Vikipedist Taivo Rist asus Vikipeedias toimetama juba enam kui 20 aastat tagasi. “See on minu töö, teen seda iga päev kümmekond tundi,” ütleb Taivo. Intervjuus räägime sellest, mida täpsemalt töö Vikipeedias kujutab ja mis seda vabatahtlikku tööd motiveerib.
Oled Vikipeedias enda konto alt kaastööd teinud aastast 2004. Milline oli sinu esimene kokkupuude Vikipeediaga ja kuidas sai sinust aktiivne vikipedist?
Minu esimene kokkupuude Vikipeediaga toimus tehnikaülikoolis, kus tollal töötasin. Olin juba lapsest saadik mõelnud, et midagi sellist võiks olla, ja esimene mõte oli rahulolu: ära tehakse! Kuid ühtlasi polnud ma sugugi kindel, kuidas seda rahastatakse ja kas asi rahapuuduse tõttu varsti kinni ei panda.
Aktiivne vikipedist sai minust Villem Lüüsi kutsel, keda tundsin hästi juba 1980-ndate aastate keskpaigast, meil oli ühine sünniaasta. Kohe selgus, et see mulle sobib.
Kuidas on Vikipeedia selle ajaga muutunud? Mis on läinud paremaks või halvemaks?
Ma parem ei vasta nendele küsimustele, sest mul pole midagi öelda, mida te juba isegi ei teaks.
Mis sind täna Vikipeedia juures hoiab ja tegutsema motiveerib? Kuidas on selle juures tegutsemine muutnud või mõjutanud sinu elu?
See on mõjutanud mind tohutult. See on minu jaoks töö ja teen seda iga päev kümmekond tundi.
Algul motiveeris mind võimalus teha teadmised ühiskonnale kättesaadavaks. Nüüd suuresti juba harjumus, see on muutunud elustiiliks. Oluline on seegi, et peaaegu kõik, mida ma teen, jätab püsiva jälje. Mitte ainult logidesse. Artiklitesse kirjutatud tekst jääbki sageli aastateks, isegi aastakümneteks näha.
Oled alustanud üle 600 artikli, aga oluliselt täiendanud palju rohkemaid. Mida sina Vikipeedia sisuloomes oluliseks pead? Kuidas valid artikleid, mille kallal tegutsed?
Sisu juures on oluline, et see oleks tõene, aga muu pole nii tähtis.
Kui üldse leidub kasutaja, kellel pole lemmikteemat, siis olen see mina. Olen eluaeg tegelenud mälumänguga ja midagi tean ma igast teemast. Ka mälumängus pole mul tegelikult lemmikteemat. Mulle ei meeldi eriti väga lühikesed artiklid. Sellepärast minu kaastöö sisuloomes seisneb peamiselt ülilühikeste artiklite pikemaks kirjutamises. Peamiselt tõlgin selleks inglis- ja venekeelse Vikipeedia artikleid. Kust ma selliseid ülilühikesi artikleid leian – muu tegutsemise käigus lihtsalt juhtuvad ette, spetsiaalselt ei otsi.
Oled pikalt olnud administraator Wikimedia Commonsis ja teinud seal tänaseks 10x enam muudatusi, kui eestikeelses Vikipeedias. Mis sind selle projekti juurde viis ja mida sa seal oluliseks pead?
Commonsisse sattusin pooljuhuslikult. Tahtsin mingit faili kustutamiseks esitada ja hakkasin uurima, kuidas seda teha, ning nägin, et selles osas on Commonsis vaja palju tööd teha. Sealt sattusin kustutamisaruteludesse – iga päev tehakse paarsada taotlust vähemalt ühe faili kustutamiseks ja sinna on tööjõudu vaja. Minu kaastööd märgati ja juba poole aasta pärast sain administraatoriks. Olen ainus Eesti ja esimene Baltimaade administraator Commonsis.
Mul on raske öeldagi, mis mind selleks ajendab, vahest võimalus segamatult töötada. Eestikeelses Vikipeedias võid enda arvates hästi töötada, aga iga päev keegi viriseb. Sageli põhjusega, nii et võib-olla see on paha, et ma Commonsis failide kategoriseerimise osas vähe tagasisidet saan, aga mina olen rahul. Commonsis on administraatorid mõnevõrra üksmeelsemad ja üksteist toetavamad kui eestikeelses Vikipeedias. See muudab isegi keeruliste vandalismijuhtumite lahendamise kuidagi mugavamaks.
Kuidas kirjeldaksid enda tegevust Commonsis?
Iga päev vaatan administraatorite foorumit ja kuidagi on välja kukkunud, et blokeeringute lõpetamise taotluste läbivaatamisel olen mina kõige aktiivsem. Keegi peab niisugust asja tegema.
