski väga palju kasutatakse. Suures osas on Vikipeedia sisuks ka ikkagi teadusandmed, mida entsüklopeedia inimestele kergemini loetavas vormis edastab.
Tänapäeval ei olegi väga selge, mis täpselt Vikipeediasse peaks minema – rahvusvaheliselt on arutletud näiteks kirjakultuuris alakajastatud pärimuste teemal, tähelepanuväärsuse piirid eri projektides ja kultuurides on üpris erinevad, otseintervjuude lubatavus allika või illustreeriva materjalina on mõnevõrra lahtine. On ka mitmeid valdkondi, mida vikipedistid ei oska alati hästi käsitleda. Näiteks on Eesti vikipedistide seas vähe inimesi, kes teavad midagi majandusest. Kuidas aga hinnata mingi ettevõtte tähelepanuväärsust, mis andmeid vaadata, kust otsida? Kui seda ei tea, siis tekivadki Vikipeediasse artiklid, mida võib nimetada OÜ-de reklaamideks, ent samas puuduvad adekvaatsed artiklid selliste suuremate kontsernide kohta, mis Eesti elu mõjutavad. Olen püüdnud siin-seal seda puudujääki parandada, aga ei jõua kõike ära teha. Lõppude lõpuks mul on vikipedistina ainult kaheksa kätt, mitte rohkem ja vikipedisti ööpäevas ei ole ka mitte rohkem kui 28 tundi, äärmisel juhul 32 tundi.
Minu arvates on eestikeelne Vikipeedia algusest peale väga inklusionistlik ja ma ei tea ühtegi teist sarnast keeleversiooni. See tähenda, et me eristame märksõnade aluseks olevaid mõisteid võimalikult täpselt. Kui teistes Vikipeediates pannakse paljud asjad kokku, siis meie teeme mitu eri artiklit. Inklusionistlikkus on korraga nii hea kui halb. Ühest küljest on hea, kui mõisted on selgelt eristatud, teisalt kui neid on palju, võidakse neid ka segi ajada. Näiteks Wikidatas olid mõne aasta eest segi aetud mõned keelevasted “kruvi” ja “poldi” puhul. Võib juhtuda ka, et kui ühes keeles on mitu mõistet, siis teises samade asjade jaoks vaid üks. Ka võib mõiste sisu aja jooksul muutuda ja sedagi võiks Vikipeedia kajastada: kuidas on meie keel muutunud, millal, mismoodi, miks, mille ja kelle jaoks? Väga kergelt ja kiiresti muutuva info kajastamine paneb omakorda vikipedistidele mõnetise kohustuse seda alatasa kontrollida ja kaasajastada, mis ei ole enamasti mõistlik – seepärast olen olnud vastu näiteks eesti vikis vahel levinud kombele lisada koguduste artiklitesse kontaktandmed ja jumalateenistuste ajad. Meil on raske isegi omavalitsusjuhtide ja koolidirektorite üle arvet pidada, kui pole just kohalikku “korrespondenti”, kes järge hoiaks. Ent see on juba järgmine teema.
Mida pead oluliseks Vikipeedia sisuloome puhul?
Veidi irooniliselt öeldes: oluliseks tuleb eelkõige pidada enesekindlust. Väga palju olulist teavitustööd jääb selle taha, et inimestel ei ole “keskealise valge meesterahva” enesekindlust. Selle inimtüübi puhtaimad esindajad ei näita iial välja nõrkust ega tunnista, et nad midagi ei tea, seetõttu saavad nemad Vikipeedias ka kõige kergemini hakkama. Kuna Vikipeedia on anonüümne, siis on siin hea võimalus igaühel, kes on piisavalt enesekindel. On korduvalt tõestatud, et kui näiteks arvutimängus esineb kasutaja naisenime all, siis tal on oluliselt raskem läbi lüüa. Samuti pole ka Vikipeedia kasutajanimeks praktiline valida midagi “kiisuke2012” taolist – mõned inimesed reageerivad kohe teistmoodi, isegi kui nad oma hoiakumuutust ise ei märka. Muidugi on olulised ka tehnilise poole tundmine, sujuv eneseväljendusoskus, suutlikkus teemadesse süveneda ja allikaid kriitiliselt läbi töötada, ent endas liiga palju kaheldes võib mõnigi kord jääda vaidluses alla kellelegi, kes suudab kõrvalseisjaid veenda autoriteetsusega, mis tegelikult tuleneb eelkõige enesekindlusest.
