SLAPP-vastane direktiiv (akronüüm inglise keelest: Strategic lawsuit against public participation) käsitleb üldsuse osalemise vastaseid selgelt põhjendamatuid või kuritarvituslikke hagisid ehk vaigistuskaebusi. 

Uue direktiiviga kehtestatakse vaid minimaalsed kaitsemeetmed: liikmesriikide ülesanne on võtta üle uued eeskirjad, mis tagavad avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist nimetatud hagide eest ning sõna- ja teabevabaduse.

Sissejuhatus

Euroopa Parlament võttis veebruaris vastu SLAPP-vastase direktiivi, millele viidatakse ka kui Daphne seadusele. Daphne Caurana Galizia oli Malta ajakirjanik, kes muuhulgas uuris valitsuse korruptsiooni  ja kes mõrvati 2017. aastal.

Direktiivi eesmärk on kehtestada miinimumstandardid ilmselgelt põhjendamatute ja kuritarvituslike tsiviil- või ärihagide suhtes (vaigistuskaebused), millel on piiriülene mõõde ja mis on esitatud inimeste vastu, kes tegelevad avalike huvide kaitsmisega. Selliste hagide eesmärk on kritiseerijaid tsenseerida, hirmutada ja vaikima sundida, koormates neid õiguskaitsekuludega, kuni nad kriitikast või vastuseisust loobuvad.

Olulisus Vikipeedia jaoks

Direktiivi vastuvõtmine parlamendis on hea uudis mitte üksnes ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate või kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks, vaid ka vikipedistide jaoks, kes võivad sattuda vaigistuskaebuste ohvriks. Näiteks eestikeelse Vikipeedia kaastööline Ivo Kruusamägi kaevati hiljuti kohtusse selle eest, et ta mainis Vikipeedia artiklis ühe ettevõtja seoseid 2021. aastal jõustunud pensionireformiga. Portugalis on pooleli juhtum, kus ettevõtja César do Paço kaebas kohtusse Wikimedia Portugali, kuna talle ei meeldinud tema eluloo portugali- ja ingliskeelne Vikipeedia versioon. Sellesse oli lisatud teavet tema varasemate kriminaalsüüdistuste ja parempoolsete poliitiliste sidemete kohta. Vabatahtlikud toimetajad pidasid César do Paçot avaliku elu tegelaseks ja seetõttu peeti tema elu puudutavat teavet avaliku arvamuse jaoks asjakohaseks ja oluliseks. Veel kolmaski näide on hagi, mille Angelucci vennad 2009. aastal algatasid Wikimedia Italia ja Wikimedia Foundationi vastu  ja nõuavad 20 miljonit eurot kahjutasu leides, et osa itaaliakeelse Vikipeedia artiklites avaldatud teabest oli laimav.

Need on vaid mõned näited nn SLAPP-juhtudest, millega vikipedistid on toimetamistegevuse tõttu silmitsi seisnud. Äsja vastuvõetud reeglid pakuvad loodetavasti selliste olukordade eest teatud kaitset, seega tervitavad Wikimedia organisatsioonid uue direktiivi vastuvõtmist. “Lätaka” (ingl k slap) saamine võib olla väga valus mitte ainult majanduslikus mõttes, vaid ka psühholoogiliselt ja vaimselt.

Milliseid kaitsemeetmeid direktiiv pakub?

Esiteks tuleb rõhutada, et direktiivi eeskirju kohaldatakse ainult piiriülese mõõtmega tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes, jättes seega välja kriminaal- või haldusasjad, mis jäävad liikmesriikide ainupädevusse.

Kaitsemeetmed näevad liikmesriikidele ette kohustuse käsitleda SLAPP-juhtumeid kiirendatud korras; ühendustel, ametiühingutel või muudel üksustel on võimalus kostjat kohtumenetluses toetada ning kohtul on võimalus nõuda hagejalt hinnanguliste menetluskulude jaoks tagatist. Lisaks sätestab direktiiv, et tõendamiskohustus lasub hagejal, ka juhul, kui kostja palus kohtuasja ennetähtaegselt lõpetada, samuti on võimalus keelduda kuritarvituslikuks peetavate kolmandate riikide kohtuotsuste tunnustamisest ja täitmisest (koos võimalusega taotleda Euroopa kohtus hüvitist kolmanda riigi kohtule esitatud kuritarvituslike nõuete eest).

Direktiivi ülevõtmine ja Nõukogu soovitus

Pärast direktiivi jõustumist on liikmesriikidel kaks aastat aega selle ülevõtmiseks oma siseriiklikku õigusraamistikku. Direktiiviga kehtestatakse ühtlustatud miinimumnõuded, jättes  liikmesriikidele võimaluse soovi korral ka laiemaid kaitsemeetmeid vastu võtta. Näiteks võimalus kohaldada direktiiviga ette nähtud kaitsemeetmeid puhtalt riigisiseste juhtumite puhul või kehtestada õigus saada kahju hüvitamist, mis katab täielikult kahju ulatuse (sh füüsilise, psühhosotsiaalse ja mainekahju), mida vaigistuskaebuse saanud isik kanda võib.

Direktiivi sätete ülevõtmisel on liikmesriikidel võimalus tõestada, kui tõhusalt nad tahavad kaitsta vaigistuskaebuse saanud isikuid ning sellega näidata ka oma valmisolekut kaitsta demokraatiat ja toetada põhiõigusi. Täiendavaid juhiseid võib leida soovitusest, mille EL Nõukogu peaks lähiajal vastu võtma ja millel on direktiivist laiem kohaldamisala – näiteks puudutab see ka kriminaal- ja haldusmenetlusi ning mainib konkreetselt avalikkuses anonüümselt osalemise vastu suunatud vaigistuskaebusi, mille puhul hageja soovib kostja isiku avaldamist (see võib olla eriti oluline vikipedistide jaoks).

Kokkuvõte

Kui Euroopa soovib tõhusalt ja sisuliselt kaitsta oma väärtusi ja demokraatiat, mis nõuab informeeritud avalikku arvamust, peab see olema varustatud tugevate vaigistuskaebuse vastaste reeglitega. Euroopa Liidu institutsioonid andsid direktiivi näol oma panuse, nüüd on liikmesriikide kord direktiivi ülevõtmisel näidata, kui oluliseks nad SLAPP-teemat ja laiemalt sõnavabadust peavad.

Direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Pärast seda on liikmesriikidel direktiivi ülevõtmiseks aega kaks aastat.

Tekst on tõlgitud:

https://wikimedia.brussels/anti-slapps-directive-a-step-in-the-right-direction/

Vaata ka:

https://www.europarl.europa.eu/news/et/press-room/20230707IPR02420/parlament-soovib-kaitsta-ajakirjanikke-kuritarvituslike-hagide-eest

https://et.wikipedia.org/wiki/Vaigistuskaebus