Käesoleva aasta 22. juunil sai võrukeelne Vikipeedia 20-aastaseks. Vikipeediä käekäigust ja rollist võru keele elushoidmisel pajatab vikipedist Sulev Iva.

Kuidas võrukeelsel Vikipeedial parajasti läheb?

Parhilla om sääl 6808 artiklit ja 13 tegüsät pruukjat, säänest, kiä viimädse kuu ao seen midägi kirotanuq-toimõndanuq ommaq. Kolm kõgõ värskimbät artiklit ommaq “Pärsimäe Karl“, “Roho Richard” ja “Weitzenbergi Juhan“. Kõik naaq ommaq pruukja Eluonilus ehk Vaaba Janegi kirotõduq. Timä omgi olnuq viimitside aastidõ kõgõ suurõmb võro Vikipeediä kirotaja, toimõndaja ja edendäjä. Võro Vikipeediä algusaastil oll’ kõgõ suurõmb kirotaja ja edendäjä Laanõ Valdis, kiä kirot’ sis tuhandit artikliid. Lisas nailõ katõlõ võro viki suurkujolõ ommaq miiq umakiilse vaba entsüklopeediä hääs viimätsil aastil pall’o vaiva nännüq Kruusamäe Ivo, kiä om lisas toimõndamisõlõ võro vikit kõvva tugõnuq ka Wikimedia Eesti puult, Heinapuu Ott ja viil mitmõq tõõsõq inemiseq, säälhulgan pall’oq ülikooli võro keele kursuisi üliopilasõq. Suur teno teile kõigilõ! Tähtsä om nimmadaq ka tuud, et taa om meil periselt kõiki lõunõeesti kiili Vikipeediä, selle et taan om lisas võrokiilsile ka umaette jago setokiilsit ja esiki mõni mulgi- ja tartokiilne artikli. Pall’o õnnõ meile kõigilõ miiq umakiilse entsüklopeediä sünnüpääväs!

Kuidas näed võrukeelse Vikipeedia rolli võru keele elushoidmisel ja arendamisel?

Vikipeediä om siiäni ainugõnõ võrokiilne entsüklopeediä. Taa om ainugõnõ paik, kon kirotõdas võro keelen süstemaatilidsõlt, kimmä kõrra perrä tuhandist maailma aśost. Umakiilne Vikipeediä and võimalusõ võro kiilt arõndaq läbi kõiki naidõ tuhandidõ teemadõ, minkast ilma umakiilse Vikipeediäldä võro keelen tõõnäolidsõlt midägi es kirotõdasiq. Nii et umakiilne Vikipeediä laendas väega pall’o võro keele pruukmist ja teemasit, minkast võro keelen kirotõdas. Ku sa tahat kipõlt minkagi kotsilõ teedüst, sis kaet tuud tõõnäolidsõlt eesti- vai inglüskiilsest Vikipeediäst. A võro Vikipeediä and võimalusõ kaiaq samma asja lühkühe ka võro keelen ja tuu läbi võro kiilt oppiq ja har’otaq. Niisama and võro Vikipeediä võimalusõ har’otaq uman keelen kirotamist nii, et su umakiilne kirätüü õkva avaldõdas, parandõdas keelelidselt ärq ja om kõigilõ õkva vabalt kätte saiaq. Nii et võrokiilne Vikipeediä pakk egäleütele võimalusõ vabas ja õkva kõigilõ vabalt nätäq ütistüüs võro keele edendämise hääs. Lisas taalõ om võro Vikipeediä võro keele kvalitiit teno hüvile kirotajilõ ja küländ kõrraligulõ keeletoimõndausõlõ küländ hää ja üteline, et ollaq päämädses alossõs võro keeleteknoloogia arõndamisõlõ. Nii omgi võro Vikipeediä artikliist tett võro keele korpus olnuq põhilinõ alosmatõrjaal, minkast ommaq tettüq võro keele grammatigaautomaadiq. Ni naaq automaadiq ommaq ummakõrda alossõs võro keele üle võrgo opmisõ platvormilõ “Oahpa! / Opiq võro kiilt!” ni naid saa pruukiq ka muu võrokiilse keeleteknoloogia edendämises.  

Mida oleks vaja, et see keeleversioon kiiremini areneks? Milline võiks olla tulevik?

Väikeisin keelin Vikipeedijide päämäne hädä om tuu, et olõ-õi olõman nain keelin kooliharidust vai om tuu väega puudulinõ. Tuu tähendäs, et näütüses eesti keelen saavaq terve uma kooliharidusõ ja kirotamismõistmisõ kätte pia kõik eestläseq, näide eesti keelen lugõmist ja kirotamist treenitäs koolin vähämbält kümmekund aastakka. A võro keelen kirotamist ütengi koolin aastidõ kaupa ei opadaq ei har’otõdaq. Tuuperäst omgi sääntsit inemiiisi, kiä võro keelen kirotaq mõistvaq, väega-väega veidüq. Naid saasiq pall’o inämb ollaq, ka vikiartiklidõ kirotamisõ jaos, õnnõ sis, ku lõpus õnnistusiq muutaq Eesti hariduspoliitikat nii, et kõik võrokõisi latsõq saasiq uma haridusõ võro-eesti katskiilsist latsiaiost ja koolõst, koh nääq võro keelen kõnõlõmisõ ja kirotamisõ periselt selges saavaq. Kunas ütskõrd vai kas ülepää kunagi võro kiil kõrraligult haridussüsteemi joud, tuud mi kiäki kah’os ei tiiäq, a Võro Instituut, Võrokõisi Kongress ja Eesti Keelenõvvokogo üten mitmidõ muiõ osapuuliga tuu nimel joba aastit pigutasõq.

Niikavva ku säänest poliitigamuutust õnnistu-ui ello viiäq, tulõ otsiq muid võimaluisi. Kimmähe tulõ edesi minnäq aastit kestnü traditsiooniga, et kõik Tarto Ülikooli võro keele üliopilasõq tegeväq mõnõs umas esiqsaisvas kirätüüs mõnõ võrokiilse vikiartikli. Kimmähe tasos ka aig-aolt tetäq vahtsidõ võrokiilside vikiartiklidõ kirotamisõ võistluisi. Võisiq mõnikõrd tetäq ka mõnõ võro Vikipeediä tutvustamisõ ja artiklidõ kirotamisõ avaligu tüütarõ. Noid võisiq tetäq näütüses eräle nii noorilõ ku ka vanõmbaiäliidsile. Noorilõ innekõgõ võro keele opmisõs ja har’otamisõs, a vanõmbaiäliidsile ka tuu tiidmisega, et nimäq ommaki parhilla kõgõ parõmbaq võro keele mõistjaq, näil võivaq maailmast ollaq elo joosul kor’aduq väega suurõq tiidmiseq ja näil või vapa aigo ollaq inämb ku keskiäliidsil ja noorõmbil inemiisil. Kimmähe tasos võro Vikipeediä edendäjil ka seenitsest viil inämb kuuntüüd tetäq Wikimedia Eestiga, kiä om võrokiilset Vikipeediät joba aastit väega pall’o nõvvo ja jovvuga tugõnuq. Kasus võinuq tullaq ka määnegi kuuntüü tõisi väikeisi kiili Vikipeedijide tegijidega, või-ollaq tõõnõtõõsõl külänkäümine, tutvassaaminõ ja üten tõõnõtõõsõ maast, keelest ja kultuurist artiklidõ kirotaminõ.