Kas anonüümsus Vikipeedias on hea asi?
See on mõnes mõttes väga vajalik. On muidugi juhtumeid, kus on hea, et osa inimesi oleks teada oma nimega. Avalikkusele on asi sümpaatsem, kui on oma kogemust esindavaid kõneisikud. On hea, kui suured algatused saavad endale inimnäo, sest inimestel on raske aduda teemasid, mida ei saa seostada konkreetse inimese nime ja näoga. Vikipeedia ja teiste selliste vabatahtlike projektide puhul on vähe inimesi, kes oleks nõus omaenda nime all rääkima, vajadusel ka telekaamera ette minema – ja kes suudavad seda teha asjatundlikult. Lisaks isiklikule kohmetustundele ja ajakulule võib avalik tuntus vikipedistina avada inimese ka rünnakutele, mille eest anonüümsus oleks kaitsnud. Eestis pole see õnneks suur probleem, kuid Ivo Kruusamägi võib sellest küllap pikemalt rääkida nii oma kui ka teiste kogemuse põhjal.
Sa oled tegelenud ka autoriõiguste teemaga. Mida arvata sellest, et Eestis puudub panoraamivabadus, aga keegi sellest väga midagi ei tea?
Panoraamivabadus on Eesti seadustes määratletud ärilise kasutuse kaudu, kuid kahjuks ei oska ükski tont öelda, mis täpselt on äriline kasutus ja mis ei ole. Selline olukord on tegelikult suur juriidiline risk, ennekõike seetõttu, et ei ole selgust ja kindlustunnet platvormidele üleslaaditava sisu osas.
Enamus inimesi ei usu, kui neile öelda, et nad ei tohiks teha pilte hoonetest ja neid suvalisse kohta üles laadida. Isegi autoriõiguse alal elukutseliselt tegutseva jurist võib seda kuuldes tõsiselt üllatuda. Olen näinud, kuidas autoriõiguse mõne teise haru spetsialist läheb ja kontrollib paragrahvi seadusest üle ning tõdeb: “Tõepoolest, ongi nii kirjas. Hämmastav, ma ei teadnudki!”
Selles valdkonnas on palju häguseid alasid. Näiteks Euroopa Liidu direktiivis 2001/29/EÜ on öeldud, et piirang kehtib “alaliseks paigutamiseks avalikesse kohtadesse” valmistatud teoste kohta, kuid Eesti seaduses räägitakse “üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuvatest” teostest, mis on sarnasele kõlale vaatamata kaks erinevat asja. Näiteks kui kinnise tehase ruumis on seinal fresko, siis see ei ole algselt avalikus kohas paiknemiseks valmistatud. Kui see tehas aga ühel päeval saab kultuurikeskuseks ja on avatud kõigile, siis see fresko paikneb küll avalikus kohas, aga ta ei ole algselt selleks valmistatud. Niisugusi juhtumeid on praegu ju Eestis küllaga. Võiks öelda, et direktiivi ülevõtmisel on tehtud viga. Kui keegi sellises olukorras tunneb enda õigusi riivatuna, saab ta Eesti riigi kohtusse anda.
Vikipeedias võiksid olla ka lahti seletatud ja käsitletud sellised direktiivid, mis inimeste elu rohkem mõjutavad. Need võiks olla seletatud inimkeeles, tuues välja olulised punktid ja nende rakendustavad, õiguspraktikat selgitavad kohtulahendid jne. Samas jällegi on see suur töö, mis vajab süvenemist ning pidevat kaasajastamist.
Oled kirjutanud hulga artikleid. Kuidas valid, mille kallal tegutsed? Kas sul on oma lemmikteemasid?
