Rääkisime Vikipeedia administraatori ja toimetaja Virgo Siiliga sellest, mis on Vikipeedias oluline; mida Vikipeedias ei ole, aga võiks olla ja kui kaugel on eestikeelse Vikipeedia miljones artikkel.

The medication is taken for many months and is available in pills, a capsule, and as a cream. If you're a member of South Elmsall a support group, you may find information not available from a physician or support group. Amoxicillin for dogs is available in tablet form (tablets are available from most pharmacies) or liquid (sold as amox-tab, also available as a prescription).

The other thing that makes it so special and unique. Amoxicillin is a penicillin antibiotic which is used for treating certain kinds http://omnihouse.pl/28398-sildenafil-100mg-12-stück-preisvergleich-17610/ of infections. Priligy is a medicine that works by stimulating the body to produce more serotonin.

Palun räägi sissejuhatuseks veidi endast. Millega tegeled ja mis on sinu huvialad?

Hetkel olen ajakirjanduse doktorantuuris, varem olen ajakirjanikuna töötanud mõned aastad Maalehe juures ja Novaatoris ning olen olnud ka Tartu Ülikooli ajakirja peatoimetaja. Olen töötanud vabakutselise tõlkijana. Mulle meeldib tegeleda fotograafiaga ja teen droonivideoid, meeldib ka puutöö. Nii minu töö kui hobid on olnud väga hea taust Vikipeediaga seotud tegevuste jaoks

Milline oli sinu esimene kokkupuude Vikipeediaga? 

lmselt ikka koolis, kui sai internetis otsitud infot. Sel ajal kui mina põhi- ja keskkoolis olin, siis viki veel väga suur teema ei olnud, pigem sai seda kasutatud ülikooli ajal. 

Ajakirjanduse erialal otseselt Vikipeedia kasutamist ei keelatud, seal õpetatakse ka kriitilist mõtlemist ja lugemist. Meile räägiti, et Vikipeedia on hea koht esmase info hankimiseks, sealt saab häid lisaallikaid ning viiteid mööda saab edasi liikuda algallikateni. Väga õige on õpetada, et Vikipeediast ei tohi teksti kopeerida ja Vikipeediale ei tohiks ka viidata, sest see on tegelikult nagu viidete andmebaas, mitte algallikas.

Kas Vikipeedia on muutunud paremaks?

Ma võiksin öelda, et väga ei ole. Mõnda aega tagasi sain ka Vikipeedias administraatoriks ja üritasin seal “patrullida”. Mulle tundub, et massiliselt kaastöötajaid me Vikipeediasse nagunii ei saa ja praegu peaks pigem tõmbama pidurit ja mitte laskma igasugust jama üles. 

Tuleks järgida karmimalt reegleid ja tekstidele rohkem märkeid lisada (malle). Näiteks kui ikkagi viiteid tekstis juures ei ole, siis selline tekst kohe märgistada ja paranduste puudumisel mingil hetkel kustutada. Artiklis on hoiatusmärk ka lugeja informeerimiseks – kui viited puuduvad, siis tekst ei ole usaldusväärne. 

Me ei peaks lugema ainult artiklite arvu kogu aeg, vaid rõhuma kvaliteedile. Kui laseme Vikipeedias lati alla ja võtame vastu igasugust sisu, siis sellega Vikipeedia maine langeb, Vikipeediat peetakse ebausaldusväärseks, tulevad kohtukaasused jne. Tegelikult ei peaks ebausaldusväärset (viitamata) infot Vikipeedias üldse üleval hoidma.

Oma esimesed muudatused tegid juba 2013, aga aktiivne kaastöö tegemise algus jääb 2020. aasta lõppu. Kuidas sa selleni esmakordselt jõudsid ja mis viimaks sind suuremale aktiivsusele ajendas?

Minu eriala ja töö on olnud vikindusele tugevaks taustaks. Andmete otsimine, andmebaaside kasutamine, tõlkimine, tekstid – eks ma sellepärast vikisse olengi sattunud. Aga aktiivsemalt hakkasin tegutsema mõned aastad tagasi, seda soosis ka pandeemiaperiood, mil tekkis rohkem vaba aega. Olin selleks hetkeks ka just lõpetanud magistritöö ning Vikipeedia võimaldas mulle vaimset pingutust, väljundit, kus sain oma oskused käiku panna ja need teravad hoida.

