Allkirjastasime koos 146 organisatsiooniga kogu Euroopast avaliku pöördumise Euroopa Liidu Nõukogule, mis palub loobuda digitaalse ühisturu autoriõiguste paketi kiirkorras läbisurumisest ning kutsub üles mitte andma eesistujamaale Bulgaariale kiirustades mandaati selle läbirääkimiste alustamiseks Euroopa Parlamendiga.

Dapoxetine marocaine - comment le prescrit de l’utilisateur. Prednisone works as a villainously comprare viagra femminile 1 scatola steroid to reduce inflammation of the body. Because of the very high costs associated with elavil 10 mg weight gain, it is likely that only a small number of people would ever be treated with elavil 10 mg weight gain, particularly if.

The recommended dosage of amoxicillin is 400mg a day. Tamoxifen tablet 20 silnerton 100mg preis Maspalomas mg is used to prevent breast cancer in women. Some, including the service providers themselves, would like to be more or less willing to share the costs.

Euroopa Komisjon esitas oma kavandi autoriõiguse muudatuste paketiks 2016. aasta septembris. Komisjon peab seda esimeseks sammuks autoriõiguse uuendamisel infoühiskonna vajaduste tarvis ning on tõrjunud kriitikat, et see jääb ambitsioonikuselt kaugele Euroopa Liidu digitaalse konkurentsivõime tõstmiseks vajalikust suuremast reformist. Siiski on ka minimalistliku reformipaketi üksikasjad andnud alust tugevaks kriitikaks õigus- ning majandusteadlaste poolt ning uuenduste arutelu on kulgenud ekspertide hinnangute ning teadusuuringute eiramise tähe all.

Wikimedia Eesti on hoidnud neil aruteludel silma peal ning on toonud välja reformikava puudujääke ja möödalaskmisi, iseäranis peame ohtlikuks algse rõhuasetusena lubatud internetikasutajate õiguste ning vabaduste ignoreerimist reformipaketis.

Möödunud nädalal allkirjastatud pöördumine väljendab laia hulga huvigruppide seisukohta, et liikmesriigid ning komisjon peaks jätkama reformipaketi üksikasjade arutelu. Pöördumine esitati Euroopa Liidu Nõukogu alaliste esindajate koosoleku eel liikmesriikide suursaadikutele ning asesuursaadikutele ning 27. aprillil toimunud koosolekul eesistujamaale Bulgaariale esialgu läbirääkimiste alustamiseks mandaati ei antud.

Kuna nõukogu koosolekud on kinnised, siis võime mandaadi andmata jätmise põhjuste üle ainult spekuleerida, aga kuna alaliste esindajate koosolekute eel on liikmesriikide seisukohad üldiselt põhjalikult läbi räägitud ning koosolekutel jõutakse enamasti kompromissile, siis võib arvata, et liikmesriigid mõistavad reformikava puuduste tõsidust.

[youtube https://www.youtube.com/watch?v=r8pi6e5GLaQ&w=560&h=315]

Samas on autoriõiguse uuendamine selline “kuum kartul”, millega seotud keerulisi debatte ei taha ükski eesistujamaa enda kanda võtta ning võib arvata, et nõusolek saadakse siiski enne Bulgaaria eesistumise lõppu ning parlamendi, komisjoni ning nõukogu kokkulepe sügisel Euroopa Parlamenti hääletamisele mineva digitaalse ühisturu autoriõiguste direktiivi teksti osas soovitakse vormistada suve jooksul. Vastasel juhul peaks jätkama läbirääkimisi teise poolaasta eesistujamaa Austria.

Kokkuvõte kirja sisust ning selle taga olevast motivatsioonist:

26. aprillil saatis üle 146 organisatsiooni (vt ülevaadet allpool) liikmesriikide alaliste esindajate komitee (COREPER) istungi eel ELi liikmesriikide suursaadikutele ja asesuursaadikutele avaliku kirja (ingl k, kirja lõpus on allkirjastanute nimekiri)
ELi autoriõiguse reformi kohta. Sellel kohtumisel püüab eesistujamaa Bulgaaria 1) saada liikmesriikide toetust nende viimatisele ettepanekule autoriõiguse reformi asjus ning 2) saada neilt mandaat läbirääkimisteks Euroopa Parlamendiga.

Kaalul on kaks tõsist probleemi:

1. Eesistujamaa Bulgaaria viimatine ettepanek autoriõiguse reformi asjus on halb: nende välja pakutud tekst ei ole tasakaalustatud kompromiss ega lahenda mitmeid tõstatatud probleeme. Nagu näitab kasvav protestihäälte hulk nii akadeemilistest ringkondadest kui ka kirjale allakirjutanutelt, kujutab esitatud ettepanek endast tõsist ohtu Euroopa kodanike ja ettevõtete vabadustele ning tõotab tugevasti kahjustada Euroopa avatust, konkurentsivõimet, innovatsiooni, teadust ja haridust.
2. Pole mingit põhjust kiirustada sellise mandaadi andmisega: Euroopa Parlament ei ole veel läbirääkimisteks valmis, kuna reformipaketi üle hääletatakse õiguskomisjonis alles 20.–21. juunil. Sellise mandaadi taotlemine näitab, et Bulgaaria usub end midagi saavutavat 20. ja 30. juuni vahel või soovivad nad järgmise eesistujamaa Austria fakti ette panna.