On igasugused teemad, millega olen pikemat aega tegelenud. Kunagi tegelesin palju assürioloogia teemadega ja hoian sel valdkonnal ikka aeg-ajalt silma peal. Vaja oleks tegeleda Eesti assürioloogia ajalooga, et kas või terminid ja nimed oleksid paigas, aga paraku pole leidnud aega. Meil on ju pikk, ent vähetuntud assürioloogiatraditsioon alates Karl August Hermannist.
Minu hariduslik eriala on filosoofia (täpsemalt ajalooline teadusfilosoofia) ja ka selles valdkonnas olen vahepeal toimetanud, näiteks täiendanud artikleid Isaac Newtonist ja George Berkeleyst. Lisaks olen süvenenud entsüklopeediate ajalukku ja sellesse perioodi, kust nad üldse tulid (meie praeguse traditsiooni tähenduses 17.–18. sajandist). See on väga huvitav materjal, kuid hämmastaval kombel ma ei olegi näinud korralikku entsüklopeediate ajalugu mitte üheski keeles. Ma ei tea ka, et entsüklopeediate tegemist kuskil üldse õpetataks. Eesti entsüklopeediate ajaloost olen kirjutanud põgusalt Horisonti, praeguseks on vist juba väljas artiklisarja teinegi osa – on ju tänavu juubeliaasta mitte üksnes eestikeelseil raamatuil, vaid ka entsüklopeediail, sest esimese eestikeelse entsüklopeedia ilmumahakkamisest möödub 125 aastat.
Mind huvitab ka kirjandus ja luule, olen näiteks Vikitsitaatide jaoks palju luulet tõlkinud. Viimastel aastatel töötangi eelkõige tõlkijana, peamiselt tõlgin mitmesuguseid tekste poola keelest. Poola keele oskuse omandasin Tartu Ülikooli magistriõpingute ajal. Otsustasin valida keele, mis pole kohutavalt keeruline, kuid milles vajaksin alustuseks ikkagi süsteemset tuge – levinumates keeltes nagu saksa, prantsuse ja hispaania on mul mingi põhi juba all – ja lõpuks valisin poola keele. See on osutunud hämmastavalt põnevaks ja kasulikuks. Nii olengi muutunud omajagu polofiiliks, mulle astusin isegi Poola vikipedistide ühenduse Wikimedia Polska liikmeks. Minu meelest võiksid eestlased poola keelele ja Poola kultuurile palju rohkem tähelepanu pühendada. Praegu on meil Poolaga tihedad majandussidemed, kuid pikad ja sügavad seosed on meie ajaloos ja kultuuriski. Kõike seda oleks hea Vikipeediaski põhjalikumalt kajastada.
Tõlkimisega näen mõnikord üksjagu vaeva, sest tõlkijale ei piisa sõnade tundmisest, pean endale selgeks tegema ka konteksti. Näiteks ulmeromaani “Valmistub esimene mängija” tõlkides tekkis küsimus, kuidas tõlkida mitmesuguseid termineid tekstis, mis räägib USA 1980ndate noortekultuurist ja sealhulgas mänguautomaatide mängudest, mida meie siin Eestis ei ole kunagi näinud ega mänginud – meie 1980ndate lõpu ja 1990ndate alguse mänguautomaatides olid hoopis teised mängud. Samuti kerkisid esile reeglistamata õigekirjanüansid. Näiteks raamatute ja filmide pealkirjad peavad olema jutumärkides, aga ajakirjade pealkirjad mitte. Aga kuidas on mängudega, mängusarjadega või frantsiisinimedega, mis hõlmavad samade lugude ja mütoloogia teemalisi raamatuid, filme, mänge ja veel paljut muud? Kõik sellised probleemid tulevad ette ka Vikipeedias kirjutades. Näiteks eesti keeles on taimedel hoopis teised nimetused kui inglise keeles ja kui vastet ei tea, ladina keele kaudu ei leia või täpset vastet polegi – nagu rahvapäraste nimetustega tihti juhtub –, peab tõlkija rakendama kogu oma leidlikkust. Sageli võib viga esineda juba tõlgitavas tekstis, tuli see siis kellegi näpukast või suisa teksti autor teadmatusest. Ohte on palju ning ehkki kogenud tõlkija oskab neid oodata ja lahendusi otsida, ei ole see temalgi alati liiga lihtne. Eesti Vikipeedias on kahjuks päris palju artikleid, kuhu materjali tõlkides pole osatud korralikult ei lähtekeelt – mis on enamasti inglise – ega eesti keelt. Nii võib mõte vahel suisa vastupidiseks muutuda.
