Madis Maasing on Tartu Ülikooli ajaloo doktorant, kes uurib Eesti keskaja lõpuperioodi. Ta on vikipedist aastast 2005 ning kuulub alates 2006. aastast eestikeelse Vikipeedia administraatorite sekka.
For infertility and, according to the fda, men who take the drug may develop a small number of blood clots and a few strokes, but usually no heart disease and no blood clots in the lungs. Nolvadex vs femara side by side – side by side of nolvadex vs femara side Reinickendorf by side to show nolvadex side by side, the two things are equal and also they have the same uses. The brake lever is fixed to the centre-mounted brake disc, which is locked when using full braking force.
An "erectile dysfunction" can be difficult to diagnose and treat, and is often referred to as a "male impotence" or "male erectile dysfunction." Clomid over the counter side Duliāgaon effects can buy online at low cost. In 1988, they released their first full-length album, the wipers play priligy 60's, on the canadian independent label, no exit!
Enne, kui Vikipeedia teemadele läheme, siis palun räägi, mida sulle muidu teha meeldib?
Lugeda nii ajalooraamatuid kui ka ulmet, sõita jalgrattaga, heavy metal’it kuulata ja aeg-ajalt mööda Euroopat reisida.
Ajalugu on mind juba väiksest peale huvitanud, ilmselt juba algkoolis tahtsin ajalugu õppima minna. Arvan, et suur roll oli perekondlikel eeskujudel: vanaema oli Eesti 20. sajandi keerukat ja rasket ajalugu isiklikult väga palju läbi elanud, isa oli tahtnud minna ajalugu õppima, ent NSV Liidu tingimustes oli see ära jäänud.
Uurimisteema valik on osaliselt tingitud tõigast, et too periood oli ja on veel senini põhjalikumalt läbi uurimata ehk pole olnud niivõrd populaarne kui lähiajalugu.
Arvan, et see oli ilmselt pärast ülikooli tulekut 2004. aastal, kui internetist millegi kohta materjali otsisin. Juba siis tuli Vikipeedia Google’i otsingus ühena esimestest esile.
Vikipeedia põhiidee olla vabalt kättesaadava informatsiooni allikas, mille täiendamisel võivad kõik kaasa lüüa, on mulle alati ääretult sümpaatne tundunud. Mulle isiklikult on aga väga oluline ka viki pakutav võimalus endale olulist või huvitavat infot kuhugi talletada, kust seda hiljem on võimalik kerge vaevaga üles leida. Usun, et sääraste projektidega tegelemisel on väga positiivne ka see, et piisavalt intensiivse tegevuse korral areneb kirjalik eneseväljendus- ja toimetusoskus. Muidugi on vikis tegutsemine ja kirjutamine ka huvitav, hariv ja lõbus. Ilma selleta poleks motivatsiooni seal üldse midagi teha.
Millega Vikipeediasse panustanud oled?
Vikipeedias olen ma põhiliselt tegutsenud mitte väga üllataval kombel peamiselt ajaloo alal. Esimestel aastatel oli mu haare oluliselt laiem, hiljem olen pigem keskendunud kitsamale alale, Liivimaa (ehk Eesti ja Läti) keskajale. Ka minu produktiivsus oli esimestel aastatel oluliselt suurem kui praegu, osalt kindlasti seetõttu, et üha kitsama spetsialiseerumise tõttu ei söanda ma enam oma valdkonnast kaugemale jäävaid asju väga torkida, kui need just mingil põhjusel väga huvitavad ei ole. Viimastel aastatel on kahjuks minu viki-alane tegevus väga kokku kuivanud, sest ka praegune leivatöö on seotud entsüklopeedia koostamisega, mistap pole erilist motivatsiooni vabal ajal samas valdkonnas tegutseda.
Lisaks eelmainitule on see kindlasti oluliselt mõttekam ajaviiteviis kui näiteks arvutimängud või niisama netis ringihulkumine. Korralikke artikleid koostades saad ise asjast hea ülevaate ning seetõttu on vähemalt minu jaoks olnud vikisse artiklite kirjutamine heaks abivahendiks eksamiteks valmistumiseks. See on oluliselt parem kui lihtsalt kuhugi koondkonspekti kirjutamine – info ei unune kuhugi sahtli põhja või kõvaketta sügavustesse ning on ka teistele hiljem kasutatav. Vähemalt, kui nad seda muidugi vikist otsida oskavad. Niisiis võib öelda, et vikis tegutsemine on mulle kaasa toonud väga konkreetset kasu: paremaid hindeid ülikoolis ning tegelikult ka praeguse leivatööks oleva toimetajaameti.
