Vikipeedia on ilmselgelt leidnud oma rolli ühiskonnas. On rõõm näha, et inimesed seda loevad, loetut oluliseks peavad ja suhtuvad sellesse kirglikult. Eelmise nädala lõpus 22 aastat vanaks saanud veebientsüklopeedia on pühendunud kaastööliste pikaajaliste pingutuste tulemusel muutunud globaalse infotaristu oluliseks osaks. Laialdane nähtavus ja suur mõju toob paraku kaasa aga kohatise ebaterve huvi suunata antud teabeallika sisu ja mõjutada selle kaastöölisi. Näiteks vaigistuskaebuste vormis.
Tadacip order online on the off chance that you need one thing, you don’t must purchase something else yet you have some thing else that you need. It is usually taken with foods Holyoke and drink that contain carbohydrates. Where to purchase crestor online buy crestor online pharmacy in usa buy crestor pharmacy online pharmacy of crestor in india is this medicine good.
Your doctor will monitor your progress at regular intervals. If you are Carbondale sertraline bestellen on the prescription medications, make sure to talk to your doctor first before you make any changes to your daily routine. The best time to take this medication is not when you first feel sexually excited but about 12 hours or hours before you plan to have sex.
Möödunud nädala lõpp on mõneti märgiline eestikeelse Vikipeedia jaoks, sest esimest korda entsüklopeedia eksistentsi jooksul on see jõudnud kohtusse. Nimelt esitas endine pandimajapidaja ning nüüdne poliitikarahastaja Parvel Pruunsild Tartu Maakohtule hagi MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse esimehe ja eestikeelse Vikipeedia kauaaegse administraatori Ivo Kruusamägi vastu. Juhtum ei väärikski ehk iseenesest erilist tähelepanu, sest Vikipeediat ja vikipediste ähvardatakse aeg-ajalt ikka, kuid see iseloomustab mõnd laiemat suundumust.
Esimene asi, millest inimesed, kes sooviksid, et Vikipeedia nende mõningaid tegusid ei kajastaks, tavaliselt aru ei saa, on see, kuidas Vikipeedia üldse toimib. Artikleid kirjutavad ja pilte teevad vabatahtlikud ilma igasuguse keskse suunamiseta, puudub keskne toimetus ja raha ei saa selle eest keegi. Seega ei ole ka kohta, kus rusikaga peatoimetaja lauale virutada ja karjuda: “Kas te ka teate, kes ma olen?” Kadunud Mart Ummelas lubas kord helistada eesti vikipedistide ülemusele ja kõik lahti lasta. Telefoniõiguse rakendamine jäi ära, sest polnud kuhugi helistada.
Andmekaitse Inspektsioon soovis kunagi MTÜlt Wikimedia Eesti Vikipeedia sisu muutmist. Siis tuli neile selgitada, et Wikimedia Eesti suhe Vikipeediaga on umbes samasugune kui Eesti NATO Ühingul NATOga: nõuda ju võib, aga nõutavat ei saa, sest see MTÜ ei korralda NATO vägede liikumist siinsel maalapil ega kuskil mujal. Kes Vikipeedias midagi teeb, teeb seda omal algatusel ning ei vastuta millegi enama kui omaenda kaastöö eest ja samas ei vastuta tema eest ka keegi teine.
Teiseks on oluline silmas pidada, et Vikipeedia ei ole algallikas, kus avaldataks algupäraseid tekste ja uurimusi. Vikipeedias, nagu igas muuski entsüklopeedias, ilmuvad kokkuvõtted esmaallikatest. Kui see kellelegi ei meeldi, on tal suurepärane võimalus pöörduda näiteks ajalehe poole, nõuda avaldatu ümberlükkamist ja kui tal õnnestub ajalehte ühel või teisel viisil veenda, saab Vikipeedias kirjutada, et leht ütles tema kohta alguses ühte ja pärast teist. Sest Vikipeedia on ühiskonna peegel – kui nägu ei meeldi, pole probleem mitte peeglis, vaid näos. Alati jääb ju ka võimalus mitte teha selliseid tegusid, mille kajastamine pärast meele mõrudaks teeb. Küll aga ei tasu süüdistada vikipediste, kes eri allikates ilmunut refereerivad.
Pruunsilda häiriski eelkõige üks lauseosa, mis refereeris 2019. aastal Eesti Ekspressis ilmunud Sulev Vedleri artiklit: “Mõjuhinnangut seostati Isamaa veetud pensionireformiga, mille suurtoetaja Pruunsild oli ning esitati kahtlustusi, et reform võimaldaks laenude tasumisel hätta jäänud inimestel oma pensionirahadega võlad katta ning sellest võiks Bigbank kasu lõigata.” Iga esimese kursuse filoloog oskaks leida lausest põhiverbid: “seostati” ja “esitati”. Ehk siis Vikipeedia artiklis on kirjutatud, et ajakirjandus kajastas kahtlusi innuka reformaatori motivatsiooni kohta.
