Vikipedist Evlper on Vikipeedias loonud üle 1400 artikli. Intervjuus jagab ta oma mõtteid Vikipeediast:  “Vikipeedias on huvitav, et kui satud mingi teema peale ja võtad seda lahata, siis saad ka ise oluliselt selles valdkonnas targemaks.”

Oled oma esimesed muudatused Vikipeedias teinud 2018. aastal. Kuidas sa Vikipeediasse kaastööliseks jõudsid?

Vikipeedia tuli minu ellu läbi ühe minu tuttava, kes rääkis mulle söögi alla ja söögi peale Vikipeediast, kuna ta ise on entusiastlik kaastööline Vikipeedias ja Vikitsitaatides. Olin ka tol hetkel seotud ühe kirjandusprojektiga ja kuulsin ühte arvamusavaldust, et teoste autorite kohta ei leia internetist just palju infot. Oleks ju tore, kui lööd autori nime otsingukasti ja lahti lendab eestikeelne Vikipeedia lehekülg? Siis ma mõtlesingi, et kui raske see ikka saab olla? Nii olidki minu esimesed artiklid erinevatest kirjanikest. Ma enam ei mäleta, kuidas või kust ma õppisin lähtekeeles toimetama, aga see kood tundus mulle kohe nii kodune. Toimetan siiamaani lähtekeeles ja mulle tundub, et see on palju selgem kui visuaaltoimeti.

Iga päev ma kindlasti Vikipeedias ei käi, kuid see on minu elu mõjutanud küll. Mõnikord on näiteks mul mingid pikad projektid ja nende tulemust ei näe pikka aega. Siis mulle meeldib päeva lõpus kirjutada üks Vikipeedia artikkel, sest see annab mulle tunde, et vähemalt ühe asjaga sain valmis.

Missugustel teemadel sulle Vikipeedias meeldib kirjutada? Oled seni loonud enam kui 1400 artiklit, aga mida sa veel kirjutada sooviksid?

Nagu ütlesin, siis alguses kirjutasin kirjanikest ja kirjandusauhindadest, ent üsna pea nihkusin sealt eemale ja nüüd olen rohkem kirjutanud kunstist ja kunstiajaloost. Mulle meeldib rohkem luua täiesti uusi artikleid, aga vahest ka parandada olemasolevaid. Mõned täiendamist vajavad artiklid on paraku väga hullus seisus ja kohe ei teagi, kust alustada. 

Peamiselt liigun ikka Vikipeedias, aga olen ka Vikitsitaatides nõu andnud, missuguseid kunstiteoseid vikilehtedel võiks kasutada. Commonsisse olen lisanud mõned pildid.

Vikipeedias on huvitav, et kui satud mingi teema peale ja võtad seda lahata, siis saad ka ise oluliselt selles valdkonnas targemaks. Nii olen kirjutanud näiteks bioloogia teemadel, kus võtsin ette mõned linnuperekonnad – ainult selleks, et mõnes artiklis poleks kõik lingid punased. Seega võib öelda, et kirjutamise teema sõltub veidi ka juhusest.

Olen sattunud ka värvuste teemasse. Vikipedist Ivo Kruusamägi kunagi ütles mulle, et “värvidega on Vikipeedias õudne jama ja see tuleks korda teha!” Esimesed katsetused Vikipeedias värvuste teemal lähtusid veebi jaoks defineeritud värvinimetustest. Kuid need ongi kunstlikud – teame ju, et arvuti ekraanidel värvid teadupärast erinevad ja värvide nimed otsustati teha kokkuleppelised. Samas ühes või teises keeles värvuse nimetus veebivärvi tooniga kuigivõrd kokku ei lange ja tähendusväljad erinevad ka keeleti. Otsustasin võtta Eesti keele seletavast sõnaraamatust kõik värvide nimetused ja üllatusin isegi, et need haakusid päris hästi mitte veebivärvidega, vaid prantsuse ja saksa keeles leiduvate värvinimetustega. Igale artiklile ma panen juurde ka mingi allika toetatud värvinäidise või mitu, sest muidu saab lõpmatuseni vaielda, milline siis ikkagi on näiteks salatiroheline. Olen teinud juba umbes 200 värvide teemalist artiklit ja teha on veel palju. Ega seal ka rohkem tegijaid ei ole peale minu ja mulle see meeldibki, saan üksinda hoida oma kurssi ja teha kõik artiklid ühe struktuuriga.

