Carri Ginter töötab advokaadina ning on Tartu Ülikooli Jean Monnet projektis õppetooli hoidja. Mari Kelve-Liivsoo on advokaat ja konverentsitõlk, kelle töö on seotud Euroopa Liidu õigusega. Intervjuus räägivad nad Vikipeedia kasutamisest õigusteaduses. Nimelt on nad juba 2018. aastast Euroopa Liidu õiguse seminarides lasknud üliõpilastel kirjutada vikiartikleid.

The product is not guaranteed to work and can not be used by the infant. A generic propecia should be about as effective as a brand-name propecia in helping women have sex (and it is), Sofrino but a generic version of propecia is different from a brand-name propecia in a couple of key ways:. My friend did not want to drive, because he has a car.

This drug is also a good choice in the case of postmenopausal women. Generic cialis 5 mg e 10 mg prima rapporto medications are available on the market at a fraction of their normal prices. There was also an associated decrease in the levels of low-density lipoprotein and high-density lipoprotein in patients taking the drug.

Milline oli teie esimene kokkupuude Vikipeediaga? Mis teile selle juures meeldis või ei meeldinud? Kuidas on teie hoiakud ajas muutunud?

Carri: Kui Vikipeedia tuli, siis tundus see väga uus ja huvitav. Oli selline positiivne tunne, et hakkab tekkima avatud teadmiste hulk. Pikka aega muidugi akadeemias vaadati Vikipeedia kui ebausaldusväärse allika peale üsna halvasti. Aga kui vaatame, kuidas tänapäeval ühiskond areneb, siis võib-olla saab sellest veel üks kõige usaldusväärsem allikas. Praegu veel me magistritöödes ei tunnista Vikipeedial tuginevaid mõttekäike, aga ega Vikipeediat allikates päris maha enam ei tõmmata. Arvan, et seda hakatakse üha rohkem allikana kasutama.  

Mari: Mina olen kirjutanud Vikipeediasse kunagi õpingute ajal, kui toimus Vikipeedia ja õigusteaduskonna ühine võistlus. Praegu ei jää selleks töö kõrvalt aega. Küll aga kasutan ma Vikipeediat väga palju info hankimiseks – see on nagu labürint – kui sinna satud, siis järjest tuleb uusi asju ette.

Mille jaoks olete ise Vikipeediat kasutanud, mis eesmärkidel? Kas olete sattunud ka muudatusi tegema? Miks?

Carri: Mina ise väga muudatusi ei ole teinud. Pigem tahan ennast Vikipeedias teostada üliõpilaste kaudu ja arvan, et nii on minu mõju seal suurem. Aga mingil hetkel kindlasti võiks ka ise sisusse panustada. Kui on mõni väga karjuv vastuolu, siis olen muidugi sekkuma pidanud. Need vastuolud tulevad välja eksamitel, kui hakkab korduma mingi rumal viga. Siis olemegi avastanud, et Vikipeediasse on sattunud vastuoluline informatsioon ja kõik on selle järgi eksamiks õppinud.

Kuidas on teie arvates õigus(teaduse)valdkond Vikipeedias kaetud?

Mari: Minu arust on see ebaühtlane. Ei saa öelda, et üks tase on valmis ja alustame nüüd teisega. Pigem on see nagu lapitekk – siin-seal on ikka midagi puudu.

Carri: Ülikooli õppetöös võiks Vikipeedia keskkonda rohkem kasutada – kõikide uurimustööde, referaatide ja esinemiste kokkuvõtted võiks lihtsalt ühe klikiga Vikipeediasse üles panna. Miks need peaksid sahtlis lõpetama?

Mil kujul peaks üldse Eesti õigussüsteemi kohta teave levima ja kes peaks selle eest vastutama / hoolt kandma?

Carri: Praegu mulle tundub, et Eesti õigusinfo juba liigub päris hästi. Erinevad advokaadid ja institutsioonid peavad oma blogisid, Välisministeerium teeb Euroopa Liidu asjade kokkuvõtet, Riigikohtul on oma pressiteated, lisaks on Juridica ajakiri.  Mida võiks ehk rohkem levitada, on õigus mittejuristidele. Meil on see aine internetipõhine ja siin saavad keskkooli õpilased ja mittejuristid aimu, mis see õigus üldse on. Leian, et samas stiilis kommunikatsiooni võiks olla rohkem ja siin on veel arenguruumi. Mulle tundub, et jätkuvalt ei oska juristid tavaliste inimestega veel hästi rääkida. Me räägime keeruliselt, kasutame võõrsõnu ja eeldame mingeid eelteadmisi.

Olete lasknud tudengitel õppetöö osana artikleid kirjutada. Kuidas selleni jõudsite ja mil viisil see ülesanne korraldatud oli?

