Robert Treufeldt on vikipedist, kes on Vikipeediasse kirjutanud tuhandeid artikleid. Hariduselt kunstiajaloolane, on ta Vikipeedias keskendunud arhitektuuri ja ajaloo teemadele, aga mitte ainult. Intervjuus jagab ta oma mõtteid Vikipeedia kohta – mis olnud, mis on ja mis tuleb.

The drug is available in a 200 mg tablet form, and a 250 mg capsule. The station went on the air in 1950, and was sold to a group of Wuhu university supporters in 1973. Women sometimes worry that clomid could cause blood clots.

Generic supplements and the branded supplement differ in their ingredients and in the way that the brand supplement is packaged, branded supplements can be found in many generic versions as well as in many branded versions of pre workout supplements. Prema tome, očekujemo od obrazovanja da sve osobe, bez obzira na točne preko legale rezeptfreie potenzmittel koji, tumače profesor, Accessed at: http://www.asrm.org/resources-pdf/clomid-success-rate.pdf.

Oma kasutajakonto lõid juba 2008. aastal, aga milline oli sinu esimene kokkupuude Vikipeediaga ja kuidas jõudsid muudatuste tegemise juurde?

Ilmselt 2008. aastal oligi esimene otsene kokkupuude. Minu ülikoolis õppimise ajal Vikipeediat veel päevakorral ei olnud. Üheksakümnendatel oli ülikoolis selline distsipliinid nagu arvutiõpetus ja matemaatilised meetodid ajalooteaduses ja need oli väga ebapopulaarsed. Mäletan, et vabatahtlikus arvutiõpetuses käisime ainult kolmekesi – üldiselt mõeldi ju, et mis arvuti nüüd ajalooteaduses?

Muudatusteni Vikipeedias jõudsin aga läbi tegevuse MTÜ-s Castellum. Veel värskelt ülikooli lõpetanutena tõdesime paari kaastudengitega, et arhitektid üldiselt ei jaga midagi ajaloost ja ajaloolased ei jaga midagi arhitektuurist. Tegime siis MTÜ, et paremini esitleda kogu Eesti kindlusarhitektuuri läbi aegade ja pakkuda välja lahendusi pärandi paremaks esiletoomiseks. Siis tundus, et selleks oleks hea luua oma bränd (Castellum). Tegimegi endale ka sellise kasutajanime, mille alt kavatsesime kõik koos midagi Vikipeedias teha. Ma pole kindel, kas keegi peale minu üldse muudatuste tegemiseni jõudis, kuid nüüd on Castellum jäänudki minu kasutajanimeks.

Mis sulle Vikipeedia juures meeldib või ei meeldi? Kuidas on sinu hoiakud ajas muutunud?

Minu arust pole väga hea reklaamida, et igaüks võib Vikipeedias anonüümselt teha, mida tahes. Muudatusi võiksid näiteks teha ainult registreerunud kasutajad. Vikipeedias ma näengi kahte suundumust, üks rõhub artiklite arvu tõstmisele, teine kvaliteedile. Aga neid kahte asja ei saa ühendada, kui lubame IP-aadresside alt anonüümseid muudatusi. 

Kuidas on hoiakud muutunud? Kibestumust on juurde tulnud, sest palju minu alustatud artikleid on ära kustutatud. Samuti võtab motivatsiooni maha, kui näen, et minu kirjutatud artikleid toimetavad kasutajad, kes ise teemat ei valda. Näiteks kui mina hakkaksin parandama artiklit geneetika teemal, siis heal juhul võin seal mõne kirjavea ära parandada, aga sisu osas ma ei suudaks seal midagi teha, sest mul puuduvad selleks teadmised. Administraatorid peaksid ka vaatama rohkem välist külge kes kasutab Vikipeediat ja mida ta sealt otsib? Sageli on minu muinsuskaitse alaseid artikleid kustutatud, põhjendusega, et teema ei ole tähelepanuväärne. Samas kas on õige, et selle üle sageli otsustab inimene, kes antud valdkonnast midagi ei tea?

