Aprillist mai lõpuni oli Wikimedia Eesti juures praktikal Tartu Ülikooli Tänapäeva Aasia ja Lähis-Ida uuringute programmi magistrant Britta Junolainen. Britta kirjutas ja täiendas praktika käigus artikleid Lõuna-Korea teemadel. Tõsilugu, Britta võttis lahti 위키백과 (loe: Vikipeedia korea keeles) ja oskas seal olevaid konkse tekstina lugeda. Rääkisime temaga korea- ja eestikeelsest Vikipeediast ja praktika käigus saadud kogemustest.

A drug that was first approved in 2004 by the fda, clomid, is a drug used to treat infertility. It was approved for use by adults with an ssri indication (otherwise known Vemalwāda levitra orodispersibili as major depressive disorder). If you need to take fever medication, ask a health professional before taking an over the counter medication for colds and fever.

If you've never had a bad case of acne before, or even if you have seen a few at the peak of their cycle, it's important to understand what's causing them and how to treat them. The internet is a Hongsung cost of zpak great source for your car insurance. During or shortly after taking the following drugs:

Kuidas jõudsid Vikipeediasse ja kuidas tekkis mõte oma praktika just Vikipeediaga siduda?

Kõige varasem kokkupuude Vikipeediaga oli põhikoolis, kui kasutasin seda infoallikana referaatide tegemisel. Aga meile ka öeldi koolis, et ärge kasutage Vikipeediat uurimistöö jaoks, sest see pole usaldusväärne. Oma bakalaureusekraadi tegin Inglismaal ja seal olin väga üllatunud, kui üks professor ütles meile: “Kasutage Vikipeediat, see on hea tee algallikate juurde!” Siis pidin enda jaoks asjad ümber mõtlema.

Sellel kevadel nägin ülikooli praktikapäeval juhuslikult Vikipeedia materjale, krabasin endale sealt kõik infolehed ja hakkasin selle peale mõtlema. Mind motiveeris ka see, et Lõuna-Korea kohta ei olnud eestikeelses Vikipeedias väga palju infot.

Enne praktikat ma polnud Vikipeedias muudatusi teinud, seega tegin praktika alguses omale esmakordselt kasutaja konto. Leidsin ka Wikimedia Eesti kodulehel head õppevideod ja mõtlesin, et see kõik ei saa eriti keerukas olla. 

Sinu magistriprogrammi nimetus on Tänapäeva Aasia ja Lähis-Ida Uuringud ja oled spetsialiseerunud Lõuna-Koreale. Milline on su enda suhe Lõuna-Koreaga ja millest sinu huvi selle riigi vastu?

Bakalaureuse õpingute ajal olin Inglismaal ja seal jagasin korterit Lõuna-Korea üliõpilastega. Rääkisime nendega väga palju ja leidsime meie riikide ja kultuuride vahel palju sarnasusi. Näiteks, mõlemad riigid on olnud võõra võimu poolt okupeeritud, Jaapani okupatsiooni ajal keelati seal korea nimede ja keele kasutamine, keelatud oli ka korea lipp. Samuti on nende naabriteks Põhja-Korea, mis on võrreldav meie naabri Venemaaga. Nii Lõuna-Koread kui Eestit tunnustatakse märkimisväärse rõhuasetuse eest tehnoloogiale ja innovatsioonile. Mõlemal riigil on elav start-up (idufirmade) kultuur ja nad toetavad ettevõtlust.

Nende muusika ja kultuur tundus mulle huvitav ja erinev Ameerika kultuurist ja Eestisse tagasi tulles ma otsisingi võimaluse seda õppida. Mul oli ka endal plaan Lõuna-Koreasse vahetusüliõpilaseks minna, aga koroonapandeemia tõttu jäi see ära. Kindlasti ühel päeval lähen ja nüüd peale magistriõpet tahan ikkagi jätkata ka korea keele õpingutega. 

