Võru keele uurija ja võrukeelse Vikipeedia administraator Janek Vaab loodab, et võru keele oskajad ja huvilised leiavad sagedamini tee võrukeelsesse Vikipeediasse: “Võru keel on vabade inimeste keel, siin pole vaja üle mõelda.” Kae õkvalt perrä – Vikipeediä!

Räägi veidi endast. Millega tegeled?

Olen Tartu Ülikoolis nooremteadur ja uurin lõunaeesti keelt. Kirjutan doktoritööd lõunaeesti keele “hõkk-hääliku” kohta, peenemas keeles nimetatakse seda larüngaalklusiiliks ehk kõrisulghäälikuks. Võru keeles on see kurgupeethelü. Minule on eriti põnev selle varieeruv hääldamine, ta on umbes nagu eesti keele h, mida tihti ei välja öelda, ikka on obune ja all iir. Samas kui eesti keeles h ärajäämisest enamasti midagi ei muutu, siis hõkk grammatiliselt oluline, kui ütlen kala, räägin ühest kalast, kui ütlen kalaq, on juba mitmus. Ometi saavad inimesed ikkagi üksteisest aru!

Kuidas ja millal hakkasid panustama võrukeelsesse Vikipeediasse ning mis sind selle juurde tõi?

Sulev Ival on Tartu Ülikoolis võru keele kursus ja selle lõpetamise üks tingimusi on artikli kirjutamine võrukeelsesse Vikipeediasse. Mäletan, et kõige raskem juures oli küsimus, millest üldse kirjutada. Vikipeedia juhendis on antud väga palju vabadust – põhimõtteliselt võid kirjutada ükskõik millest. Tegin koolitöö ära, ajaloost saab vaadata, et minu esimesed artiklid olid David Bowie ja Pärdi Arvo, kuid edasi jäi külge vikipisik. Mäletan, et üks talvine koolivaheaeg läks selle peale, et panin valdade kaupa Võrumaa külasid Vikipeediasse. Kui seda aga kaua üksi teha, muutub see üsna üksluiseks, seetõttu on alati meeldiv üllatus viimaste muudatuste lehelt kedagi veel võrukeelses Vikipeedias toimetamas näha.

Kust oled omandanud võru keele? Kas oskad seda 100% või pead vahepeal ka kuskilt kontrollima või sõnu otsima?

Saan nimetada kolm kõige suuremat õpetajat: minu vanatädi, Sulev Iva ja Vikipeediä.

Ma ise ei ole Võrumaalt pärit, olen kasvanud Tallinnas ja pigem Võrumaa juurtega eestlane kui võrokene. Minu sugulased elavad Võrumaal Tsooru ja Sänna kandis. Lapsepõlves veetsin suvesid ja pühi täiesti võrukeelse vanatädi juures. Seal ma siis täitsin käske nagu Mineq kao manuq ja tuuq vett! (mine too kaevust vett!) või mineq tuuq kõo puid, poig! (Mine too kasepuid!)

Kui tulin ülikooli, oli mu võru keel sellisel tasemel nagu väga paljudel tänapäeva noortel: “ma sai arru, a es kõnõlõq” (sain aru, aga ei rääkinud). Sattusin Sulev Iva kõnelemiskursusele, mille sisu oligi võru keeles erinevatel teemadel rääkimine. Seal tekkis mul mingisugune arusaam, kuidas võru keeles üldse kõnelda. 

Kolmas õpetaja on Vikipeedia, kus on kogu aeg vaja lauseid kokku panna. Alguses oli mul ikka väga palju sõnaraamatu abi vaja. Eriti keerulised olid mulle o-lõpud (näiteks võro, elo, nõklo, haino), mida Tsooru kandi võru keeles ei ole, meil on ikka võru, elu, nõklu, hainu.

