Vikipeedia toimetaja kasutajanimega Angmar Brekker peab oluliseks, et info Vikipeedias oleks täpne ja uuendatud. Selle eesmärgiga toimetab ta juba aastaid Vikipeedia artikleid, peamiselt oma lemmikteemal, milleks on võrkpall.

Milline oli sinu esimene kokkupuude / mälestus seoses Vikipeediaga? Mis sulle selle juures meeldis või ei meeldinud? Kuidas on sinu hoiakud ajas muutunud?

Kindlasti oli esimene kokkupuude kooli ajal, sest Vikipeediast sai erinevate ülesannete jaoks taustainfot otsitud või kui oli vaja kiiresti teadmisi täiendada ja samuti sai sealolevate märksõnade kaudu ise infot edasi otsida. Kooli ajal ma kasutasin rohkem ingliskeelset Vikipeediat. Koolis muidugi ei lubatud Vikipeediat allikana kasutada, aga mõned õpetajad ütlesid, et võite Vikipeediast võtta baasteadmise ja selle põhjal ise uurimistööd edasi teha. Mäletan ka vabast ajast, et kui käimas oli näiteks jalgpalli EM, siis sealt sai alati hea ülevaate. 

Eestikeelset Vikipeediat tasub minu arvates kasutada siis, kui sa otsid konkreetselt Eestiga seotud asju. Aga kui on laiemad teemad ja välismaine info, siis pigem ma ikkagi vaatan ingliskeelset Vikipeediat. Teisalt mulle aeg-ajalt meeldib, et eestikeelses Vikipeedias on tavaliselt artiklid lühemad ja konkreetsemad ja siit saab kiiremini mingid märksõnad kätte kui ingliskeelsest, kus sageli artiklid on pikad ja teaduslikud ja nende läbitöötamine võtab rohkem aega. 

Oled Vikipeedias alates 2016. aastast muudatusi teinud. Kuidas selleni jõudsid ja mis sind toimetama ajendas. Kas sul on ka lemmikteemasid? 

Arvan, et klassikaline vastus on, et pidime Vikipeedias artikli looma mingi koolitöö jaoks. Tõsisemalt olen muudatusi  teinud viimasel kahel-kolmel aastal. Olen võrkpalli fänn ja mind häiris see, et kui otsisin infot Eesti klubide või mängijate kohta, siis ei leidnud eriti midagi. Puudus selline koht, kus leiduks kompaktne info. Ehk siis, kus viga näed laita, siis tule ja aita! Sealt see kõik algas.

Olen suhelnud ka mängijatega, kui nendest olen artikli kirjutanud, et nad vaataksid enda kohta kirjutatud info üle. Olen saanud neilt positiivset tagasisidet ja see on mind palju motiveerinud. Lisaks võrkpallile olen teinud täiendusi ka vormeli teemadel. Näiteks täiendasin praegu tõusva vormelisõitja Paul Aroni artiklit, mis oli enne kehvas seisus. Arvan, et kui tahame kasvatada spordialade populaarsust, siis ennekõike on oluline, et selle kohta leiduks lihtsasti kättesaadavat infot. 

Vikipeedias on võimalik toimetada kasutajanime all ja jääda anonüümseks. Sageli küsitakse, miks see nii on seatud. Kui tähtsaks sa ise pead seda võimalust, kas see toimib ja kas toimetaksid Vikipeedias ka juhul, kui näiteks kõik peaksid olema oma täisnimede all?

Tegelikult on eestikeelses Vikipeedias ju võimalik ka registreerimata kasutajatel muudatusi teha, mistõttu võibolla see anonüümsuse teema kasutajanimede näol nii oluline ei olegi. Ja kes tahab “vandaalitseda” saab seda rahulikult ka ilma kasutajata teha. Samas anonüümsuse olemasolul võibolla ei pea nii hoolikalt mõtlema sellele, et mida kõike saab minuga hiljem internetis seostada. Lihtsam on ajada n-ö “oma asja”, tundmata nii palju vastutust. Ma arvan, et Vikipeedias toimetaksin oma nime alt ka, aga see “areng” toimetajana oleks olnud teistsugune ning tegutseksin natuke teistmoodi kui täna. Mulle annab anonüümsus rohkem julgust.

Mida arvad Wikimedia liikumisest üldiselt ja sellest, kuidas asjad Vikipeedia loomisel korraldatud on? Kas on midagi, mida sa sooviksid muuta, kui see oleks võimalik?

Ma väga pole sellele mõelnud. Teen lihtsalt oma asja. Aga mulle näiteks meeldib see, et koolide õppekavadesse pannakse sisse ülesanne Vikipeediasse midagi kirjutada või seal toimetada. See on väga hea idee.

Kui välja tuua, et mis ei meeldi, siis võib-olla see, kui luuakse Vikipeediasse ühelauselisi artikleid, mis pole väga informatiivsed.

Ma üritan ka enda kirjutatud artikleid jälgida, et kui keegi neid toimetab, et missuguseid muudatusi ta seal teeb, näiteks keeletoimetajad. Siis üritan sellest õppida ja tulevikus teha teisiti. Aga mõnikord juhtub, et sama toimetaja muudab ühes artiklis ühtpidi ja teises artiklis hoopis vastupidi, siis ma küll ei tea, mida ma tegema peaks. Tuleb lihtsalt endale meelde tuletada, et siin ei tohi midagi isiklikult võtta.

