Kodu / Määratlemata / Milline on üks Vikipeedia artikkel?

Milline on üks Vikipeedia artikkel?

Posted on

Mõistetavalt on vikiartiklite osas hulk erinevaid ootusi ning samuti eksisteerib küllaga juhendmaterjale. Paraku pole juhendite lugemine kunagi olnud tegevus, mida inimesed suure innuga teevad ja nii valitseb sageli teadmatus isegi sellise lihtsa asja osas, mida pakitakse ühte tavalisse Vikipeedia artiklisse. Järgnevalt püüame sellele saladusele natuke valgust heita ja seda vähe lõbusamas vormis. Kena lugemist!

Vikipeedia artiklid peaksid andma edasi põhilist teavet, et huviline saaks end käsitletava valdkonnaga üldjoontes kurssi viia ning teaks, kust tasub teema kohta edasi uurida. Selleks tõstetakse ühte artiklisse hulk standardset materjali alates sissejuhatusest ja lõpetades välislinkidega. Ehk siis artikkel algab sissejuhatusega, kus defineeritakse mõiste ja antakse teemast lühiülevaade. See võib-olla midagi järgnevat:

Harilik pappkast (Castpappus castpappus) on pärishulktahksete klassi papplaste sugukonda kuuluv liik.

Tegemist on mitmeaastase kosmopoliitse levialaga omnivoorse loomaliigiga, mille esindajad võivad üldjuhul kasvada kuni meetri pikkuseks.

Liik jaguneb mitmeks alamliigiks, millest levinuim on pruunkülg-pappkast (Castpappus castpappus fuscus). Alamliikide täpne arv ei ole teada, kuid laiemalt tunnustatakse nelja.

Harilikke pappkaste leidub laialdaselt ka Eestis.

harilik-pappkastArtikkel võib, aga ei pea kasutama infokasti.  Viimased on enam levinud näiteks liigi- ja asulaartiklite puhul (vaata malle taksonitabel ja linn). Sageli püütakse neid lisada ka inimeste kohta käivatesse artiklitesse. Infokastide eesmärgiks on anda edasi põhilist teemaga seotud teavet, et hõlbustada lugejale võtmefaktide leidmist. Kõrval on üks näide.

Kui eri mallide (nagu infokastid) lisamine võib-olla kasulik, siis viidete lisamine on kohustuslik. Ei saa olla head artiklit ilma korralike viideteta usaldusväärsetele allikatele. Kui viimastel aastatel on palju räägitud tõejärgsusest, libauudistest ja alternatiivsetest faktidest, siis Vikipeedia jaoks on just viited need, mis võimaldavad eristada tõelisust väljamõeldisest. Võib isegi väita, et Vikipeedia jaoks ei ole oluline edastada tõde, vaid seda, mida allikad väidavad.

NB! Kuna Vikipeedia on referatiivne allikas, siis seepärast ei tohiks kunagi Vikipeediale viidata. Seejuures ei tohi vikiartiklitele viidata ka vikiartiklites. Viidatakse algallikatele. Seepärast tuleb ka vikiartiklite tõlkimisel säilitada algsed viited.

Seega on tähtis, et iga väite juures, mis ei ole just üldteada (nagu “Tallinn on Eesti pealinn”) oleks vaja selgelt välja tuua, millistel usaldusväärsetel allikatel see põhineb. Seejuures tuleks lisada võimalikult palju teavet allika kohta (näiteks autor(id), artikli/teose pealkiri, väljaandja, avaldamise aeg, lehekülje number jms, mis võib vajalikuks osutuda, veebilehekülgede puhul ka vaatamise aeg). [viitamisjuhend] Näide:

Pappkasti-uurija Walter U. Wellenbergi väitel on aastatel 1921–1929 üks harilik pappkast talvitunud ribade kujul roti pesas 8 aastat järjest.[1]

  1.  W. U. Wellenberg. Professionaalse pappkasti-uurija ABC. Tartu: Taara Awita 2010. ISBN 9789985988404. Lk 137

Samas tasub mõelda, kas teave on edasi antud neutraalselt (nt ei sobiks kirjutada, et “nimeka pappkasti-uurija Walter U. Wellenbergi väitel” ja “üks kangelaslik harilik pappkast”). Entsüklopeedia ülesanne ei ole anda hinnanguid!

Tuleb tähele panna, kas esitatav info on artikli seisukohast oluline (nt on Eestis miljoneid pappkaste ja võib-olla ei anna ühe erandliku isendi talvitumiskäitumise väljatoomine artiklile midagi juurde). Või siis on info pigem sobilik mõnda teise artiklisse (nt “Hiljutiste DNA-uuringute tulemusena arvati varem pappkasti perekonda kuulunud pitsakarbid eraldi perekonnaks” sobiks palju paremini artiklisse “pappkast”).

sisukord-vikis
Sisukord tekib artikli juurde automaatselt, kui artiklil on vähemalt neli alajaotust.