Kindlasti ei oska ma seda keelt 100%, võib-olla ehk paremini kui mõned teised minuvanused, aga mul puudub sõnavara valdkondades, millest ma midagi ei tea ja mis mind ei huvita, nii ei tea ma midagi näiteks auto- ega kudumismaailmast. 

Milline on olnud sinu roll võrukeelses Vikipeedias ja millist tüüpi artikleid sa kõige rohkem kirjutad või parandad?

Kirjutan artikleid ja olen ka administraator. Administreerimist on võrukeelses Vikipeedias suhteliselt vähe, kuna kirjutajaid kuigi palju ei ole. Olen püüdnud kirjutada artikleid erinevatel teemadel, et mitte pelgalt keelest kirjutada. Üldiselt kirjutan juhuslikel teemadel, olen kaootiline ega planeeri midagi ette. Kõige rohkem olen teinud sarnaseid teemasid siis, kui võtsin ette Võrumaa külad.

Millised on olnud väljakutsed või takistused, millega oled võrukeelses Vikipeedias kirjutamisel või toimetamisel kokku puutunud ning kuidas oled nendega hakkama saanud?

Kõige suurem võrukeelse Vikipeedia väljakutse on, et meil ei ole kaastöölisi. Et inimene Vikipeediasse midagi tegema hakkaks, peab see keel teda meeletult huvitama. Kui sa eestikeelsesse Vikipeediasse midagi kaladest kirjutad, ajad sa justkui kalade asja, aga võrukeelsesse Vikipeediasse kirjutades ajad sa vist võru asja rohkem kui kalade asja. Tartus on võrukeelne Vikipeedia võru keele praktiseerimiseks üks väheseid võimalusi. Ma usun ja loodan, et kes tahavad, leiavad selle võimaluse üles.

On palju võru keelt kõnelevaid pensionäre, kellel võiks potentsiaalselt kirjutamiseks natuke aega olla, aga siin on probleem, et võru keel on olnud eelkõige suuline keel ja väga suur osa võru keele mõistjatest ei ole harjunud seda kirjutama ega lugema. Kirjutamis- ja asjaajamiskeeleks on tihti eesti keel, tihti öeldaksegi Võrumaal eesti keele kohta kiräkiil. Ometi ütlevad need, kes on võtnud vaevaks näiteks Uma Lehte lugema hakata, et võru keele lugemisega harjub ruttu. Võikski nüüd kasutada juhust ja pakkuda abimeesteks sõnaraamatut ja Neurotõlke lehekülge. Viimane on päris arvestataval tasemel ja kui selle abil kirjutada, siis on toimetamine kerge. 

Väljakutse on kindlasti ka kirjakeele standardi kasutamine. Võru keeles on piirkondlikke erinevusi, mis on tihti ka identiteedimarkeriks. Võru kirjakeel on kompromiss neist kõigist ja seda kasutatakse ka Vikipeedias. Nii on Vikipeedias sõna lõpus –o, näiteks Võro või elo, kuigi nii mina kui ka pool Võrumaad loeb seda u-ga, Võru ja elu. Samuti on igavene tüliõun seesama hõkk ja kuidas seda märkida. Võru kirjakeeles märgitakse larüngaalklusiili q-ga, aga on neid, kes mäletavad algklassi eesti keele tundidest, et q on võõrtäht ja ütlevad, et võru keel peaks olema ju uma, mitte võõras, järelikult ei tohiks võõraid tähti olla. Ma saan sellest aru, aga võru keel on häälikute poolest eesti keelest rikkam ja kui me seda rikkust kuidagi kirja panna tahame, siis meile eesti tähtedest ei piisa. Väga levinud on hõki märkimine ülakomaga, kuid selle vastu saab öelda, et ülakoma on väljajätmise märk (sull’, a’al) ja sellega juba märgitakse palatalisatsiooni (kõva and ‘annab’, pehme and’ ‘andis’). Siis on ka üksjagu neid, kes larüngaalklusiili ei märgigi. Paras peavalu.

