Marko Vainu: “Vikipeedia on täpselt nii hea või halb, kui heaks või halvaks me ta ise teeme.”

Posted on

Marko Vainu tegeleb Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuses veekogude uuringutega ning Keskkonnaagentuuris ökosüsteemide hindamisega. Tema juhendamisel on TLÜ üliõpilased bakalaureusetöö seminarides kirjutanud referaatide asemel vikiartikleid.  Tagasiside kohaselt olid üliõpilased ülesandega rahul ja tundsid, et artikli tegemisel oli palju suurem väärtus kui referaadil. Marko julgustab kõiki õppejõude: “Asendage referaat vikiartikliga.”

It is one of the most prescribed medications in the world and available as amoxicillin 500mg. This is the El Oued generic equivalent of the brand name of the drug, crestor. This is a community online discussion forum and we are not a member-driven discussion forum.

I took the pill the next day and continued to take it for a few more days on and off until i ran out of. The symptoms xenical 84 cps 120 mg asleep of a bipolar disorder in adults follow the same cyclical pattern of alternating depression and mania, with periods of periods of depression or mania alternating with periods of normalcy. How do you feel about the events unfolding in our world today?”.

 

Milline oli sinu esimene kokkupuude Vikipeediaga? Mis sulle selle juures meeldis või ei meeldinud? Kuidas on sinu hoiakud ajas muutunud?

Päris esimest kokkupuudet ma ei suuda meenutada. Ilmselt oli see ikkagi juba koolis, kus see seisnes peamiselt õpetaja hoiatuses, et referaadi tegemisel ei tohi mitte mingil juhul Vikipeediat kasutada. Kooli ajal Vikipeedia lehtedele sattudes teadsin, et Vikipeediat ei tohi uskuda. Ka ülikooli tulles kehtisid edasi samasugused arusaamad ja hoiatused.

Kuidas minu suhtumine on muutunud? Nüüd ma ikkagi olen seisukohal, et ingliskeelne Vikipeedia on küll juba suhteliselt kontrollitud ja usaldusväärne, eriti kui on tegemist korraliku ja viidetega varustatud tekstiga. Eestikeelne Vikipeedia on kohati puudulik. Näiteks pole pandud viiteid teksti sisse ja siis on võimatu aru saada, kust materjal on võetud. Aga muidugi ei ole võimalik seda kõike kontrolli all hoida, sest artiklite maht on tohutult suur.

Oled Vikipeedias alates 2011. aastast ka natuke muudatusi teinud. Täpsemalt see nii natukenegi polegi, sest oled nende arvu järgi isegi seal ligi top 250 muudatuste tegija seas. Kuidas see juhtus?

Vaatasin üle ajaloost, et minu esimene muudatus oli ühes kalade nimestikus kala eestikeelse nime muutmine. Ma ei mäleta, mis mind selleks ajendas, aga peale seda hakkasin lisama ka pilte Wikimedia Commonsisse. Minu huvialad on taimede kasvatamine toas ja aias ning fotograafia ja olen palju oma käikudel loodust pildistanud.

Tekstiloomega ma väga palju tegelenud pole. Siiski vahepeal täiendasin näiteks Eesti kiilide nimekirja. Mulle meeldivad Vikipeedias igasugused nimestikud. Minu arust üks Vikipeedia ülesanne ongi tuua välja koondid. Võib-olla ei peakski tingimata tõlkima pikki ingliskeelseid artikleid eestikeelsesse Vikipeediasse, pigem on suurema väärtusega hoopis Eesti objekte kirjeldavad artiklid ja nimestikud, mida keegi teine kusagil ei tee.

Peale kiilide nimestiku korrastamist sattusin edasi korrastama Eesti hiidrahnude loendit. Sealt omakorda sattusin edasi eri hiidrahnude artiklitesse… tegelikult see on ongi lõputu labürint. Võib vabalt juhtuda, et kui küsitakse, et mis sa jõulude ajal tegid, vastad, et parandasin Vikipeediat.

Piltide lisamisel oled olnud muidugi veelgi aktiivsem ja sinu fotosid võib leida enam kui tuhandest artiklist. Mis on sind selle juurde viinud?

Ilmselt ma ühel hetkel vaatasin mingit Vikipeedia artiklit ja nägin üleval ääres bännerit selle kohta, et käib looduse piltide kogumise võistlus. Siis ja ka järgnevatel aastatel ma osalesin ja panin sinna pilte üles. Põhiline kokkupuude tekkiski mul HELP (Head Eesti Looduse Pildid) kampaania kaudu. Mul oli tol hetkel tekkinud juba päris suur kogu fotosid Eesti loodusest ja tundus, et kaitsealade ja ka näiteks järvede kohta on küll olemas artiklid Vikipeedias, aga puuduvad pildid.

Võistlused on olnud heaks tõukeks oma pildid välja võtta ja vaadata, mida võiks üles panna. Minu fotosid on ka võistlustel mitmel korral ära märgitud ja näiteks aastal 2019 sain Eesti Looduse fotovõistlusel taimefotode peaauhinna, Vikipeedia auhinna ja eriauhinna parima veetaime pildi eest.

Kuidas sa ise Vikipeediat kasutad ja kuidas saad üle “ebausaldusväärsuse” tõigast?