Mil määral arendas Vikipeedias tegutsemine sind erialaselt? Kas oli midagi üllatavat, mida sa enne Vikipeedia kohta ei teadnud?

Minu põhieesmärk oli Lõuna-Korea teemade kajastamine Vikipeedias. Tahtsin, et need oleks eestlastele kättesaadavamad. Sain kasutada oma teadmisi, kõike, mida olen koolis Lõuna-Korea kohta õppinud. Kindlasti töö Vikipeedias täiustas minu uurimis- ja tõlkimisoskusi.

Üllatus minu jaoks oli vikilehe arutelu lehekülg, kus teised saavad sinu artiklit kommenteerida ning vikipedistide aktiivne tegutsemine. Vaatasin ka arutelu lehekülgi ingliskeelses Vikipeedias ja oli väga huvitav jälgida, kuidas inimesed aktiivselt arutlevad mingite teemade üle. Ma ei teadnud varasemalt, et Vikipeedias selline asi toimub.

Eestikeelsel Vikipeedial täitub sellel aastal juba 21 tegutsemisaastat. Mida arvad Vikipeedia arengust? Kuidas on seis koreakeelses Vikipeedias?

Eestikeelne Vikipeedia on kindlasti edasi arenenud sellest ajast, kui seda põhikoolis kasutasin. Siin on nüüd rohkem artikleid, rohkem infot ja see tuleb ka Google´i otsingus esimeste seas välja. Võibki öelda, et Vikipeedia märkimisväärsus on tõusnud ja just selles aspektis, et siit saab kiiresti kokkuvõtvat infot eesti keeles.

Korea Vikipeedias on üle 600 000 artikli ja infot on väga palju, see tundub põhjalik ja kõik on ilusti kirjas. Kõik tundub esmapilgul usaldusväärne, aga kahjuks neil puuduvad sageli artiklis viited. Mitmel korral tahtsin sealt tõlkida mõnda lõiku, aga sellel puudus viide. Sellepärast mul oli ka raske Korea Vikipeediat kasutada, sest eestikeelses Vikipeedias nõutakse ikkagi viidete olemasolu. 

Kas soovitaksid Vikipeedia praktikat ka teistele?

Soovitaksin neile, kellele meeldib artiklite lugemine ja kirjutamine, tõlkimine, omaette nokitsemine. Vikipeedias on lõputult teemasid ja praktikale saab tulla tegelikult igast valdkonnast. Soovitan ka neile, kes on huvitatud digitaalse sisu loomisest.

Kas Vikipeediat peaks ka õppetöös õppevahendina kasutama?

Jah, see oleks väga kasulik. Ülikoolis hinnatakse kriitilist mõtlemist ja seda võiks Vikipeedia arendada. Vikipeedias olevat teavet on samuti vaja kriitiliselt hinnata ja analüüsida. Samuti on siin oluline koostööpõhine kirjutamine – sa ei ole kirjutades üksi, vaid on ka teised oma arvamustega ja peab oskama kriitikat vastu võtta ja sellele reageerida. Muidugi Vikipeedia arendab ka infokirjaoskust ja entsüklopeedilist mõtlemist ja oskust kirjutada objektiivselt. 

Kas said külge ka Vikipeedia pisiku ja ka tulevikus võib sind Vikipeedias toimetamas näha?

Jah, ma arvan küll, tahaksin veel Lõuna-Korea teemadel kirjutada, sest on veel palju puudulikku infot, mida ma ei jõudnud praegu parandada. Praktika eel oli plaanis teha 8-10 artiklit, aga sain kiiresti aru, et ei jõua sellist kogust, sest osad teemad kujunesid suuremaks. 

Kuna Lõuna-Korea vastu on nüüd Eestis palju huvi tekkinud, eriti peale reisisaadet “Eestlased Lõuna-Koreas”, siis oleks hea, kui sellest maast ei tekiks meil moonutatud pilt.

Küsimusi esitas Pille Priks

Foto: erakogu

Intervjuu valmis seerias “Vikipeedilisi vaatlusi“.