Edasi märkasingi juba artiklivõistlusi ja otsustasin oma varasemaid koolitöid artiklite tarbeks ära kasutada. Samamoodi lisasin oma tehtud fotosid Commonsisse, sest neid oli ka juba kogunenud päris palju.

On üsna tavaline, et vaatan mingit saadet või loen artiklit ja silma jääb mõni huvitav fakt, siis lähengi kohe Vikipeediasse vaatama, kas see on seal kirjas. Sageli lähen Vikipeediasse korraks, kuid varsti avastan, et olen seal kaks tundi mingeid artikleid kohendanud. Ka piltidega seoses olen artikleid kohendanud, näiteks tegin Arvamusfestivalil pilte eesti teadlastest ja siis mitu kuud panin pilte üles ja tegin artikleid juurde.

Kas Vikipeedias tegutsemine on kuidagi muutnud või mõjutanud sinu elu?

Näiteks, kui ostsin omale drooni, siis selle ma põhjendasin enda jaoks ära Vikipeediaga. Kui midagi ostad, siis peaks sellel olema praktiline põhjus. Vajan drooni, et teha Vikipeediasse droonivideoid, kas pole hea põhjus? Samuti annavad droon ja Vikipeedia jaoks paikade salvestamine ettekäände huvitavaid Eesti paiku külastada.

Mulle on meeldinud ka tegutseda Vikitsitaatide keskkonnas. See on väga hea koht, kust võtta tekstidesse tsitaate. Otsustasin lisada sinna ka oma lemmikraamatutest tsitaate, et siis on need vajadusel alati käepärast võtta. 

Ajakirjanikutöös kasutasin palju Commonsi pildimaterjali. Olen ise ka oma materjale sinna üles pannud, et teisedki ajakirjanikud saaksid neid kasutada. Ajakirjanduses on illustreeriv materjal väga oluline. Samas ajakirjanike ja ka teiste inimeste jaoks tekitab tõrget Commonsi viitamise keerukus ja litsentsi nõuetest arusaamine. Üldse tundub, et kõrvalseisjatel on raske mõista, kus need pildid täpselt on – Commonsis või Vikipeedias?

Seoses tõlketööga olen loonud enda jaoks ka palju sõnastikke, näiteks pesapalliga seotud terminid, mis eesti keeles ei ole kõik kättesaadavad. Selliseid sõnastikke tahaks kindlasti Vikipeediasse panna, et mõni valdkond oleks inimestele jälle lihtsamini mõistetav. Minu arust valdkonna spetsialistid võiksid ise Vikipeedias oma valdkonna artikleid korrastada. See oleks neile ka hea turunduskanal, aga nad ei ole sellest veel aru saanud.

Minu jaoks Vikipeedia on ka hea info talletamise koht. Kui sinna juba mingi viide või ka fotod- videod on pandud, siis neid on hiljem kerge üles leida. Kui kõik peaks arvutist või mälupulgalt kaduma, siis Commonsis seda probleemi pole.

Kohe algul pälvisid ka tiitli “Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2021”. Mis sind selle teema juurde tõmbab ja kuidas sa kirjeldaksid visuaalse materjali rolli Vikipeedias?

Üks pilt ei pruugi tingimata öelda tuhat sõna, aga kindlasti annab ta palju konteksti ja infot juurde. Piltidel on suur väärtus teatud teemade illustreerimisel, näiteks folkloristika, rahvapärimus, tööriistad. Ka näiteks mingi objekti või koha kirjeldamisel lisab suurt väärtust droonivideo. See annab objekti kirjeldusele konteksti, näiteks mõni vana kindlus – kas ta on jõe ääres, kõrgendikul, milline on vaade ümbruskonnale. Isikuartikli puhul on fotol ka sageli isiku tuvastamise eesmärk. Kas tegemist on selle Marek Tammega või mõne teise Marek Tammega?

Kui vaatame meediat, siis see on praegu väga visuaalikeskne. Muidugi on oluline ka hea tekst, aga üks pilt võib muuta seda oluliselt paremaks. Aga eks Vikipeedias on ka erinevaid koolkondi, osadele fotomaterjal üldse ei meeldi ja seda kustutatakse. 