Kuidas sa ise Vikipeediat kasutad ja kuidas saad üle “ebausaldusväärsuse” tõigast? Kuidas hindad eestikeelse Vikipeedia hetkeseisu? Selle olemasolu tähtsust?

Pigem kasutan kiireks info saamiseks, kui ei ole aega teemaga süvitsi tegeleda. Vikipeediast saab häid ülevaateid ja ka ajajooni näiteks ajalooliste sündmuste puhul, samuti võistluste tulemusi.

Eestikeelsel Vikipeedial on väga tähtis roll ennekõike Eestiga seotud info seisukohalt. Me ei peaks kulutama palju aega mingi Soome teadlase kohta artikli kirjutamisele, seda aega võiks panustada hoopis Eesti ja eestlaste kohta käiva informatsiooni edastamiseks. Näiteks võiks pigem aega pühendada Eesti kohtadele ja küladele, las need Poola külad olla. 

Üldjuhul ma ikkagi usaldan infot, mis on Vikipeedias. Kui juures on viited ja keel on korrektne, siis see tõstab minu jaoks artikli usaldusväärsust.

Kas oled ka Vikipeedia nn sõsarprojektidesse midagi lisanud, muudatusi teinud? Või teistesse keeleversioonidesse?

Olen teinud täiendusi Wikidatas. Google otsingu kõrval olev infokast võtab teavet Wikidatast, seetõttu ma leian, et on oluline, et Wikidatas oleks andmed olemas ja korrektsed. Samuti olen Commonsisse pilte lisanud, näiteks eelmisel aastal sain Võrkpalli Liidust palju pilte mängijatest. Olen uuendanud mõnikord infot ka teistes keeleversioonides, selleks, et andmed oleksid õiged. Tekste ma väga teistes keeleversioonides loonud ei ole.

Kas mõni asi tundub ka üle mõistuse keeruline?

Üldiselt mitte, lähtun sellest, et kui ise ei oska, siis tuleb võtta toimiv näide või eeskuju ja teha selle järgi. Kaua aega oli minu jaoks keeruline mallide loomine, proovisin ja katsetasin pikka aega, aga siis ühel hetkel tekkis arusaam lõpuks ja tunduski loogiline. 

Ise ma kasutan põhiliselt lähtekeeles toimetamist, see tundub mulle selgem ja lihtsam, aga eks sellega tuleb ka esialgu harjuda.

Eestikeelse Vikipeedia probleem on kaastööliste vähesus. Kuidas sinu arvates Vikipeediasse rohkem kaastöölisi tuua?

Ma ei oska öelda. Siin peab ikkagi inimesel tekkima mingi arusaam. Näiteks kui räägime firmadest ja ettevõtetest – kui sul on Vikipeedias normaalne, põhjalik ja ajakohane artikkel, siis see aitab turundusele kõvasti kaasa. Sama ükskõik mis teemaga, kui on võimalik lihtsalt, kompaktset taustinfot saada, siis on suurem lootus, et keegi väljastpoolt hakkab ka huvi tundma. Ehk iga ala võiks enda populariseerimiseks leida asjahuvilise, kes natuke viitsib sellega tegeleda, et info Vikipeedias olemas oleks.

Millised on sinu arvates Vikipeedia tulevikuväljavaated, arvestades tehisintellekti pealetungi?

Kindlasti praegu Chat GPT võtab Vikipeedialt veidi kohta ära. Samas tehisintellekt peab ka kuskilt oma andmed saama ja kindlasti osaliselt saab ta need Vikipeediast. Mul on kogemusi, et mõnede teemadega Chat GPT paneb ikka korralikult mööda, aga teises kohas jälle on ta hea. Täpselt nagu Vikipeedia puhul, sul peavad olema baasteadmised, et aru saada, kus on õige ja kus vale informatsioon.

Mida ütleksid neile, kes küll loevad Vikipeediat, aga pole kunagi vajutanud “Muuda” nuppu?

Kui sa näed, et midagi on ikka valesti ja oled näiteks oma ala spetsialist, siis võiks selle ise ära muuta, et valeinfo ei leviks edasi. Muutmine ei ole raske, sellega harjumine võib võtta pisut aega, eriti kui näed lähteteksti, siis võib hirm peale tulla.

Ise ma satun aeg-ajalt toimetamisega hoogu. Mõnikord kui peaksin hoopis koolitööd kirjutama ja andmeid otsima, siis võin parema meelega hoopis sattuda Vikipeedia kütkesse ja ennast sinna unustada. Aga mul on ka nii, et kui kirjutan pikema artikli valmis, siis mitu nädalat ei tee Vikipeedias midagi. Enda kirjutatud artikleid ma jälgin ja üritan nendes infot ajakohastada. Mulle meeldib, kui asjad on korras ja uuendatud.

Küsimusi esitas Pille Priks

Intervjuu valmis seerias “Vikipeedilisi vaatlusi“.