Vikikallakuga raamatukogutöötajad – raamatukogud ja Vikipeedia koostöös vaba teadmuse loomisel

Posted on

15.–17. jaanuaril 2025 kogunesid Mehhiko pealinnas Vikipeedia entusiastidest raamatukogutöötajad ja Wikimedia organisatsiooni esindajad, et ühiselt leida uusi koostöövõimalusi raamatukogude ja Vikipeedia vahel. Wikimedia+Libraries International Convention 2025 tõi kokku ligi 200 osalejat üle maailma, et arutada koostöövõimalusi ning tutvustada häid praktikaid, kuidas raamatukogutöötajad saavad aidata kaasa Vikipeedia kvaliteedi tõstmisele ja ühtlasi ka võitlusele valeinformatsiooni vastu. Wikimedia Eesti organisatsiooni esindas konverentsil Pille Priks. 


WikiLibCon25 – mis see on?

Konverentsist osavõtjad Mehhiko Rahvusülikooli (UNAM) raamatukogu ees, millel on mosaiikmaaliga kaetud seinad ja see kuulub UNESCO maailmapärandi hulka. Foto: ProtoplasmaKid, CC BY-SA 4.0

WikiLibCon25 on 2025. aastal juba teist korda toimunud Wikimedia ja raamatukogutöötajate rahvusvaheline konverents, mille eesmärk on edendada koostööd ja jagada teadmisi infospetsialistide ning Vikipeedia kogukonna vahel. Seekordne konverents toimus Mehhikos, Colegio de México (COLMEX) ülikoolis, keskendudes teemale „Disinformatsioon kui oht – kuidas infospetsialistid saavad panustada tõese teabe edendamisse Vikipeedias“. Konverentsi korraldas Wikimedia and Libraries User Group koostöös kohalike Wikimedia harudega.

Raamatukogud ja Vikipeedia vaheline seos?

Raamatukogud ja Vikipeedia täidavad sarnast rolli info kogumise, säilitamise ja vahendamise vallas. Kui klassikaline entsüklopeedia oli kunagi füüsiliselt raamatukogude riiulitel, siis tänapäeval eksisteerib see digitaalsel kujul. Sellegipoolest on tegemist raamatuga – entsüklopeediaga, mis tänu digitaalsele formaadile võimaldab palju suurema mahuga teabe ja visuaalse materjali lisamist. Siinjuures kerkib esile ka oluline ülesanne – võitlus desinformatsiooni vastu.

Vikipeedia on avatud platvorm, kus igaüks saab sisu luua ja täiendada, mis muudab selle väärtuslikuks, kuid samal ajal ka haavatavaks valeinfo ja moonutatud faktide suhtes. Raamatukogud on ajalooliselt olnud usaldusväärse ja kvaliteetse teabe edastajad ning tänapäeval saavad nad kaasa aidata Vikipeedia usaldusväärsuse tõstmisele. Raamatukogutöötajad, kes valdavad Vikipeedia toimetamise ja allikakriitika põhimõtteid, saavad aidata kaasa kvaliteetse sisu loomisele ja kontrollida seal avaldatava teabe täpsust.

Vikikallakuga raamatukogutöötaja on seega mitte ainult digitaalse info vahendaja, vaid ka oluline liitlane võitluses väärinfo leviku vastu. 

Kes on vikikallakuga raamatukogutöötaja?

Inglise keeles on kasutusel sõnamäng Wikibrarian (sõnast librarian), mis kirjeldab raamatukoguhoidjat, kellel on tugevad teadmised Vikipeediast ja selle seostest raamatukogu maailmaga ning kes oskab neid oma töös kasulikult rakendada.

Nimetagem teda eesti keeles vikikallakuga raamatukogutöötajaks, kes oskab kasutada Vikipeedia ja teiste Wikimedia platvormide võimalusi raamatukogu töö rikastamiseks. See tähendab näiteks:

  • artiklite kirjutamist ja täiustamist raamatukogu kogude põhjal;
  • raamatukogude ja Vikipeedia vaheliste seoste loomist ja tugevdamist;
  • raamatukogu digikogude jagamist avatud litsentside all Wikimedia Commonsis;
  • Wikidata kaudu metaandmete parandamist ja leitavuse suurendamist;
  • avalike Vikipeedia töötubade ja koolituste korraldamist raamatukogus;

Näiteks võib raamatukogu arvutiklassis toimuda kord kuus “Vikitund”, kus huvilised saavad tulla küsima Vikipeedia kohta või täiendada raamatukogu kogudega seotud artikleid, juhendajaks vikikallakuga raamatukogutöötaja. Veel näiteid lisades, on raamatukoguhoidjate abi teretulnud nii viidete lisamisel Vikipeedia artiklitesse kui ISBN numbrite sisestamisel artiklitesse, kust kasutaja leiab otsetee raamatukogu kataloogi. Abiks saab olla ka info süstematiseerimisel ja kategooriate korrastamisel. Vikiuniversum (Wikiverse) pakub lõputult võimalusi kõigile huvilistele.