Kas võrukeelsete artiklite kirjutamine või toimetamine erineb oluliselt või on sarnane teiste keelte Vikipeediatega? Kui jah, siis kuidas?

Kui endid laia maailmaga võrrelda, ei ole võrukeelne Vikipeedia niivõrd range viidete suhtes ja me ei kustuta kohe artikleid ära, kui viited puuduvad. Kui Eestisse tagasi tulla, võiks öelda, et võrukeelne Vikipeedia ei ole eestikeelse koopia, siin võiksid olla rohkem võruspetsiifilised asjad, nähtused ja inimesed.

Väikse Vikipeediä arendajal tekib küsimus, millist stiili võrukeelses Vikipeedias valida? Kas matkida eestikeelset teaduslikku stiili või kirjutada n-ö rahvapäraselt? On olnud juttu, et eesti keel on bürokraatide kammitsais, aga võru keel on vabade inimeste keel, kus saab asjadest rääkida lihtsalt ja pole vaja üle mõelda, ega keegi nominalisatsiooni ega muu jälkusega liialda. Sestap on ka võrukeelses Vikipeedias kasutatud enamasti rahvakeelt. Näiteks, mis on rotikuningas? “Rotikuningas om rottõ pundar, kon rottõ hannaq ommaq ütstõsõ külge kinniq jäänüq, rotiq päse-ei säält inämb vallalõ”. (see on rottide pundar, kus rottide sabad on üksteise külge kinni jäänud ja rotid ei pääse sealt enam lahti). 

Samuti jäävad inimestele tihti silma nimed ja kuidas me neid kirja paneme. Kui kirjutaksime artikli Ivo Linnast, siis oleks ta võrukeelses Vikipeedias Linna Ivo. Nii kutsutakse inimesi Võrumaal tänase päevani, aga ka Eestis laiemalt, teame ju kõik Võsa Petsi ja Oja Petsi. Ja inimese perekonnanimi on käänduv, ei ole nii nagu bürokraatlikus eesti keeles, kus mingil mõistetamatul põhjusel jäetakse ka need perekonnanimed, mille tähendus on selgelt läbipaistev ja arusaadav, käänamata või käänatakse neid i-ga. Võru keeles on Kalda Kaja ja Kaurismäe Aki, mitte Kallasõ Kaja ega Kaurismäki Aki, inimene ei ole keelest kõrgemal. Ka soomlased käänavad nimesid! Tahan ka rõhutada, et see on võru keele stiililt neutraalne. Olen eesti keeles kohanud, et mõnikord, kui nimesid käänatakse, tahetakse sellega näidata, et kõnealune on mingil viisil ebameeldiv tegelane. Võru keeles see kindlasti nii ei ole. 

Kas inimesed teavad, et on olemas võrukeelne Vikipeedia? Kes võiksid olla võrukeelse Vikipeedia kasutajad?

Oleks ju loogiline, kui võrukeelset Vikipeediat kasutaksid peamiselt võrukesed. Ma ei ole aga kuigi kindel, et see nii on. Mõnikord on võrukesed ise oma keele suhtes vaenulikumad kui näiteks Tallinna või Tartu eestlased ongi. Küsimus “kellele seda keelt vaja on” ajab mind iseenesest närvi, kuidas sa saad keele või inimese kohta nii öelda? Kes sa oled, et sa millegi eluõiguse üle otsustad? Siit tulebki välja, et mõnikord teavad eestlased Vikipeediä olemasolust rohkem kui võrukesed, kes sellest kas ei huvitu või sellesse kuidagi üleolevalt suhtuvad. Pikka aega nimetati eesti keelt ülemaks, paremaks ja võru keelt pigem matside keeleks, mida kuidagi häbenema pidi. Seda on nii kaua taotud, et nüüd on sellest väga keeruline lahti saada. Kindlasti on aga ka neid võru keele oskajaid, kes loevad võrukeelset Vikipeediat heal meelel ja leiavad sealt endale midagi uut. Samas on olukord ikkagi selline, et võrukeelne Vikipeedia on loodud peamiselt võru asja ajamiseks ja selleni, et sellest saaks teavet andev entsüklopeedia, mitte ei ole lõbus mänguasi, millega meelt lahutada ja kust leida toredaid sõnu nagu õuruupa nõvvokogo, on veel pikk maa minna. Ma usun, et siiani sattusid võrukeelsesse Vikipeediasse inimesed ka nii, et nägid eestikeelset artiklit lugedes linki Võro, mis varasemas kujunduses kohe artikli kõrval oli. Uue kujundusega on artiklite eri keeleversioonid lisakliki taha ära peidetud, tea, kas jääb rahvast ka seetõttu vähemaks.