Vahel näen ka artikleid, mida on teinud isikud, kes ei valda antud teemat. Nad on lihtsalt kuskilt kopeerinud teksti ja kõik on segamini. Kui liigun seal artiklis ja vaatan kategooriaid, siis saan aru, et oleks vaja kõik ringi teha, ümber struktureerida. Kui selliseid suuri parandamist vajavaid asju näen, siis tunnen, et isu läheb ära ja ei jaksa rohkem toimetada.

Mida sa Vikipeedias teed? Oled alustanud 3000 ringis artikleid, mis on su lemmikteemad? Kas Vikipeedia on kuidagi muutnud või mõjutanud sinu elu?

Lemmikteemad on kõik, mis jääb ehituse ja ajaloo vahele, sh ka muinsuskaitse. Nt olen palju kirjutanud kalmistutest, ka vähetuntud talu- ja mõisakalmistutest.

On olnud aegu, kui olen istunud ka öösel Vikipeedias. Vikipeedias kirjutamine on kindlasti mõjutanud minu kirjutamisstiili ja toimetamise oskust. Mõnikord satub kätte suur ja lai materjal, aga kui hakkan seda Vikipeedia artikliks refereerima, näen, et lõpuks tuleb täitsa asjalik ja kompaktne tekst, mida saab ka mujal kasutada. See on mul aidanud erialaselt paremini mõelda ja kirjutada, on mõjutanud minu erialast keelt.

Aga on ka laiendanud silmaringi, sest vahest ikka vaatad ka teisi teemasid. Näiteks hakkas minu enda treener kirjutama raamatut poksi ajaloost. Aitasin tal seda toimetada ja tõdesin samas, et Vikipeedias pole seda materjali ju pea üldse. Tegin siis Vikipeediasse hulga artikleid poksijatest ja poksisündmustest.

Olen osalenud ka artiklivõistlustel, eriti tõmbab mind käima igal kevadel toimuv Kesk- ja Ida-Euroopa teemaline artiklivõistlus. See toob fookusesse Ida-Euroopa piirkonna kultuuripärandi, mis paljuski on katmata ja mitte nii hästi tuntud kui Lääne-Euroopa oma. 

Oled panustanud ka Wikimedia Commonsisse fotodega. Mis sind selle teema juurde tõmbab ja kuidas sa kirjeldaksid visuaalse materjali rolli Vikipeedias?

Fotosid olen lisanud, aga pigem juhuslikult. Need on rohkem seotud minu kirjutatud artiklite teemadega. Minu jaoks on piltide ülespanek Commonsisse praegu küllaltki töömahukas protsess, sest tuleb iga pildi juures justkui põhjendada, miks ma pildi üles panen. 

Eesti arhitektuuri kohta saaks alati pilte juurde teha, sest siin pole oluline mitte üksnes hoone, vaid ka pildistamise aeg. Mõnede hoonete puhul saaks teha aegrea. Näiteks Vanemuise teatri puhul kõigepealt oli seltsi maja, siis EV aegne juurdeehitus, sõjajärgsed varemed, taastamiprojektid ja lõpuks uus maja – sellesse aegritta mahuks kindlasti 30 pilti. 

Visuaalne materjal on Vikipeedias väga tähtis, aga kuna see on praegu Commonsis ja see on teine platvorm, siis sellega on raskem suhestuda. Lisan sinna pilte pigem häda pärast.

Kuidas sinu arvates oleks võimalik tuua rohkem kaastöölisi Vikipeediasse?

Tänavalt vikipediste värbama hakata pole lootust ega ka mõtet. Kui tahame, et Vikipeedia oleks kvaliteetne, siis pole hea seda reklaamida kui kohta, kus igaüks võib teha mida tahes. Kaasamiseks oleks hea sihtgrupp tudengid ja gümnasistid, sest erialase mõtlemise ja keele arendamiseks on vikindus väga hea õppevahend. Muidugi siin oleks vaja ka (üli)koolide poolset koostööd. Nt magistriprogrammides võiks olla kohustuslik vikiõppeaine – artikli kirjutamine, allikate otsimine, toimetamine, tagasisidestamine.