Sind on olnud näha mitmetel artiklivõistlustel. Näiteks võitsid eelmisel aastal Vikipeedia kunstikuu artiklivõistluse ning oled edukalt osalenud võistlusel Kesk- ja Ida-Euroopa kevad. Mis sind selleks on ajendanud?

Peamiselt olen jah kunstikuu artiklivõistlusel osalenud. Selleks ajendab mind auhind ja tekib hasart – vaatan kuidas teised kirjutavad. Teisi vikipediste ma väga ei tunne, Vikipeedias meeldib mulle just anonüümsus ja ma ei mõtle väga, et kes millise kasutajanime taga on. 

Võistluste jaoks ma siiski spetsiaalselt aega ei võta, kui tekib selline vaba moment, siis ma kirjutan. Mõnikord vaatan ka üle oma hiljuti kirjutatud artiklid ja mõtlen, kas mõnda neist saaks artiklivõistlusele esitada. 

Oled panustanud mõnede fotodega Wikimedia Commonsisse ja kasutad oma artiklites rohkelt pildimaterjali. Kuidas sa kirjeldaksid visuaalse materjali rolli Vikipeedias? 

Olen lisanud fotosid ja jooniseid vanadest allikatest, näiteks kui mõnest hoonest või selle detailist pole pilti  (üks taoline allikas on internetis digitud vanad kunstiajalooraamatud, kus on sageli detailsed joonistused ja autoriõiguse probleeme ei teki). Eriti olulised on mulle tundunud arhitektuurilised detailid. Võib juhtuda, et algaja vaataja ei oska kirikuvaatelt mingit konkreetset tüüpi kapiteeli üles leida, siis on hea, kui selle kohta on juures detaili joonis või foto. Arvan, et pilt on alati väga oluline ja peab toetama seda, mida kirjutatakse. Päris suvalist pilti pole mõtet panna. Pärimuslike tehnoloogiate osas on palju materjali puudu, näiteks võiks üles pildistada tänapäeva rahvariideid ja seelikutriibud.

Kuidas sinu arvates oleks võimalik tuua rohkem kaastöölisi Vikipeediasse? Kuidas tagada kvantiteedi kõrval kvaliteet? 

Ega kunsti teemadel kirjutajaid väga palju ei ole. Selliseid inimesi ehk leiduks, kes võiksid kirjutada, aga siin on oluline ka aru saada ja tabada Vikipeedia stiili. Näiteks ei saa nii, et kunstiteadlasena kustutan kogu artikli sisu ära ja asun seda omas stiilis täitma. Ja kui see läbi ei lähe, siis olen solvunud. Siin on kahju mõlemast poolest – ühelt poolt Vikipeedia kaotab heade teadmistega kaastöölise, teisalt jälle inimesest ka kahju, sest ta ilmselt heade kavatsustega tahtis panustada. Peabki mõistma, mida tähendab kollektiivsus, mis on Vikipeedia toimimisse sisse kirjutatud. Kui artiklis on vale väide või viiteta väide, siis ka selle peab tõstma arutelu lehele, mitte lihtsalt kustutama. Alles peab jätma kõik, mis vähegi kannatab ja keegi on teinud ja mis ei ole otseselt vale.