Eelkõige meeldib mulle uute artiklite ja teemavaldkondadega tegelemine, mida seni veel keegi näppinud pole. Lühidalt: pean kõige huvipakkuvamaks just asjade nullist ülesehitamist, nende algatamist. Nüüdseks on selliste “puhaste lehtede” loomine eestikeelses Vikipeedias aga üha raskemaks muutumas, sest ta ju ikkagi järjepanu täieneb ning valgeid laike jääb järjest harvemaks. Samas võib ka lühiartiklite täiendamine väga nauditav olla. Neidki on vikis väga palju.
Üldiselt on tore, et vikis väga karme reegleid ei ole ning loometegevus on üpris anarhiline. Mingitel puhkudel tekivad siiski mõtted, et mõned reeglid võiksid konkreetsemad olla, näiteks Vikipeedia-siseste hääletuste puhul. Samuti ei meeldi mulle see, kui Vikipeediasse tõstetakse kusagilt mujalt teksti üks-ühele ümber või muudetakse seda ainult minimaalselt. Pigem eelistaksin originaalset autoriteksti, kus autor on enda jaoks asjad läbi mõtestanud ja enda sõnadega edasi andnud. Aga see on muidugi oluliselt keerulisem ja aeganõudvam kui eeltoodud variandid. Copy-paste’i süsteemiga on veel seegi jama, et tihti on sellised vabalt kättesaadavad ja kopeeritavad tekstid lootusetult vananenud või sisaldavad lihtsalt trüki- või mõistmisvigu. Seetõttu tuleks kõik vikitekstid ikkagi mõttega üle käia, mida paraku iga kord ei tehta.
Enamasti rakendan seda esmase info saamiseks mõne asja või nähtuse kohta, seda kohati isegi professionaalsel tasemel. Inglise- ja saksakeelsed vikid on praeguseks väga heal tasemel, eriti kvaliteetne on saksakeelne. Väga hea on see, et enamasti viidatakse vikis mõne põhjalikuma ja ulatuslikuma käsitluse peale (lingid, raamatud, artiklid), mille abil saab teemasse edasi süveneda.
Peamiselt kasutan siin toodutest ajaloo jälgimist, aeg-ajalt osalen ka aruteludes. Niisiis väga aktiivne lisavõimaluste kasutaja ma pole, pigem lähenen asjale konservatiivselt.
Eestikeelse Vikipeedia kogukond on väike, aga tubli. Mõned vikipedistid, eriti Andres, on kogu projekti vedanud aastaid ja neid saab ainult imetleda. Arvan, et üldiselt on meelsus positiivne: soovitakse täiendada oma teadmisi ning jagada neid ka teistega. Muidugi oleks tore, kui vikipediste oleks Eestis näiteks kümme korda rohkem ja ka artiklite hulk oleks samavõrra suurem, aga niivõrd suurt missioonitunnet ei saa ilmselt vähemalt hetkel oodata ega loota.
Ausalt öeldes, ega ma kõigi ajaloo alavaldkondade kohta ei tea. Üldiselt on ajalugu ilmselt üks populaarsemaid valdkondi Vikipeedias. Võin ka öelda, et keskaeg on tõenäoliselt keskmiselt paremini kaetud. Muidugi on palju kirjutatud ka 20. sajandi kohta.
Arvan, et hoolimata ajalooartiklite suurest hulgast pole ükski neist ideaalne ja kindlasti saaks enamikku neist olulisel määral parandada. Kuna eestikeelne Vikipeedia on paratamatult ikkagi mingil määral rahvakultuuriline projekt eesti keele säilitamise ja kasutamise nimel, siis soovitaksin ette võtta just Eesti ajalugu puudutavad asjad, millest paljud on veel kirjutamata või enamasti viletsalt või liiga lühidalt tehtud. Näiteks võiks ette võtta kohaajaloo – oleks väga tore, kui iga Eesti küla kohta leiduks Vikipeedias kasvõi paar-kolm lauset asjalikku ajalugu.
Küsimusi esitas Taavi Kivisik.
Intervjuu valmis seerias “Intervjuud vikipedistidega”, mille eesmärgiks on tutvustada inimesi, kes aitavad Vikipeediat luua.