Vikipeedias peame hoidma tegemisrõõmu ja ei tohi tegijaid eemale peletada. Tean mitut erialaspetsialisti, kes on omal teemal kirjutanud, aga nende asju on kustutatud põhjendusega, et teema pole tähelepanuväärne. Siis inimene solvub ja läheb üldse ära siit. Keeletoimetaja võib küll keelt toimetada, aga üldiselt oleks parem, kui ta sisu ei toimetaks. Ka on probleem, et keeletoimetaja peaks toimetamisel valdama erialast terminoloogiat.

Sageli ma ise ka pean vaidlema arutelu lehel ja raiskama oma aega, selle asemel võiks hoopis sisu kirjutada. Nii lõpuks kaobki ära tegemise rõõm.

Oled värske Wikimedia Eesti juhatuse liige. Mida arvad kogu Wikimedia liikumisest / organisatsioonist? 

Vikipeedia põhineb vabatahtlikkusel ja annetustel. Meie tihtipeale ei mõista seda Lääne annetuskultuuri, et igaühel on teatud ühiskondlik võlg ja et osa oma heast teenistusest sa pead heategevuseks andma. Meil seda veel tekkinud ei ole. Aga oluline on see, et ingliskeelse Vikipeedia kõrval areneksid ka teiskeelsed versioonid, sest muidu tekib tühimik. Informatsioon liigub ju ka keeleversioonide vahel. 

Millised on sinu arvates Vikipeedia tulevikuväljavaated arvestades tehisintellekti pealetungi?

Ma ise väga palju sellest maailmast veel ei tea, aga kui arvestada seda, et malemängus on masin juba inimesest üle, siis ma arvan, et see võib olla ohuks ka Vikipeediale. Eks ulmefilmidest on näha, kuidas masinad võtavad üle. Hoiatused on ju väga vanad – nt ühes nõukogudeaegses ulmekogumikus “Diogenese latern” juhtus nii, et inimese abiks loodud masin viskas lõpuks inimese enda seest üldse välja.

Kas meie eluajal eestikeelses Vikipeedias näeme miljonendat artiklit? Mida selleks tegema peaks, et see päev kiiremini saabuks?

Võimalik, et näeme, aga selleks peaks midagi oluliselt muutma. Praeguse tempoga jätkates (1000 artiklit kuus) meie seda hetke ei näe. Kui rakendada botte (arvutirobotid), siis väidetavalt võiks kiiresti saavutada vähemalt pool miljonit ja see võikski ehk olla mõistlik hüpe. Bottidega eestikeelset miljonit üritades kannataks juba kvaliteet.

Miljon on muidugi väga ilus kujund, aga oluline on meie jaoks ka kvaliteedi säilitamine. 

Milline roll on Vikipeedial eesti keele säilimises?

Kindlasti väga oluline, sest mida rohkem seal käid, seda rohkem märkad ka, mis on hea ja mis on halb eesti keel ja märkamatult areneb ka sinu enda keel. Lisaks muidugi oskuskeele ja terminoloogia arendamine.

Ütle lõpetuseks mõni hea sentents Vikitsitaatide jaoks

Tulge Vikipeediasse, aga selle kõige juures ärge unustage tegemisrõõmu. Vikipeedias toimetamine ei tohi muutuda kohustuslikuks rutiiniks. Mina panustan Vikipeediasse ja tunnen, et sellega saan ühiskonda ja maailma paremaks muuta ja sealjuures saan ka veidi oma ego tõsta – see on hea kooslus.

Küsimusi esitas Pille Priks

Foto: Ivo Kruusamägi

Intervjuu valmis seerias “Vikipeedilisi vaatlusi“.