Kui käia ringi ja öelda, et “igaüks võib tulla ja teha Vikipeediat”, siis tuleb ka panustada aega seletamaks, kuidas asi käib. Võib-olla igaühte ei olegi vaja kutsuda, selle asemel peaks rääkima võimalustest või mis kasu Vikipeedia toimetamisest on. Näiteks teadustöös ei ole lubatud viidata Vikipeediale, aga Vikipeedia kaudu saab teadlane viia oma teadustöö massidesse.

Mulle meeldib Vikipeedia rakendamine hariduses. Õpetajad annavad vanema kooliastme õpilastele ülesande panna referaat Vikipeediasse. Sellest hetkest, kui noor on Vikipeediasse juba midagi pannud, siis see muudab ka nende arusaama Vikipeediast.

Kui saaksid, mida Vikipeedia puhul muudaksid (tehniliselt, sisuliselt, protsessi mõttes)? 

Ei oskagi öelda, olen praeguse keskkonnaga suhteliselt rahul. Vanast ajast on jäänud palju viitamata artikleid, mis nagu esitavad mingit käibetõde. Sellised artiklid mulle eriti ei meeldi. Samas neid ei peaks ka kustutama, kuid tuleks peale passida, et selliseid viideteta artikleid juurde ei tekiks. Need ei kasvata Vikipeedia usaldusväärsust.

Mulle ei meeldi ka, kui Vikipeedias väga palju noritakse korralduslike üksikasjade kallal või minnakse isiklikuks, öeldakse kaastöölistele liiga teravalt. Mulle meeldib pigem see anonüümne pool ja arutelus saab vaielda artikli nüansside üle. Aga siingi pole midagi parata, see on demokraatia ja paremat varianti pole.

Kas tehisintellektist on Vikipeediale kasu või kahju? Milline võiks olla Vikipeedia tulevik?

Ma ise pole seda kasutanud ei tekstide ega piltide jaoks, sest mulle ei tundu see kvaliteetne. Ma arvan, et Vikipeedias võiks kasutada tehisintellekti abi, aga juhul, kui see pärast üle kontrollitakse. Programmijuppe võiks kasutada näiteks lugematu arvu mingite pisemate külade kohta artiklite loomiseks. Programm võtab andmebaasist andmed ja genereerib artiklid, millele vikipedist seepeale ehk ka lisab oma unikaalsed täiendused. Tehisintellekt on tööriist nagu iga teine, aga seda peab oskama kasutada.

Milline roll on sinu arvates Vikipeedial ühiskonnas? Millistes valdkondades võiks Vikipeediat rohkem kasutada või mil viisil oleks sellest veelgi rohkem kasu?

Keele hoidmisel on Vikipeedial täiesti asendamatu roll. See on koht, kuhu panna näiteks uusi termineid või kus juurutada uusi sõnu. Vikipeedia on asendamatu eesti oskuskeele loomisel ja arendamisel. Kui need sõnad ja teadmised jätta üksnes teadustöösse, siis need jäävadki sinna ja ei lähe käibele.

Google’i algoritm on selline, et Vikipeedia tuleb otsingus kohe välja ja seepärast Vikipeediat kasutatakse palju. Vikipeedias taseme hoidmisega hoiame ühtlasi ka ühiskonna teadmiste taset.

Paljud kasutavad ingliskeelset Vikipeediat, aga eestikeelset on vaja selleks, et säiliks meie keel. Mulle meeldib mõelda, et inglise keelt kõnelevad inimesed, keda on palju, mõtlevad inglise keele moodi. Eesti keele kõnelejaid on vähe, seega eestikeelne mõte on hästi unikaalne. Eestikeelsed tekstid hoiavad seda mõtet, mõttestruktuuri, maailmavaadet, mis on omane ainult meile, eesti keelt kõnelevatele inimestele.

Küsimusi esitas Pille Priks

Meem vikipedisti kohta: Guillaume Paumier, John Blyberg, Mr Thinktank, PierreSelim, Garry Knight, Louis-Michel van Loo, CC BY-SA 3.0 

Intervjuu valmis seerias “Vikipeedilisi vaatlusi“.