Avalikule kirjale alla kirjutanud – üleeuroopalised ja ülemaailmsed organisatsioonid ning kohalikud organisatsioonid 28 liikmesriigist esindavad inim- ja digitaalõiguste, vaba meedia, kirjastajate, ajakirjanike, raamatukogude, teadus- ja uurimisasutuste, haridusasutuste (sh ülikoolide), loomeliitude, tarbijate, tarkvaraarendajate, idufirmade, tehnoloogiaettevõtete ning internetiteenuste pakkujate eestkõnelejaid. Nad kordavad juba varemgi väljendatud, ent nüüd veelgi pakilisemat muret Bulgaaria eesistumise käigus tekitatud kunstliku surve üle.

Kiirustamine on eriti kahjulik, kuna:

• see annab tunnistust, et nõukogu ei kavatse välja teha hulga erinevate ELi huvigruppide ega ekspertide, sh teadlaste, ülikoolide, inimõiguslaste, sõnavabaduse eest seisjate, tarkvaraarendajate ja idufirmade korduvatest hoiatustest (vt muuhulgas 2017. aasta novembris saadetud kirja enam kui 80 organisatsioonilt, üle 50 inimõigusi ja pressivabadusi esindava organisatsiooni kirja 2017. aasta oktoobrist ning oktoobris 2017 antud soovitust, millele kirjutas alla 56 tunnustatud teadlast), ja
• sellega on kaasnenud liikmesriikide ekspertide kõrvalejätmine mitmetelt Euroopa Nõukogu aruteludelt ja “poliitiliste abinõude” eelistamine sisulistele argumentidele.

Allakirjutanud hoiatavad ELi liikmesriike: kui nad lubavad selle protsessiga edasi minna nii, nagu eesistujamaa Bulgaaria ette on pannud,

1. saab määruse liikmesriikide seadustesse ülevõtmisest tõeline õudusunenägu ja satutakse silmitsi tarvidusega kontrollida selle vastavust põhiõiguste hartale ja Berni konventsioonile ning ohtra õigusliku ebakindluse ja halbade kõrvalmõjudega, ja
2. praegu arutatava versiooni lauale jäädes tekib hiiglaslik lõhe kavandatud mõjude ning vastu võetud sätete tegelikult põhjustatavate kahjude vahel. Täpsemalt:
   • artikkel 13 (kasutajate üleslaaditav materjal) sätestab suure hulga veebiplatvormide jaoks vahendaja vastutuse režiimi tekke, mis on vastuolus e-kaubanduse direktiiviga ja eirab mitmete liikmesriikide väljendatud seisukohta, seejuures selle mõju korralikult hindamata. See loob uue “teavitamise” ja mahavõtmise režiimi, mis ei nõua korralikku teavitamist, nagu on nõutud e-kaubanduse direktiivis, kuna õiguste omajad peavad lihtsalt informeerima platvorme oma tööde kohta ilma täpsemalt viitamata, kus õigusi rikkuv materjal asub, mille tagajärjel on platvormid sunnitud heinakuhjast nõela otsima;
   • artikli 11 (täiendav autoriõigus meediaväljaannetele) ainsaks sisuks on kirjastajatele õiguste loomine, eirates seejuures paljude sellise õiguse kehtestamise vastu välja astunute ning selle probleemidele viidanute, sh mitmete liikmesriikide hääli, kellest mitmedki pakkusid omalt poolt välja erinevaid alternatiive, nagu “õiguste ülekandumise presumptsioon”;
   • artikkel 3 (teksti- ja andmekaeve) ei tohiks juhul, kui EL soovib olla nt tehisintellekti vallas innovatsiooni esirinnas, piirata erandist kasusaajate hulka. See ei saa olla ka vabatahtlik erand, kui me tahame, et EL teadus- ja uurimistöö kogukonna mõjujõu rikkus küüniks üle piiride;
   • artiklid 4–9 ei suuda luua keskkonda, mis võimaldaks haridusasutustel, teadlastel, õppuritel ja kultuuripärandi hoidjatel digikeskkonnas hästi toime tulla ning lasta neil säilitada, luua ning jagada euroopa kultuuri. Selgesti peab olema väljendatud asjaolu, et lepingutingimused ega tehnoloogilised kaitsevahendid ei saa olla artiklites loetletud erandite suhtes ülimuslikud;
   • nende artiklite omavaheline koosmõju pole veel olnud ainsagi arutelu sisuks. Artiklis 13 käsitletud filtrid peavad kinni artiklis 11 käsitletud eelvaated, samas kui artikkel 11 võimendab artiklis 3 toodud piiranguid; ometi pole ühegi suhtes neist aspektidest mingit mõjuhindamist tehtud.

Avaliku kirja allkirjastanud esindavad:

• üleeuroopalisi ja üleilmseid organisatsioone ning kohalikke ühendusi 28 liikmesriigist;
• üle 40 inim- ja kodanikuõigusi, privaatsust ja meediavabadust edendava organisatsiooni;
• kirjastajaid ja loomeinimesi;
• ligi 70000 raamatukogu üle Euroopa ja enam kui 100 miljonit Euroopa raamatukogude lugejat;
• tuhandeid idufirmasid üle Euroopa;
• enam kui 850 kõrgharidusasutust 47 riigis (sh kõik EL liikmesriigid);
• sadu internetiteenuse pakkujaid ja veebiplatvorme üle Euroopa, kes teenindavad miljoneid kasutajaid;
• jpt.

Kirja kokku võtva pressiteate tõlkisid eesti keelde Eva Lepik ja Tanel Pern. Postitus on avaldatud CC BY litsentsi all, st seda võib mistahes eesmärgil levitada, kui on lisatud litsentsimärgis ning ära toodud algne autor.