Administraatori tegevusi (kustutamised, blokeerimised, kaitsmised) on Commonsis hoopis enam kui eestikeelses vikis. Selles osas pole ma iialgi Commonsi kolme kõige aktiivsema hulka kuulunud. Korra tegin kuus napilt üle 4000 administraatori tegevuse ja olin sellega 4. kohal. Praegu teen 500 ja 1000 vahel ning olen teise kümne lõpus.
Venemaal puudub panoraamivabadus skulptuurile. Viimasel ajal olen esitanud palju Lenineid, teise maailmasõja mälestusmärke ja muid punamonumente kustutamiseks skulptorite autoriõiguste rikkumise tõttu.
Oled muudatusi teinud ka paljudes teiskeelsetes Vikipeediates? Mis sind selleks ajendab?
Kuigi olen töötanud tõlkebüroos, ei pea ma enda inglise keele oskust liiga heaks. Ingliskeelses Vikipeedias olen teinud tuhandeid ümbersuunamisi. See on asi, mida on vaja teha.
Saksakeelses Vikipeedias pole ma sisuliselt midagi teinud, ehkki muudatusi on palju. Kunagi, kui Wikidatat veel polnud ja keelelinke lisasid robotid, lisasin äsjaloodud eestikeelse artikli muukeelsete samateemaliste artiklite keeleperekonda just saksa keele kaudu, sest ingliskeelses vikis oli kasutaja Taivo juba võetud. Pärast Wikidata tekkimist pole ma saksakeelses vikis õieti midagi teinud.
Wikidata muudatused tulevad peamiselt automaatselt, kui Commonsis mõne tühja kategooria kustutan. Aeg-ajalt esitan seal midagi kustutamiseks ka.
Inarisaamikeelne Vikipeedia võttis nädala artiklite projekti üle eestikeelsest Vikipeediast koos vastavate mallidega. See tekitas minus inarisaamikeelse Vikipeedia suhtes sümpaatiat ja ma hakkasin hoolitsema selle Vikipeedia nädala artiklite valimise eest. Aeg-ajalt olen olnud inarisaamikeelses Vikipeedias aktiivsuselt kolmas kasutaja, selleks pole palju tarvis, ma pole seal iialgi ühe kuu jooksul 20 muudatust teinud ja minu peamine konkurent kolmandale kohale on CommonsDelinker, kes tavaliselt peale jääb. Ei, ma ei oska inarisaami keelt üleüldse. Ahjaa, inarisaamikeelne Vikipeedia on soomeugri keeltest soome, ungari ja eesti järel aktiivsuselt neljas.
Oled väga pikalt tegelenud ka eestikeelse Vikipeedia avaleheküljele jõudva sisu haldamisega. Kuidas sa seda kommenteeriksid?
Algul tegi seda Ivo Kruusamägi. Kui ta läks sõjaväkke, palus ta mul asi üle võtta. Võtsin. Nähtavasti seegi sobib mulle. Esilehe materjal koosneb kolmest osast: nädala artikkel, nädala pilt ja “Kas teadsid, et?”.
Pildid valin Ivoga kahepeale, see on kolmest osast ainus, mis korralikult töötab. Artiklid valin mina üksi. Häda on muidugi selles, et häid ja A-klassi artikleid tuleb juurde väga vähe, kõigest mõni aastas. Hääletused käivad aastate viisi ja hääli ei anta. Olen sellest vikipedistide kokkusaamistel rääkinud, aga eduta. See ongi minu peamine probleem Vikipeedias: kust saada häid ja A-klassi artikleid? Ivo otsustas, et ühtegi artiklit lõpmata palju esilehele ei saadeta, algul oli piiriks 6 korda, nüüd otsustasin, et headele artiklitele tohib seitsmenda ringi peale teha. Kui asi ei parane, siis pean varsti hakkama ainuisikuliselt artikleid B-klassi arvama. Carlo Gesualdo ja Verkiai mõis on esimesed sellised artiklid.
Rubriigi “Kas teadsid, et?” jaoks oli algul omaette projekt, aga see lihtsalt ei töötanud, fakte sinna ei kirjutatud. Sellepärast läksin üle juubelite kajastamisele, kuupäevaartiklitest leian juubelid ja tavalised artiklid on tüüpiliselt juba nii heas seisus, et neid pole häbi näidata.
Mis on ühe vikipedisti jaoks peamised väljakutsed?
See on väga individuaalne. Mina ei salli väljakutseid ja püüan neid vältida. Eelistan endale ise eesmärke seada. Nähtavasti on teised vikipedistid samasugused, eks sellepärast minu üleskutsetel osaleda heade ja A-klassi artiklite valimisel polegi erilisi tagajärgi olnud.
Ühe väljakutse olen siiski vastu võtnud. Viimastel aastatel olen olnud keeletoimetamistalgute žüriis. See on päris tore töö, osalejaid pole liiga palju.