Kui Vedleri artiklit lähemalt lugeda, selgub, et ajakirjaniku esmane allikas oli Andrus Ansip (viidatakse ka teistele). On arusaadav, et Ansipi ja Pruunsilla vahel võib valitseda vastastikune negatiivne teineteisemõistmine juba ajast, mil Liivimaa Lombard linnavalitsusega kinnisvara pärast tülitses, kuid Vikipeedia ei ole koht, kuhu oma isiklikke pisitülisid lahendama tulla. Ansip ütles, Vedler kirjutas ning vikiartikkel väidab ainult, et ajaleht kajastas reformi tausta, mitte ei kinnita ega lükka ümber artiklis esitatud hüpoteese. Lause võiks küll tõepoolest Ansipi ja Vedleri asjus konkreetsemalt sõnastada, kuid oleks totter eitada fakti, et ajaleht millestki sellisest kirjutanud on. Pealegi polnud see konkreetne lehelugu ju kaugeltki ainuke selleteemaline.
Huvitav on aga ühe Pruunsilla juristi kirjalik ülestunnistus, mille kohaselt on nad (kes täpsemalt, jääb paraku teadmata) korduvalt üritanud Vikipeedia artiklist mainepesu korras seda lõiku kustutada. Loomulikult ei luba Vikipeedia administraatorid anonüümset vandalismi ja sellised kustutused tühistati iga kord kiirelt, mis on standardpraktika viidatud teksti eemaldamisel ilma seda adekvaatselt põhjendamata. Samuti kohustavad Vikipeedia kasutustingimused kaastöölisi, kelle tegevuse taga on materiaalne huvi, oma seost käsitletava teemaga avalikustama, mida artikli kallal vandaalitsenud juristid teinud ei ole. Seega on tegu reeglite otsese rikkumisega, mis võib tingida mitmesuguseid tagasilööke, kuni kogu büroo kasutatava IP-aadresside vahemiku blokeerimiseni välja.
Vikipeedia jaoks on läbipaistvus ja avalikustamine väga olulised. Iga muudatuse juures on selle autor tehniliselt võimaliku määrani tuvastatav, iga väite taga peab olema konkreetne allikas. Valgustkartvate tegevuste tagajärg on tavaliselt veelgi suurem avalikustamine – seda nähtust tuntakse nime all “Streisandi efekt“. Veidral moel ei tea paljud mainekujunduses kätt proovivad inimesed, mis juhtus Barbara Streisandiga, kellele ei meeldinud, et foto tema uhkest rannamajast internetis kättesaadav on ning üritas seda levikut takistada. Milleni see viis, võib lugeda Vikipeediast. Vihje lõpplahendusele saab küll ka kiirpilgust artiklile “Streisandi efekt”, sest sama pilt vaatab artiklinurgast rõõmsalt vastu.
Vaigistuskaebuste sagenemine on tuntud probleem ja Euroopa Parlamendis alustati mullu tegevust vaigistuskaebuste vastase direktiivi loomise suunas. Ka vaigistuskaebuse mõiste sisust saab lähemalt aimu Vikipeediast, niisamuti nagu Parvel Pruunsilla tegevusest. Vikipedistide kohtuga hirmutamine ja kohtussekaebamine on väga halb mõte, juriidilises plaanis on tegu inimese põhiõiguste rikkumisega ja me ei soovita seda mitte kellelegi. Kel on soovi veebientsüklopeedia sisu suunata, on teretulnud Vikipeedia reegleid austavaks kaastööliseks, kuid meelsasti võtame vastu ka mistahes viisakad ja põhjendatud märkused sisu osas. Vikipeedia seisab jätkuvalt hea selle eest, et teave oleks kõigile vabalt kättesaadav.
Märkuse korras oleks vast huvitav välja tuua, et see on esimene kord, kus Andrus Ansip on sattunud Vikipeediaga samale poolele rindejoont (lisaks vikipedist Ivo Kruusamägile hages Pruunsild ka Andrus Ansipit ja Jürgen Ligi). Varasemalt on Eestis Vikipeedia “sõtta” sattunud kahel juhul. Üheks oli intellektuaalomandi leping ACTA ja teiseks ELi autoriõiguse direktiiv. ACTA põhiliseks toetajaks Eestis oli tollane peaminister Andrus Ansip, kes hilisema ELi digivolinikuna oli ka autoriõiguse direktiivi tähtsaks edendajaks. Nii näib, et Ansip on osaline kõigis kolmes sõnavabaduse kaitseks ettevõetavas kampaanias, kuhu Wikimedia Eesti on seni segatud olnud. Rahvusvahelisel skaalal on neid juhtumeid muidugi rohkem, kus Wikimedia liikumine kaasa löönud. Olgu see siis ACTA-ga üsna samaaegselt esile tõusnud SOPA seaduseelnõu USA Kongressis, Vikipeedia blokeerimine Türgis (kus see otsus kaevati kohtusse) või näiteks vastuseis vikipedistide vangistamisele mitmes riigis. Mingit poliitilist ideoloogiat oleks siit aga tarbetu otsida: ühiseks nimetajaks on seismine sõnavabaduse eest. Samuti on kõik vikipedistid ühtlasi autorid ja nii huvitab meid vägagi autoriõiguse ümber aset leidev ehk mis iganes ähvardab loomevabadust, see meie pahakspanu pälvib.