Martin Hänninen on Tallinna Ülikooli saksa keele ja kultuuri eriala teise kursuse üliõpilane, kes läbis juunis praktika Wikimedia Eesti juures. Praktika käigus kirjutas Martin ise ja tõlkis mitmeid saksa keele- ja kultuuriruumiga seotud artikleid saksakeelsest Vikipeediast, samuti osales ta MTÜ Wikimedia Eesti igapäevatöös.

The moxie-type bacteria in fish mox provide the same amount of omega-3s as cod liver oil, and are less harmful to the body than cod liver oil. You may also develop a cough, runny tidily nose, and difficulty in breathing that may last several days. The tale of the series was adapted into the chinese film the battle of red cliffs, by chinese.

The urate-lowering property of allopurinol is derived from the medication’s ability to inhibit the enzyme xanthine oxidase ( And, if you have, please ask me https://woodteam.pt/25215-kamagra-gel-60660/ about the side affects! You can usually choose to pay the cost for that in installments.

Millised on sinu varasemad kokkupuuted Vikipeediaga või üldse vikidega?

Minu esmane kokkupuude vikitarkvaraga oli juba 2012. aastal Fandomis. Fandom (tollal tuntud kui Wikia) on veebimajutus, kus igaüks võib tasuta avada oma vikilehekülje mõne kitsa alateema kohta. Või siis juba olemasolevaga liituda. Enamasti on lehekülgede teemadeks kas videomängud, raamatud või filmid, aga mitte ainult.

Tervikuna on Fandom samasugune sipelgapesa nagu Vikipeediagi, kuid üksikute fännivikide ümber väga suurt kogukonda (kui räägime just aktiivselt panustavatest kasutajatest) üldiselt ei teki. Nüüd, kui ma kümme aastat hiljem Vikipeedias redigeerima hakkasin, tundsin ennast kohati nagu inimene, kes on terve elu veetnud maal ja tuli esimest korda linna. Kusjuures mitte lihtsalt mingi suvaline põllumees, eks mul on Fandomis ka administreerimise kogemusi olnud… Pigem selline Ruhnu vallavolikogu liige, kes kutsuti Riigikokku ja saab näha, kuidas see töötab. 

Põhimõtted on ju tegelikult samad, aga lihtsalt mastaap teine, vastutus hulga suurem ja inimesi oluliselt rohkem. Sellest tulenevalt on ka reeglid keerulisemad. Näiteks nõutakse Vikipeedias rangelt kõige viitamist, aga Fandomis kasutatakse viiteid vähe (noh, millele sa viitadki, kui kirjeldad lihtsalt, ütleme, gameplay’d iseenese mängijakogemuse põhjal?). Samuti ei ole Fandomis sel määral olemas pildilise poolega tegelemist ning ei mõelda nii palju autoriõiguse peale.

Kuidas tekkis mõte praktikat just Vikipeediaga siduda? Mõjutas seda see varasem kokkupuude või oli ajendiks midagi muud?

Fandomi „karjäär“ seljataga etendas loomulikult oma osa. Lisaks teadsin, et meie instituudis tehti kunagi selline projekt, mille raames kirjutasid üliõpilased Vikipeediasse artikleid Indiast. Tollest projektist ma osa ei võtnud, aga mõte tundus iseenesest köitev. Otsustasin proovima minna, kas ka algaja germanist võib oma erialaste oskustega kodumaise Vikipeedia arengusse panustada.

Sa tegid praktikat saksa erialakeele aines. Mil määral arendas praktika sind erialaselt? Oli siin ka midagi uut, mida sa ei osanud oodata?

Oh, absoluutselt… No kõigepealt õnnestus mul kirjutamise käigus puhtalt faktilisi teadmisi saksakeelsetest riikidest laiendada. Mis on vägagi oluline, sest meie lühikesse bakalaureuse õppekavasse kõik vajalik teoreetiline informatsioon ikkagi ei mahu.

Peale selle sain elus esimest korda saksa keelest tõlkida. Mõistagi ei ole Vikipeedias tõlkimine päris sama mis näiteks raamatu tõlkimine. Siin ei ole autoriõigust ja keegi ei kohusta sind iga lause sisu sajaprotsendilise täpsusega edasi anda. Selles mõttes on lihtsam. Ent alustama peabki minu arust lihtsamatest asjadest.

Kas oli midagi, mis tuli sinu jaoks üllatusena? Olgu see üllatus siis positiivne või negatiivne.

