Intervjuu eestikeelse Vikipeedia 2025. aasta fotograafi Janek Lassiga
Wikimedia Eesti kuulutas eestikeelse Vikipeedia 2025. aasta fotograafiks Janek Lassi – fotograafi, kelle looming avab vaataja silmale nähtamatu maailma ning rikastab Vikipeediat kõrgetasemeliste teadusfotodega.
Janek Lassi taust on tihedalt seotud teadusfotograafiaga. Tema fotod mikrokristallidest, materjalidest ja organismidest on jõudnud Vikipeedia rahvusvahelistele teadusfoto konkurssidele, kus ta on osalenud mitmel korral. 23 tema fotot on saanud Wikimedia Commonsis eeskujuliku pildi märgise.
Alustame veidi kaugemalt: kuidas sa oma elus fotograafia juurde jõudsid?
Kõik algas tegelikult minu esimese tütre Eliise sünniga. Mingil põhjusel olin veendunud, et lapse kasvamise jäädvustamiseks on kindlasti vaja just “head kaamerat”. Saigi soetatud esimene tagasihoidlik peegelkaamera Canon 1000D.
Loomulikult olin ma toona fotograafiast kauge inimene ja elasin teadmises, et kui on peegelkaamera, siis tulevad head pildid iseenesest. See arusaam oli muidugi väär ja sain üsna ruttu aru, et sellest aparaadist midagi välja pigistada, tuleb hakata päriselt mõtlema ja õppima. Nii see teekond alguse saigi.
Samas näib, et oled fotoaparaati kasutanud ka muuks, kui eraeluliste sündmuste jäädvustamiseks. Vähemalt Vikipeedias oled silma paistnud mikromaailma tutvustamisega. Mis sind just selle teema poole tõmbab ja mida veel jäädvustada tavatsed?
Aastate jooksul on pildistatud ikka palju erinevat ja ega alguses mikromaailm mul sihikul polnudki. Küll aga on mulle alati meeldinud teha igasuguseid huvitavaid katsetusi – olgu selleks siis kiirete momentide jäädvustamine (nagu õhupalli plahvatus või pudeli kildudeks lendamine) või suurendused. Olen proovinud makroobjektiividega viia suurenduse kaugemale, kui objektiiv vaikimisi võimaldab, pannes sinna vahele igasugu torusid ja pikendusi.
See huvi suurenduste vastu tõigi mu ellu mikroskoobi. Tõsi, alguses sai see ostetud vaid selleks, et võtta sealt küljest objektiive ja proovida neid kaamera ette sobitada. Ühel hetkel aga avastasin, et mikroskoop on tervikuna üks ütlemata põnev riistapuu ja aretasin kaamera hoopis sinna külge.
Aga mida ma veel pildistan? Viimasel ajal on minu elus palju hobuseid seoses tütre ratsaspordi huviga, seega jäävad tihti kaamera ette hobused ja ratsasport. Lisaks on viimastel aastatel tekkinud võimalus vaadata lähemalt autoralli maailma ning ka seal pildistada ja filmida.
Siiski saab mikroskoop ilmselt kõige enam vatti. Olen oma loomult veidi mugav ka ja ei viitsi pikalt kusagil väljas konutada ja mingeid hetki taga ajada. Mikroskoop on selles mõttes mõnus vahend: käid korra tiigi ääres, tassid vee tuppa, istud soojas ja uurid, mis seal vees leidub.
Lisasid esimesed fotod Vikipeediasse 2011. aasta teadusfoto võistlusel. Mis selleni viis ja kuidas kirjeldaksid enda senist kogemust Vikipeediasse fotode lisamisel?
Sattusin toona kuidagi juhuslikult konkursi reklaami nägema ja mõtlesin, et miks mitte – võiks ju ka oma fotodega osaleda. Tagantjärele mõeldes hindasin ilmselt oma võimeid üle, aga mis tehtud, see tehtud. Mäletan, et mind kutsuti isegi tunnustusüritusele ja sain lohutusauhinnaks ühe muusika-CD (bändi nime enam ei mäletagi). Fotole oli mul jäänud üks hõõglamp. Ma isegi ei tea, miks otsustati mulle see lohutusauhind anda, aga nii see läks.