Ilmselgelt tuleks hoolitseda sellegi eest, et kirjapandu oleks selge, kompaktne ja üheselt mõistetav ning muidugi korrektse õigekeelega. Vaadata, et kasutatud oleks kõige uuemat teadaolevat infot (s.t. artikkel oleks ajakohane) ning kõik mõistagi üle kontrollida (sealhulgas isegi siselingid; kui meil on kirjas, et “harilik pappkast kuulub pärishulktahksete klassi”, siis peaks link viima artikli “Klass (bioloogia)” ja mitte mõne teise lehekülje juurde).

Artiklite vormistamisel on kasulik jaotada materjal alateemadesse, et hõlbustada otsitava leidmist. Siin ei ole ühtseid reegleid, vaid pigem valitseb tava, et sarnastel teemadel püüame artiklid sarnaselt teemadeks jaotada ning hoida sama alamosade järjekorda. Piisab kui võtta mõni artikkel näidiseks (ameerika alligaator, harilik kuusk, Keila, Mart Saar). Näiteks hariliku pappkasti puhul võib meil olla soov jätta artikli alateemadeks “Ehitus”, “Käitumine” (kuhu alla paigutuks ka “Paljunemine”, “Talvitumine” ja “Toitumine”) ning “Levik”.

Ehitus

Harilikud pappkastid koosnevad lainepapist seintest, kaanest ja põhjast.[2] Seinte läbimõõt jääb tavaoludes 3–6 mm vahele.[2] Otse põhja kohale seinte vahele jääb ruumikas kehaõõs ehk gastraalõõs, kuhu pappkastid koguvad toitu.[3]

Levinud on enda kaunistamine erinevate tätoveeringute ja siltidega.[2] Vahel kasvatavad nad ka kilematerjalist katte.[4]

Harilikud pappkastid varieeruvad nii värvilt kui suuruselt, ehkki viimastel kümnenditel on pruunkülg-pappkast hakanud teisi alamliike tasapisi välja sööma.[5]

Tüüpiliselt jäävad harilikud pappkastid kuni poole meetri pikkuseks, kuid heades oludes kasvavad nad sageli ka meetrini või üle selle.[2] Teadaolevalt suurim harilik pappkast leiti 2007. aasta oktoobris Taanis, kus kasti pikkuseks mõõdeti 11,5 m, laiuseks 4,6 m ja kõrguseks 2,3 m.[1]

Käitumine

Paljunemine

Puudub innaaeg. Sarnaselt inimestele on neile iseloomulik mittesesoonne sigimine.[1] Partneri puudusel esineb ka aseksuaalset paljunemist, mis väljendub pungumises.[2]

Emased pappkastid toovad korraga ilmale kuni kümme järglast.[1][2] Levinuim järglaste arv on 2–3.[1]

Talvitumine

Eelistades pidevalt liikuda, ei ole harilik pappkast sage talvituja. Kui see siiski juhtub – teeb pappkast tavaliselt endale pööningule või voodi alla tolmust pesa.[1] Võimalusel koondub ühte pessa mitmeid pappkaste. Seejuures ei ole harilikud pappkastid valivad ja võivad koos talvituda ka teiste kastiliste seltsi esindajatega.[2]

Suures koguses pappkaste moodustab sõltuvalt isendite paiknemise struktuurist kas virna või suvalise kuhja.[6]

Toitumine

Toidu haaramiseks kasutab pappkast töölisinimesi, kes osavalt tema sisse asju tõstavad. Pappkasti menüüsse sobib kõik, mis ta õõnsusse mahub. Täiskasvanud kast ei söö kõhtu sattunud saaki ära, vaid hoiab selle alles kuni enese lagunemiseni. Lagunenud pappkasti nimetatakse makulatuuriks.[2]

Levik

Harilikke pappkaste võib leida kõigilt mandritelt peale AntarktikaInimkaaslejatena on nad eriti levinud suuremates linnades.[2]

Pappkastid kasvavad põhiliselt ladudes, kauplustes ja kolimisfirmades. Samas asustavad nad kergesti ka garaaži või vanainimese pööningu.[1]

Koduloomana on pappkastid väga hinnatud Indias[1], kus harilik pappkast ongi mõne inimese ainus sõber[7][8][9].

Artikli lõpp on üldiselt standardne (algul “Vaata ka”, siis “Viited”, siis “Kirjandus” ja viimaks “Välislingid”). Kirjandus ja välislingid loetlevad seejuures üles artikli seisukohast olulised lisamaterjalid, millega tutvumine võiks teema lähemal uurimisel kasulikuks osutada. Nt: W. U. Wellenberg. Professionaalse pappkasti-uurija ABC. Tartu: Taara Awita 2010. ISBN 9789985988404.

Tähtis, kuid sageli kahe silma vahele jäetud detail on see, et Vikipeedia toimib ka sõnaraamatuna. Seda seeläbi, et eri keeltes samal teemal kirjutatud artiklid on omavahel seotud. Nii on näha, kuidas mingi mõiste mingis keeles kirjutatakse, kui ka seda, kuidas see eri kultuuriruumides defineeritakse. Sidumaks artiklit võõrkeelsete samateemalistega tekstidega, klõpsa eestikeelses Vikipeedias või mõnes muus keeles vastavalt kas “Lisa lingid” või “Redigeeri linke”. Keelelinkide infot hoiustatakse Wikidata-nimelises keskkonnas, kus talletatakse ka masinloetavat infot artiklite kohta.