Kas oled ka poolakeelses Vikipeedias kaastööd teinud? Kuidas võrdleksid eestikeelset ja poolakeelset Vikipeediat?
Peamiselt olen siiani tõlkinud poola viki materjale eesti keelde. Rohkem olen teinud kaastööd poola Vikisõnastikus, kuna tõlkimise käigus ajan sageli taga mõne spetsiifilise termini vastet või tähenduse nüanssi ning siis tahaks selle fikseerida, et teine kord üles leiaksin. (Vahel meenutan ikka kogenud vikipedisti ja Tartu Ülikooli pikaaegse biosemiootikaprofessori Kalevi Kulli kunagist soovitust teha töö käigus märkmeid mitte paberilipikutele, vaid Vikipeediasse: leiad ise hiljem üles ning on teistelgi kasu.) Poola Vikisõnastik on eestikeelsest märksa arenenum ning paljugi tasuks sealt üle võtta, näiteks väikeste täienduste tegemine tõlkevastetes on tänu mallidele väga lihtsaks tehtud. Samuti on seal üpris asjalikud grammatikamallid muutsõnade vormide esitamiseks.
Aeg-ajalt lappan poola Vikitsitaate, kuid ehkki seal leidub huvitavat materjali, ei saa ma sellest suurt osa kasutada, kuna eesti Vikitsitaatide viitamisnõuded on üsna ranged ning poola projekti viited tihti ei vasta meie nõuetele.
Kas Vikipeediat saab usaldada?
Ei saa, ühtegi entsüklopeediat ei saa pimesi usaldada. Vikipeedia on üks paremaid kõigist entsüklopeediatest, sest ta annab võimaluse vaadata üle, kust täpsemalt väited võetud on, minna tagasi allika juurde, vaadata üle, kas väidetu tõesti nii on ja kas kirjutaja on allikast õigesti aru saanud. Vikipeedia on hea alguspunkt, kust edasi liikuda.
Teiseks, Vikipeedias on võimalik parandada vigu ja teha täiendusi. Vikipeedia on muutnud olukorda kõigi teiste entsüklopeediate jaoks. Enne internetientsüklopeediaid ei tulnud kellelegi pähegi, et entsüklopeedialt võiks nõuda ajakohasust. Näiteks, et eile surnud inimese surmakuupäev oleks täna juba kirjas või kajastataks jooksvaid sündmusi. Nüüd oleme sellega juba harjunud, mis teeb omakorda paberteatmike elu raskeks. Oleme ühiskonnana muutunud jooksva info suhtes hakanud nõudlikumaks ja närvilisemaks.
Ühiskond muutub, muutuvad tavapärased info hankimisviisid ja esitusvormid, seega peavad infopakkujad muutustega kaasas käima. Küsimus on, kuidas seda teha, kulutamata liialt jõudu vormi muutmisele ja loobumata teabe sisule esitatavatest kvaliteedinõuetest. Uusimad infomoevoolud survestavad inimesi eelistama info esituslaadi mugavust ja kiirust teadmistele täpsusele ja usaldusväärsusele. Kui me sellele aga liig kergelt järele anname, pole Vikipeedia enam ühel hetkel see entsüklopeedia, mille juurde minu põlvkond kunagi tuli. Sel juhul kerkib küsimus, kellele ja milleks ta üldse on ning kas need, kes teda seni tegid, seda üsna tänamatut tööd enam teha tahavadki. Mul on tunne, et sellistele küsimuste üle võiks me kõik mõnikord sügavuti mõtiskleda.
Rauliga jätkame jutuajamist intervjuu teises osas.
Küsimusi esitas Pille Priks
Foto: Ivo Kruusamägi
Intervjuu valmis seerias “Vikipeedilisi vaatlusi“