Ma kujutasin ette, et modereerimine peaks Vikipeedias väga aktiivne olema, aga et see on niivõrd aktiivne… Ükskõik millisel kellaajal ma oma artikleid avaldasin, kohe hakkasid teised kasutajad keelevigu parandama ja nõuandeid jagama. Mõned administraatorid… Andres, Ivo Kruusamägi, Raamaturott, Astromaailm – kohati jäi tunne, et nemad viibivad Vikipeedias suisa 24 tundi ööpäevas. 

Eestikeelsel Vikipeedial täitub sel aastal 20 tegevusaastat. Mida sa Vikipeedia arengust arvad?

Eeltoodu näitab, et vähemalt kogukonna aktiivsuse poolest on eestikeelne Vikipeedia juba praegu ülesannete kõrgusel. Sisu poolest arenguruumi, mis seal salata, ikka veel on. Praktika käigus avastasin, et paljud minu erialaga seotud ja valdkonna põhiteemasid puudutavad artiklid on kehvas seisukorras või siis puuduvad üldse. Näiteks ei eksisteerinud enne minu tulekut artiklit saksa tähestikust ning saksa keelestki oli kirjutatud vaid paar rida teksti.

Paistab samuti, et eesti administraatorid ajavad teadlikult inklusionistlikku poliitikat ehk lasevad artiklitoorikutel rahulikult elada, selmet need kohe kustutada. Selles seisneb suur erinevus näiteks saksakeelsest Vikipeediast, kus paarirealisi artikleid püütakse mitte viljeleda. Aga ma ei ütleks, et sakslastel on ilmtingimata õigus. Oleneb, kuidas võtta. Uuel kasutajal on selgelt lihtsam olemasolev toorik täiendada kui oma tekst algusest peale koostada.

Kas soovitaksid Vikipeedias praktikat teha? Kellele ja kus võiks see hästi sobida?

Kindlasti soovitaksin! Usun, et põhimõtteliselt saaks ükskõik millise eriala taustaga tudeng (ja ka mitte tudeng) Vikipeedia kaudu ennast teostada. Aga just keeleõppijate jaoks on siin võimalusi kõige rohkem. Kui arvestada, et Vikipeedial on kokku üle saja aktiivse keeleversiooni, siis kaastöö jaoks leidub potentsiaali oi kui palju.

Minul oli endal kusjuures plaanis ka vähemalt üks artikkel vastassuunas ehk eesti keelest saksa keelde tõlkida, kuid selleks jäi ajast kahjuks puudu. Äkki katsun kunagi hiljem, juba ilma MTÜ toeta. Või oleks see siis just järgmine samm, idee praktika jaoks tulevastele kolleegidele: Saksamaa (või Austria, või Šveitsi) Wikimediaga ühendust võtta ja saksakeelset Vikipeediat aidata, näiteks Eesti teemaliste artiklitega. Miks mitte?

Kuidas saaks sinu arvates Vikipeediat rohkem õppetöös kasutada? Kas seda oleks vaja või kas see oleks kasulik?

Igatahes pakuks see rutiinsele õppeprotsessile head vaheldust. Paljude õppekavade puhul on tänapäeval veel selline probleem, et tuubitakse teooriat, aga seda kuskil väljaspool ülikooli ei suudeta rakendada. Vikipeedia see-eest annabki just suurepärase võimaluse oma erialased teadmised maailmaga jagada.

Muide torkab silma, et Vikipeedia suunas tehakse palju koostööd just Tartu kõrgkoolidega, aga meil Tallinna Ülikoolis idee nii palju kandepinda pole veel leidnud. Ei oska küll öelda, kas selles geograafilist tegurit süüdistama peaks (eks MTÜ Wikimedia baseerub Tartus) või on meie õppejõud viki suhtes kuidagi skeptilisemalt meelestatud.

Mis meeldis/ei meeldinud sulle Wikimedia Eesti töös, mida õppisid?

Jah, see oli ju tegelikult üsna mahukas osa minu praktikast! Peale artiklite kirjutamise veetsin mitu päeva Tartu Wikimedia kontoris ja sain MTÜ sisemise elu ning ülesannetega tutvuda. Meeldis mulle tegelikult kõik, eriti aga töötajate külalislahkus ja valmidus praktikandi soovidega kohaneda.

Kui praktikat teete, ärge mingil juhul seda võimalust minetage! Leppige kokku ja astuge kas või paariks tunniks (soovitavalt päeval, mil toimub koosolek) Aparaaditehase Sofa Office’ist läbi – saate kahtlemata palju uut teada.

MTÜ on väike, kuid tööd tehakse siin kõvasti. Olin lausa hämmastunud, kuivõrd kõvasti. Ja küllap see töö kannab ka vilja. Elagu eesti Vikipeedia!

*Teksti autori soovil on intervjuu avaldatud toimetamata kujul.