Teemakohane meediamaterjal (pildid, videod, helifailid) annab artiklile palju juurde. Seda enam, et vahel on teabe edasiandmiseks pilt palju sobivam meedium kui tekst. Võtame kasvõi erinevad matemaatilised objektid (kumb on arusaadavam: “Rööptahukas on prisma, mille põhjad on rööpkülikud” või pilt rööptahukast).

Vikipeedia meediapangaks on Wikimedia Commons. Piisab kui otsida sealt artikli illustreerimiseks sobilikud pildid (näiteks siin on kategooria fotodega pappkastidest) ja kopeerida huvipakkuvate fotode nimed. Piltide artiklisse sisestamiseks on mitmeid mooduseid, kuid esmane on ikkagi teada, mida sa artiklisse paigutada soovid.

Sarnaselt tekstidele oleks siin vaja mõelda, et mis on teemakohane ning entsüklopeediline. Fotode esmane eesmärk ei ole artiklit ilusamaks teha, vaid teavet edastada. Kumb kahest järgnevast fotost sobiks hariliku pappkasti artiklisse seda illustreerima?

pappkast-2

Sobilik galerii võiks olla näiteks midagi sellist:

pappkasti-galerii

Wikimedia Commonsi piltide kasutamine on kõigile täiesti vaba. Küll tuleb silmas pidada, et sealse sisu kasutamisel väljaspool Vikipeediat tuleks alati viidata autoritele (Vikipeedias seevastu on autorsuse info alati niikuinii kergesti kättesaadav). [loe siit kuidas pildid Vikipeedia pildipanka jõuavad]

Vikipeedia ei koosne aga ainult artiklitest. Põgus pilk statistikale näitab, et eestikeelses Vikipeedias on iga artikli kohta lausa 1,5 teist lehekülge. Nende sekka kuuluvad näiteks aruteluleheküljed, ümbersuunamised ja kategoorialeheküljed. Esimestel leiavad aset (kohati tulised) arutelud artikli üle (nagu “kas ja kuidas peaks artiklis kajastama pappkastide migratsiooni?”, “[selle] allika andmetel oli suurim Eestis püütud isend hoopis 8,9×4,2×1,2 meetrit” jne). Teised aitavad lugejal artiklit leida muude otsisõnade alt või seotud teemade juurest. Näiteks: kes otsib “Castpappus castpappus” peaks samuti samasse artiklisse jõudma.

Kõige parem õpetaja on aga praktika. Loo kasutajakonto, mõtle endale südamelähedaste teemade peale ja proovi julgelt uusi artikleid luua ning olemasolevaid täiendada. Ainult ühiselt panustades saame endale tõesti sellise veebientsüklopeedia, mille üle võib uhkust tunda.

Hoiatus: artiklis esitatud näidismaterjali tuleks käsitleda kui huumorit. Entsüklopeediasse mittesobilik materjal kuulub Vikipeedias kustutamisele ning vandaalid blokeeritakse. Kui soovite kirjutada lõbusamaid jutukesi, siis tehke omale ajaveeb või minge täiendage Uncyclopediat!

Kui tahad näha, mis tegelikult Vikipeedias toimub, siis vaata Viimaste muudatuste lehekülge. Teretulnud on igasugune abi lisanduva materjali ülevaatamisel, kontrollimisel, toimetamisel ja täiendamisel. Kirjatööde ilmumisel harilike pappkastide kohta saad abiks olla nende esitamisel kustutamiseks.

Päisepildil on näha mitmeid erinevaid standardsuuruses kaste, mis jäädvustati fotole 20. sajandi alguses Uus-Inglismaa piirkonnas. Foto autoriks sobib märkida Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeeriumi. Kuna foto tegi USA föderaalvalitsuse töötaja töökohustusi täites, siis sellest tulenevalt on see avalikus omandis.

Samuti on artiklis kasutatud järgnevaid pilte (vastavalt kasutamise järjekorrale):
* Bogdan Costea loodud joonis harilikust pappkastist. Teos on antud avalikku omandisse (CC0).
* Rändroti leviala kujutav skeem, mis on avalikus omandis.
* Foto harilikust pappkastist. Autor: Arnold Reinhold. Litsents: CC BY-SA 3.0.
* Foto pappkastidest. Autor: Nathan O’Nions. Litsents: CC BY 2.0.
* Linnumunad karbis. Autor: Didier Descouens. Litsents: CC BY-SA 4.0.
* Pappkastid Kamerunis. Autor: Bdx. Litsents: CC BY-SA 4.0.
* Rulataja hüppamas üle pappkasti. Autor: Trougnouf. Litsents: CC BY-SA 4.0.

Näidete puhul on inspiratsiooniks kasutatud artiklit “harilik pappkast”, mis eksisteeris eestikeelses Vikipeedias 4. oktoobril 2010 ligi tund aega. Selle autor oli kasutaja Joonas123. Sissekannet säilitatakse lehel Vikipeedia:Naljad_ja_muu_kustutatud_jama

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Top