Käin tihti Vikipeedias, kui tahan vaadata mõne isiku kohta ajalugu või elulugu. Samuti meeldib lugeda sealt spordivõistluste kohta koondtulemusi. Näiteks kui oli jalgpalli MM, siis kuigi neid andmeid leidub ka igal pool mujal, on need Vikipeedias kõik kokku pandud, hea vana süsteem, tabel andmetega ja kõike saab korraga näha. Kuna sellised asjad on ka paljude inimeste kriitilise pilgu all, siis saan neid ka usaldada.

Teine lugu on teaduslike definitsioonidega, neid ma Vikipeediast ei võta. Kui ma leian seal viite, siis loomulikult ma lähen viite juurde. Minu jaoks Vikipeedia ongi hea viidete kogum, kus ma leian algallikad kokku koondatuna ja ma ei pea enam ise hakkama neid kuskilt kokku otsima.

Oled lasknud tudengitel õppetöö osana artikleid kirjutada. Kuidas nii ja mil viisil see ülesanne korraldatud oli?

See oli juba üsna mitu aastat tagasi, kui bakalaureusetöö seminari käigus see ülesanne tudengitele sai antud. Tahtsime pakkuda maksimaalselt tuge, et üliõpilased jõuaksid paremini lõputöö kaitsmiseni. Tekitasime süsteemi, et bakalaureusetöö aine oleks jaotatud erinevate semestrite peale ja üliõpilane alustab teema valimisest ja kirjanduse ülevaate koostamisest.

Tol hetkel oli käimas ka Miljon+ artikli projekt ja nii mõtlesimegi, et referaadi tegemise võiks asendada vikiartikliga. Andsime üliõpilastele valida, kas teevad igava referaadi, mida kellelgi pärast vaja pole või teevad vikiartikli. Minu arust see ongi parim viis üliõpilasi vikiartiklit kirjutama panna, et see asendab referaati. Ja kui mõelda, miks õpilastele antakse referaate teha? Selleks, et õpetada neid viitama. Aga Vikipeedia ongi sellele üles ehitatud – see viiteid täis tekst.

Üliõpilased said artikli vormistamisega päris hästi hakkama. Wikimedia Eesti poolt käis rääkimas Ivo Kruusamägi, kes tegi neile sissejuhatava loengu Vikipeedia põhimõtete kohta. Sisu osas kontrollis teksti iga üliõpilase juhendaja.

Milline on olnud üliõpilaste tagasiside? Kas oled õppejõuna sellest ka mingit kasu saanud, et üliõpilased artikleid kirjutavad?

Need, kes selle ülesande valisid, olid rahul ja tundsid, et artikli tegemisel oli suurem väärtus kui referaadil. Tehniliste raskuste üle ei kurdetud ja tundus, et neile meeldis.

Kas ma ise olen kasu saanud, ei oska hinnata, sest olen seda suhteliselt vähe teha lasknud ja ma ei ole veel siiani andnud tervet loengukursust. Mul on olnud eri ainete raames üksikud loengud.

Kuidas saaks rohkem õppejõude ja tudengeid vikiprojektide arendamisse kaasata? Kas peaks?

Kindlasti võiks rohkem õppejõude seda ülesannet kasutada, eriti need, kes armastavad anda tudengitele ülesandeks referaati. Sageli on see ka erialaspetsiifiline, sest humanitaarerialadel eelistatakse pigem esseid ja arutlevaid kirjatükke. Aga näiteks loodusteaduste erialadel on referaat siiamaani üks põhilisi  iseseisva töö vorme ja seal tasuks küll vikiartikli peale mõelda. Kindlasti on vikiartikkel palju kasulikum vorm, kui mingi pdf-fail, mida kellelegi pärast vaja ei ole.

Muidugi õppejõu jaoks on kergem lasta teha referaat ja siis seda lugeda. Artikli puhul peaks õppejõud ikkagi ise vikiartikli koostamist oskama, hea kui ta oleks Vikipeedias mõne artikli ise teinud, et ta oskaks ka tehnilises pooles õpilasi juhendada.

Need, kes on Vikipeedia suhtes skeptilised, need ilmselt seda ülesannet kunagi ei kasuta. Oluline on mõista, et Vikipeedia on rahvaloomes sündinud entsüklopeedia ja see on täpselt nii hea või halb, kui heaks või halvaks me ta ise teeme.

Aga julgustan kasutama vikiartikli ülesannet kõigil neil, kes muidu kasutavad õppeülesandena referaati. Just sellised ülesanded, mille eesmärk on lasta üliõpilastel harjutada viitamist ja allikate otsimist, sobivad hästi vikiartikli formaadiga.

Oled läbinud doktorantuuri ja kaitsnud doktoritöö. Mis arvad, kas doktorandid võiksid ka oma tööga seoses Vikipeediasse kirjutada?

Kindlasti saaks doktoritöö erinevatest osadest või terminite kohta teha vikiartikleid. Aga kuidas neid motiveerida seda tegema? Doktorantuuri ajal antakse erinevate asjade eest ainepunkte, näiteks konverentsidel osalemise eest või kirjanduse ülevaate tegemise eest. Kui vikiartikkel läheks ka nendesse vormidesse sisse, mille eest ainepunkte saaks, siis see ehk toimiks. See võiks liigituda kohustuse alla kirjutada eestikeelne populaarteaduslik artikkel. 

Küsimusi esitas Pille Priks.

Foto: Piret Räni, CC BY-SA 4.0.

Intervjuu valmis seerias “Vikipeedilisi vaatlusi“.

Top