Kodu / Määratlemata / Eestlased esimesel Wikimedia hariduskonverentsil

Eestlased esimesel Wikimedia hariduskonverentsil

Posted on

5.–7. aprillini toimus 2016. aasta Euroopa kultuuripealinnas Donostias / San Sebastiánis (Baskimaa) esimene üleilmne Vikipeedia ja hariduse teemaline konverents “Wikimedia+Education 2019”, mis tõi kaasa rohkelt osalejaid eri paigust üle maailma. Lai oli ka käsitletavate teemade ring, hõlmates kõiki haridusastmeid alusharidusest kõrghariduseni ja sealt edasi elukestva õppeni. Riigikeelte kõrval pöörati eraldi tähelepanu vähemuskeeltele, sh baski keelele ja baski Vikipeedia arendamisele.

Konverentsi avatseremoonia toimus 19. sajandi lõpus ehitatud raekojas, endises luksuslikus kasiinos, mis külgneb ühelt poolt rahuliku vanalinna ja teiselt poolt vahutava La Concha lahega. Niisama esinduslik nagu eklektsistlikus stiilis raehoone, oli ka esimene plenaarettekanne, mille pidas Mary Burns USAst ning mis oli pühendatud süvaõppele (ingl deep learning) õpetajate ja õppijate perspektiivist. Peale sisu väärib tähelepanu ka ettekande esitus: õpitehnoloogia asjatundjana rakendas Mary Burns oskuslikult aktiivõppe meetodeid, sh IKT-vahendeid, aktiveerides kuulajaid ja mudeldades seeläbi viisi, kuidas soodustada sügavat õppimist.

59792991_745161979219043_381284566356197376_n
Katherine Maheri ettekanne konverentsi alguses

Esimene täispikk konverentsipäev algas Wikimedia Foundationi tegevdirektori Katherine Maheri plenaarettekandega kultuurikeskuses Tabakalera (endine tubakavabrik), mis oli ühtlasi konverentsi peamine toimumispaik. Katherine Maher tõi esile, et ÜRO tegevuskavas aastani 2030 on kvaliteetse hariduse tagamine 17 eesmärgi hulgas neljandal kohal. Kuigi kõigil inimestel peaks olema võrdne õigus saada haridust, oleme praegu paraku olukorras, kus 40% elanikkonnast on sunnitud omandama haridust keeles, mille mõistmisega on neil raskusi või mida nad ei mõista üldse. Kui inimesel ei ole võimalik saada haridust oma emakeeles, nõrgeneb ka tema identiteeditunne. Vikipeedias nähakse üht võimalust pakkuda inimestele kvaliteetset teavet nende emakeeles.

Plenaarettekandele järgnesid tavaettekanded neljas sektsioonis. Kui erialastel konverentsidel kohtab mõnikord tugevat konkurentsi esinejate vahel ja soovi üksteisele ettekannetega või ettekandejärgsete küsimustega ära teha, siis Wikimedia konverents oli oma laadilt teistsugune. Oli ju kõigil üks üllas eesmärk – edendada Vikipeediat –, olenemata rahvusest ja keelest.

59515230_601264793684425_5682135028440498176_nKonverentsi teemavalik oli mitmekesine, hõlmates nii kooli- kui ka vabaõpet eri kontekstis. Akadeemilise suunitlusega ettekannete kõrval oli palju ka selliseid, kus jagati lihtsalt kogemusi nii edulugude kui ka saadud õppetundide kohta. Keskseid küsimusi oli, kuidas äratada inimestes huvi Vikipeedia vastu ja kaasata kohaliku vikikogukonna tegemistesse võimalikult palju huvilisi. Üks võimalus selleks on korraldada populariseerivaid seminare või töötube õpetajatele, et nad saaksid omandatud teadmisi ja oskusi oma kooli kaasa võtta ja edasi levitada (nagu see on seatud eesmärgiks nt Serbias). Paraku oleneb seesuguse õppetöö korraldamine paljuski rahalistest võimalustest, sest jõuda seminaride või töötubadega kõikjale üle riigi on kulukas. Seetõttu vaadatakse üha enamates riikides järjest rohkem e-õppe võimaluste, sh MOOCide poole, mille kasutamise kogemusi jagasid konverentsil Kreeka ja Argentina esindajad. E-õpet MOOCi vormis võiks kaaluda ka Eesti e-riigina.

Nationwide_project_Miljon+_what,_why,_how_.pdf
Projekti Miljon+ tutvustamiseks kasutatud poster

Eestikeelsele Vikipeediale pöörati tähelepanu kahes ettekandes. Suulises ettekandes rääkisime sellest, kuidas Vikipeedia ülesanne akadeemilist kirjaoskust toetab, ja stendiettekandes andsime ülevaate projekti Miljon+ tegevustest. Iseäranis suurt huvi tunti Tartu Ülikooli neurotõlkesüsteemi vastu, seda mitte ainult Vikipeediaga seoses.

Osa ettekandeid oli pühendatud eri tüüpi vähemustele. Kuigi lapsed ei kuulu traditsiooniliselt vähemusrühmade hulka, väärib siiski esiletõstmist, et osas keeltes on loodud eraldi vikipeediad lastele. Ühe eduloona võib käsitleda baskikeelset Txikipediat, kus kogu teave on põhiartikliga võrreldes esitatud lihtsustatud kujul ja visualiseeritult. Usutavasti ei püüa selline atraktiivne vorm mitte üksnes laste, vaid ka täiskasvanute pilke.

page1-320px-Wikipedia_as_a_tool_for_developing_academic_literacies_The_case_of_Estonia.pdf
Meie ettekanne sellest, kuidas Vikipeedia ülesanne akadeemilist kirjaoskust toetab

Peale huvitava programmi väärib kiitust konverentsi üldine korraldus. Kuigi võiks arvata, et lõunapoolsetes riikides kulgeb aeg omasoodu ja täistunnist saab sujuvalt veerandtund, pidasid korraldajad ajakavast väga täpselt kinni. Transport, majutus, toitlustus, vabaajaüritused ja muu olid korraldatud suurepäraselt, tekitades tahtmise tagasi tulla ning sidudes Vikipeedia kogukonnaga tugevamalt ka neid, kes ei kuulu n-ö Vikipeedia põliselanike hulka.

59747729_352617635381744_2547952896964558848_n
Donostia linnake La Concha lahe ääres

Mainimata ei saa jätta ka asukohavalikut: Donostia on võluv mereäärne linnake, mis on kaunilt üles ehitatud Püreneede varju ja paistab seal silma oma mitmekülgsuse poolest. Hispaania Nizzana tuntud Donostias on esikohal kaunid promenaadid, stiilsed kohvikud ja restoranid, päike ja meri. Piirkond on huvitav eriti neile, kes armastavad matkata, ujuda, surfata ja rattaga sõita, aga ka neile, kes soovivad euroopalike vanalinnade hubastes kohvikutes sõpradega aega veeta või omaette raamatut lugeda.

Riina Reinsalu ja Sirli Zupping

Päisefoto. Autor: Jon Urbe-Foku. Litsents: CC BY-SA 4.0.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Top