Vikipeediasse ma niisama pilte väga palju lisanud ei ole, enamik on tulnud ikka konkursside raames. Kui ma nüüd ei eksi, siis olen osalenud pea kõigil teadusfoto võistlustel alates sellest esimesest 2011. aastal.
23 sinu fotot on saanud eeskujuliku pildi märgise ehk Eestis on ainult üks fotograaf saanud suuremal hulgal enda tehtud fotodele Vikipeedia kõige kõrgema fotograafia-alase tunnustuse. Mida on vaja, et ühest vesikirbust hea portreefoto kätte saada?
Enamik neist pisiorganismidest on üsna haprad ja slaidile sättides tuleb olla väga ettevaatlik, et neid mitte vigastada. Näiteks katteklaasi kasutamisel – mis on hea pildi saamiseks vajalik, et objekt oleks vees ja kaetud – tuleb hoolitseda selle eest, et klaas tegelast ei lömastaks. Kui see juhtub, on looma kuju ja reaalne välimus kadunud ning head pilti sealt ei saa.
Ja loomulikult valgus! Nagu fotograafias ikka, teeb lõpuks valgus pildi. Hea valgus võib kompenseerida teinekord ka kehvema optika vigu. Ehk siis on ülioluline leida see õige valgus, vahet pole, millist meetodit parasjagu kasutad. Olgu see siis heleväli, tumeväli, peegelduv valgus või muu – kõigi puhul pead leidma õige nurga ja tugevuse.
See käib muidugi koostöös kaameraga, kus peab enamasti kasutama manuaalset meetodit ega tohi lasta kaameral endal valgust mõõta. Automaatikaga paneks kaamera mikroskoobi taga ilmselt üsna puusse.
On sul mõni eriti meeldejääv kogemus seoses oma piltide kasutamisega?
Ausalt öeldes ei tulegi midagi niimoodi paugupealt pähe. Minu enda jaoks on see teekond tervikuna olnud väga hariv ja olen avastanud enda jaoks äärmiselt põneva maailma, mille olemasolust ma varem midagi ei teadnud. Iga aasta mikroskoobi taga toob midagi uut ja huvitavat.
Nendel piltidel on läinud ka üsna hästi ja need on pälvinud omajagu tähelepanu. See on võib-olla pisut üllatav, või siis ka mitte, arvestades, et kvaliteetset fotomaterjali on sellest maailmast vähe ja seda näidatakse harva.
Mis on sinu tulevikuplaanid selles valdkonnas?
Fotograafiaga ma kindlasti jätkan ja sellised tunnustused annavad motivatsiooni juurde. Olen mõelnud, et kuna mikromaailmast on head fotomaterjali vähe, siis oleks tore anda oma panus näiteks Vikipeediasse ja lisada seda materjali jõudumööda. Mulle väga meeldiks, kui nendest fotodest sünniks mingi kasu ja neil oleks väärtus, mitte et nad jääksid mulle lihtsalt kõvaketastele vedelema.
——————-
Janek Lassi looming pälvinud tähelepanu nii Eestis kui väljaspool. Tema tööd on Eesti teadusfoto võistlusel jõudnud viiel korral esile tõstetud fotode sekka ning 2023. aasta ülemaailmsel teadusfoto võistlusel saavutas ta teise koha fotoseeriate kategoorias. Lisaks Vikipeediale on tema töödest mitmes Eesti paigas olnud üleval näitus “Peidetud maailm”. Lassi töid saab lisaks Vikipeediale näha ja soetada tema kodulehel.
Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograafi auhinda antakse välja alates 2017. aastast. Selle eesmärgiks on tunnustada Vikipeedia pildipanka panustavaid Eesti fotograafe, tutvustada Vikipeediat kui olulist dokumentaalfoto levikukanalit ning võimalust Eesti fotokunsti viimiseks miljonite inimesteni üle kogu maailma. Varasemalt on tiitli pälvinud Kristian Pikner, Vaido Otsar, Virgo Siil, Ivar Leidus, Olari Pilnik ja kolmel korral Jaan Künnap.
Artiklis kasutatud fotode autor: Janek Lass