 

Iisraeli Rahvusraamatukogu hoone. Foto: Chezki Mozes – Ein Hanetz, CC BY-SA 4.0

Maailma kogemused: Vikiresidendid ja raamatukogude koostööprojektid

Üks inspireerivamaid näiteid on Iisraeli Rahvusraamatukogu, mis on alates 2011. aastast aktiivselt teinud koostööd Wikimedia projektidega. Näiteid koostööst:

  • Lisatud üle 200 000 viite digikogu allikatest Vikipeedia artiklitesse, parandades artiklite kvaliteeti ja usaldusväärsust.
  • Üles laaditud 168 000 ajaloolist fotot ja 820 000 metaandmeüksust Wikimedia Commonsi ja Wikidata keskkonda.
  • Korraldatud regulaarseid avalikke koolitusi ja suvekursuseid noortele, et õpetada Vikipeedia toimetamist. 

Selline tegevus on tõstnud Iisraeli Rahvusraamatukogu nähtavust ja suurendanud nende veebiliiklust. Kui 2016. aastal külastati nende lehekülgi 1,8 miljonilt korda, siis 2024. aastal juba 15 miljonit korda. (Andmete allikas: Ettekanne

Mitmete maailma rahvusraamatukogude (sh Iisraeli Rahvusraamatukogu) juures töötavad vikiresidendid. Vikiresident on koostööpartner, kes töötab Vikipeedia ja raamatukoguga, et teha sealset sisu avalikkusele kättesaadavamaks. Ta täiendab Vikipeedia artikleid raamatukogu kogude põhjal, korraldab töötubasid ning õpetab ja nõustab raamatukogutöötajaid Vikipeediasse panustamisel. Ideaalis on tal ka IT-tehnilised teadmised andmete ületoomiseks või sünkroniseerimiseks. Kokkuvõtvalt aitab vikiresident suurendada raamatukogu materjalide nähtavust ja edendada avatud teadmiste levikut.

Nagu iga algatuse puhul, peame ka siin rääkima rahastusest ja sellest, kust leida vahendeid kõikide nende tegevuste elluviimiseks. On selge, et vikitegevusi või vikiresidendi tööd ei saa teha raamatukogutöötaja põhitöö kõrvalt, vaid need ülesanded peavad olema osa ametlikust tööajast. Eduka vikitegevuse eelduseks on, et huvi ja toetus algavad raamatukogu juhtkonna tasandilt, kes peab olema valmis strateegiliselt investeerima nii aega kui ressursse.

Heaks näiteks on Iisraeli Rahvusraamatukogu, kus töötati välja spetsiaalne projekt ja taotleti lisarahastust vikitegevuste jaoks. See võimaldas neil koolitada raamatukoguhoidjaid, ja arendada välja eksperdid iga Wikimedia projekti jaoks – Vikipeedia, Wikidata ja Wikimedia Commons, et panustada nendesse projektidesse raamatukogus olevat kvaliteetset sisu. 

Iisraeli näitel saab öelda, et selline strateegiline ja eesmärgistatud lähenemine tagab, et vikitegevustest saab jätkusuutlik osa raamatukogu arengust ning võimaldab saavutada pikaajalisi tulemusi.

Eesti kontekstis

Raamatukogud Eestis

Kuigi lisarahastus aitaks kindlasti vikitegevusi kiiremini ja laiemalt juurutada, on ka piiratud ressurssidega võimalik esimesi samme teha. Eesti raamatukogud saavad alustada väiksemate ja järk-järgult kasvavate algatustega (näiteks kampaania või pilootprojekti korras), mis ei nõua suurt eelarvet, kuid aitavad siiski panustada vaba teadmuse levitamisse ja tõsta raamatukogude nähtavust. Oluline on olnud ka koduloo vahendamine ehk hea seismine selle eest, et kõik Eesti piirkonnad kenasti digiruuumi jõuaksid. Raamatukogud on ju kõikjal üle Eesti ja seepärast on neil suurepärased võimalused selles tegevuses abiks olla ja mõnel pool on seda juba ka tehtud. Olgu veel ka mainitud, et erinevalt paljudest teistest riikidest on kõigi Eesti raamatukogude kohta eestikeelses Vikipeedias olemas artikkel. Alustuseks võib sedagi pikemaks kirjutada ja täiendada. Siin näitab Vikipeedia visuaalselt kõigi raamatukogude asukohta Eesti kaardil.

Väikesed, kuid olulised sammud:

  • Digitaliseeritud raamatute jagamine Wikimedia Commonsis – alustada võib olemasolevate digikogude avaldamisest avatud litsentside all, tehes seeläbi väärtuslikku materjali kättesaadavaks laiemale üldsusele.
  • Artiklite täiustamine ja viidete lisamine Vikipeediasse – raamatukogutöötajad saavad oma erialaseid teadmisi kasutada, parandades artiklite kvaliteeti ja lisades usaldusväärseid viiteid raamatukogu kogudest.
  • Metaandmete parandamine Wikidatas – see aitab muuta raamatukogude kogud lihtsamini leitavaks nii teadlastele kui tavakasutajatele. Näiteks saab lisada täpsemaid andmeid ajalooliste fotode või kirjandusteoste kohta.
  • Korraldada raamatukogu juures huvilistele Vikipeedia töötube koostöös Wikimedia Eesti ja vabatahtlikega.

Oluline on, et raamatukogude juhtkond toetaks vikiteemadega alustamist ja näeks selle strateegilist väärtust. Näiteks on paljud rahvusraamatukogud alustanud Vikipeediaga koostööd just väikeste tegevustega, nagu metaandmete täiustamine või viidete lisamine. Vikitegevusted aitavad tõsta raamatukogude digitaalset nähtavust ja muuta materjalid kättesaadavaks nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Top