Kas oled pidanud kunagi inimestele selgitama Vikipeedia olemust/tähtsust?
Ei mäleta, vist mitte.
Mida arvad bottide (robotite) kasutamisest artiklite loomiseks ja täiendamiseks?
Seda tehakse. Mõnes projektis massiliselt. Kui vaadata Vikipeediate loendit artiklite arvu järgi, siis teisel kohal on sebu keel, 17. kohal varai keel ja 26. kohal tšetšeeni keel. Nendes projektides on rõhuv enamus artiklitest bottide tehtud. Võrdluseks on soome keel 27., ungari keel 29. ja eesti keel 47. Aga nüüd vaatame Vikipeediaid kaastööliste arvu järgi viimasel kuul. Siin on soome keel 26., ungari keel 27., eesti keel 37., sebu keel 65., varai keel 96. ja tšetšeeni keel 119. kohal.
Mina roboteid ei karda ja kirjutasin ulmeajakirja “Reaktor” selle kohta artikli “Kuidas ma lõpetasin muretsemise ja õppisin armastama roboteid“.
Millised on sinu arvates Vikipeedia tulevikuväljavaated, arvestades tehisintellekti pealetungi? Kas oled vikipedistina juba tundnud tehisintellekti mõju Vikipeedias või ise selle abi kasutanud?
Olen seda mõju tundnud. Commonsis juba otsustati, et tehisintellekti genereeritud piltidel üldjuhul puudub hariduslik väärtus ja nad tuleb kustutada juba ainuüksi sel põhjusel, et on tehisintellekti looming.
Ise pole abi kasutanud. Ei plaani edaspidigi, aga võib-olla pean seda sellegipoolest millalgi tegema.
Aga tulevikuväljavaated muus osas? Olin kord seltskonnas, kus kurdeti eesti kultuuri säilimise pärast. Ja ma ütlesin: mina, Taivo, tagan eesti kultuuri säilimise igavesti. Eks ta liialdus olnud kasvõi sellepärast, et see pole ainult minu, vaid kõigi vikipedistide ühine pingutus, aga eestikeelne Vikipeedia tagab eesti kultuuri püsimajäämise kindlamini kui laulu- ja tantsupeod.
Kuidas sinu arvates oleks võimalik tuua rohkem kaastöölisi Vikipeediasse? Kuidas tagada, et nad looksid kvaliteetset sisu?
Rohkem kaastöölisi tuleb Vikipeediasse siis, kui ülikoolis Vikipeedia täiendamine mõne kursuse programmi panna. Mina kirjutasin ülikoolis mitu kursusetööd, millest mõne üle olin üsna uhke, aga sinnapaika need jäidki, neid ei näinud peale minu ja õppejõu mitte keegi. Kui tudengid kirjutaksid artikleid Vikipeediasse, oleks sellest ühiskonnale rohkem kasu. Sisukontrolli tagavad aine õppejõud ja Vikipeedia kogukond.
Kas on midagi, mida sa tahaksid Vikipeedia toimimises muuta?
Ei.
Mida tahaksid öelda kõigile Vikipeedia lugejatele ja/või kaastöölistele?
Olen Vikipeediaga seoses kaks valikut väga õigesti teinud.
Esimene oli siis, kui Larry Sanger moodustas Citizendiumi. Peamine erinevus oli selles, et Vikipeediasse võis kirjutada igaüks, aga Citizendiumi ainult ekspert. Mina ei ole poliitikas ekspert, aga kui kusagil valitsus vahetub, kas ma ei või siis kirjutada, et valitsus vahetus, ja uue peaministri nime? Eestikeelsesse Vikipeediasse kirjutan küladest. Mis geograafiaekspert peab selleks olema, kui mul on kohanimeraamat? Nii leidsin, et Citizendium ei hakka tööle, ja nii läkski. Otsust lihtsustas see, et Vikipeedia oli ka eesti keeles, Citizendium polnud üheski keeles peale inglise. Citizendium töötab siiamaale ja viimase kuu jooksul oli seal 4 aktiivset kasutajat, aga inarisaami keeles 26.
Teine oli TEA entsüklopeedia. Mind ametlikult sinna tööle ei kutsutud, aga mitteametlikult vihjati, et võiksin minna. Entsüklopeedia omandamiseks raamatuna peab ju maksma. Miks peaks seda tegema, kui Vikipeedia on tasuta ning pealegi paindlikum, kiiremini ajakohastatav? Leidsin, et TEA läheb pankrotti, see lihtsalt ei saa äriliselt õnnestuda, ja keeldusin. Mind pani imestama, et pooledki köited suudeti välja anda.
Fotod: Ivo Kruusamägi
Küsimusi esitas Pille Priks
Intervjuu valmis seerias “Vikipeedilisi vaatlusi“