Regulaarselt vaatan hommikukohvi kõrvale Commonsi päevapilti, videot ja heli ja mõtlen, kas seda saab lisada mõne eestikeelse Vikipeedia artikli juurde. Näiteks lisasin hiljuti hirsi artiklisse video hirsikasvatajate tööst. Arvan, et huvitav näha, kuidas hirssi tegelikult kasvatatakse.

Kuidas sinu arvates oleks võimalik tuua rohkem kaastöölisi Vikipeediasse?

Tuleks kindlasti mõelda, kuidas parandada viki suhtluskultuuri. Ma ise natuke pettusin selles, arvasin, et seal olevad inimesed tegutsevad ühise eesmärgi nimel ja on rohkem ühtsustunnet. Seal võiks rohkem arvestada teiste tunnetega. Tihti tunnen puudust sotsmeedias populaarsest “like”-nupust. Vikipeedias on küll olemas tänamise funktsioon, kuid seda väga palju ei kasutata. 

Motivatsiooni vähendab, kui oled toimetaja või autorina andnud mingi panuse ja näinud vaeva ja siis keegi lihtsalt kustutab ära. Näiteks teiskeelsetes Vikipeediates (Leedu, Poola, Läti) olen pannud artiklitesse oma droonikaadreid ja need on põhjenduseta maha võetud. See on üllatav, sest kui artikkel räägib mõnest Eesti paigast, siis miks mitte sinna juurde võimaldada videomaterjali? Selline käitumine ei motiveeri inimesi Vikipeedias tegutsema. 

Toimetamises võiks lähtuda põhimõttest, et nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Inimese isiklikku stiili ei peaks parandama, kui stiil on entsüklopeediline, siis ei peaks “ja-ning” asendusi tegema või asendama sõnu sünonüümiga, kuna see sõna ei meeldi. Selles sageli pingutatakse üle ja nii tõrjutakse inimesi Vikipeediast eemale.

Iga vikipedist võiks proovida vähemalt ühe inimese Vikipeediasse tuua. Tudengite ja doktorantide puhul võib olla tuleks rõhuda sellele, et Vikipeedia on suurepärane teaduse populariseerimise koht ja siin on võimalik oma teadustööga jõuda palju suurema avalikkuseni, kui seda ainult mõnes teadusajakirjas või ajalehes avaldades. Alati motiveerib inimesi ka raha – võistlused, konkursid, tasud, tunnustused. Samuti äramärkimine Vikipeedias võiks kasu tuua näiteks stipendiumikonkursil, anda boonuspunkte kandideerimistel.

Millised on sinu arvates Vikipeedia tulevikuväljavaated arvestades tehisintellekti pealetungi?

Ei oska öelda, see võib olla hea tööriist, aga võib ka kontrolli alt väljuda, oleneb kuidas seda kasutama hakatakse. Võimalik, et sellega hakatakse tootma tekste, aga Vikipeedias on ikkagi vaja viiteid, mida tehisintellekt ei anna. Praegu tehisintellekti viited on kohati selline fantaseering…

Kas näeme meie eluajal eestikeelses Vikipeedias miljonendat artiklit? Mida selleks tegema peaks, et see päev kiiremini saabuks?

See on ilus number, aga kas me peaksime seda nii väga ihaldama? Kumb on tähtsam, kas kvantiteet või kvaliteet? Võib-olla õigem oleks küsida, kas meie eluajal saavad juba olemasolevad artiklid kvaliteetseks? 

Miljonit ei ole ju tegelikult raske saada – paneme botid (arvutirobotid) tööle ja peagi on miljon artiklit olemas. Aga kas meie eesmärk on see suur number või ikkagi sisu?

Lõpetuseks mõni hea sentents Vikitsitaatidesse?

Kõike Vikipeediaga seonduvat tehes, olgu see siis artiklite kirjutamine, toimetamine, millegi kustutamine, tuleks küsida kogu aeg, mis on asja eesmärk? Miks ma seda teen? Ja teine asi, panna ennast alati korraks ka teise inimese (kaastöölise) rolli.

Neid kahte aspekti järgides muutuks Vikipeedia juba oluliselt paremaks!

Küsimusi esitas Pille Priks

Fotod: Virgo Siil 

Intervjuu valmis seerias “Vikipeedilisi vaatlusi“.