Kas sinu arvates aitavad Vikipeedia artiklid kaasa võru kultuuri ja ajaloo säilitamisele ja tutvustamisele?

Ma arvan küll, et aitavad. Muidugi näen ma seda enda mätta otsast, aga võrukeelse Vikipeedia suuremaid rolle seisneb selles, et neid artikleid saab kasutada keelekorpusena. Hea oleks ka ära katta võru-spetsiifilised asjad ja kohad.

Kas võru keel jääb ellu?

Mitte sellisel kujul, nagu me teda praegu teame. Võru keele kõnelejate arv väheneb väga kiiresti ja lähima 20-30 aasta jooksul on mitmestkümnest tuhandest võru keele kõnelejast alles ehk mõnisada kuni paartuhat ja ilmselt läheb nii, et nad ei moodusta ühtset kogukonda, vaid oskavad keelt igaüks omaette. Siis võib ka küsida, millist võru keelt nad oskavad või millist võru keelt õpetama peaks. Juba nüüd märgata eesti keele mõjutusi igal keele tasandil: häälduses, sõnavaras, grammatikas, lausestuses. Seevastu hääbuvad need lõunaeestipärased nähtused, mis pärinevad lõunaeesti algkeelest ja mis eristavad võru keelt eesti ja teistest läänemeresoome keeltest. Lisaks nendele muutustele, mida kõnelejad ise tähelegi ei pane, on inimestel ka keelelised hoiakud. Mõnikord peetakse selliseid vanu nähtusi, mis esinevad kõikides lõunaeesti keeltes, ka mulgis ja tartus, setopärasusteks ja end neist distantseerida püüdes, väänavad endi võru keelt põhjuseta eestipärasemaks. Näiteks võib tänapäeva võru keeles kuulda vorme hõbõ ja hõbõdat, kuigi lõunaeestipärane oleks öelda hõpõ ja hõpõt või hõbõhõt, ja kui kõnelejalt selle kohta küsida, võib saada vastuseks “Aga hõpõ on ju setu keel!” Võru ja seto on tegelikult väga-väga sarnased keeled. 

Samas ei näe ma põhjust, miks võru keel ei võiks paarikümne kuni paarisaja kõnelejaga päris pikaks ajaks alles jääda. Kuna tuleviku võru keel on pigem raamatust õpitud kui vanematelt omandatud, olen seda meelt, et keel, mida õpetatakse, peaks olema eesti keelest võimalikult erinev ja arhailine. Õpetada võikski 150-200 aasta tagust keelt, aga tänapäeva võtmes, meie ühiskonna probleemidega. Ma ei taha võru keele õpikutes näha rehielamuid ega rahvusmustreid, aga tahaks, et õppijal ei tekiks tunnet “Aa, see on ju eesti keel!”. Siin on kahtlemata võrukeelsel Vikipeedial oluline roll.

Tahad midagi veel öelda seoses võrukeelse Vikipeediaga?

Elämiq viil! (Elame veel!)

Aitäh intervjuu eest!

Küsimusi esitas Pille Priks

Foto: AssFeder, CC BY-SA 4.0

Intervjuu valmis seerias “Vikipeedilisi vaatlusi“.