Mari: See algas nii, et Euroopa Liidu õiguse loengus oli selline ülesanne, mis oli suunatud esinemisoskusele ja rühmatööle ja milles üliõpilased pidid eri mõistete ja kaasuste kohta tegema ettekandeid. Kuna Avatud ülikooli üliõpilastega oli kokkusaamisi vähem ja ettekannete tegemine raskendatud, siis neile sai antud vikiartikli kirjutamise ülesanne.

Koostasime alguses ka põhjalikud juhised selle kohta, missugune üks Vikipeedia artikkel peab olema, artikli kirjutamine toimus rühmatööna. Alustasime selle ülesandega 2018. aastal ja oleme tänaseni jätkanud.

Carri: Algusest peale oleme proovinud kohaneda Vikipeedia reeglite ja formaadiga, aga me jätkuvalt ei saa sellega hästi hakkama. Alustame tavaliselt mustandi nimeruumis, paraku mõned artiklid jäävadki sinna. Õppejõududele valmistab ka raskusi asjaolu, et Vikipeedia kogukond hakkab kohe artikleid redigeerima ja me ei saa hinnata üliõpilase tehtud tervikartiklit, sest see lammutatakse kiiresti laiali. Sooviks, et nad veidi ootaksid ja annaksid aega artikkel õppetööna lõpetada.

Milline on olnud üliõpilaste tagasiside? 

Mari: See on olnud vabatahtlik ülesanne ja selle eest antakse lisapunkte, mis omakorda tõstab eksamihinnet. Punkte saada pole ka väga lihtne, sest see eeldab head rühmatööd. Neile, kes seda ülesannet on teinud, on see meeldinud. 

Carri: Alati on ju kõige parem variant see, kui ei peaks midagi tegema. Kui anda midagi vabatahtlikult teha, siis peab olema selge, et tegemist on millegi heaga. Võib öelda, et kuuekümnest inimesest valib selle ülesande umbes paarkümmend, mis näitab, et ikkagi loodetakse kergemalt s.t. vaid eksamiga läbi saada. Aga kui ikkagi kuus korda eksamiga põrud, siis võiks mõelda, kas vikiartikli kirjutamine võiks anda mulle järgmisel korral vajalikke lisapunkte.

Alguses oli ülesande vastu huvi rohkem. Panime üles kaheksa teemat ja tekkis olukord, et mõned soovijad jäid teemadest ilma. Viimastel aastatel aga on mõned teemad jäänud isegi vabaks. Võib-olla veidi kardetakse, et see on keeruline või ei saa hakkama, samuti on kõigil liiga kiire elu ja ei taheta lisakohustusi võtta.

Vikipeedia artikli puhul tahaksin rõhutada rühmatöö tähtsust. Vanasti  hinnati ka õigusvaldkonnas tööd individuaalse soorituse järgi – kõige kõvem advokaat,  kõige parem riigikohtupraktika tundja jne. Aga kui osutada õigusabi rahvusvahelisel tasandil, siis individuaalsus ei toimi enam. Siin peab oskama meeskonnas töötada. 

Meil on õppetöös muuhulgas eesmärk harjutada meeskonnatööd ja avalikku esinemist, samuti kriitika andmist ja kriitika vastuvõtmist. Mitu aastat tegime seda ettekannete abil, mille järel kõik tööd kuhjusid lõpuks minu sahtlisse. Siis tekkiski mõte, et õpilaste töödele saaks läbi Vikipeedia anda lisaväärtust. Ei ole mõtet tuult tallata – inimene õpib kirjutamist, esinemist ja lõpetab oma tööga kuskil sahtlis. Loodud informatsioon võib leida omale kodu Vikipeedias.

Meie üheks väljakutseks on saanud panna teise kursuse üliõpilane rääkima keerulisest asjast nii, et ka keskkooli õpilane saaks sellest aru. Vikipeedia on andnud selleks hea võimaluse. Vikipeedia artikli kirjutamine õpetab lihtsustamise oskust, mis on samuti meie töös väga oluline. Varem oli kõige parem jurist see, kes oskas kõige rohkem ladinakeelseid sõnu. Täna on vastupidi, oluline on oskus väljenduda nii, et teised ka aru saavad. See on meie jaoks jätkuvalt väljakutse ja Vikipeedia artikli kirjutamisel me sellega tegelemegi.

Kas on olnud suuri õnnestumisi, mida tahaksite eriti välja tuua? Või muidu huvitavaid lugusid, mida mainida?

Carri: Mõned artiklid on esitatud artiklikonkurssidele ja  on saadud ka rahalisi auhindu, mis on väga tugev tunnustus ja hea õppimiskoht. See näitab, et ühe pingutuse tulemusena võib saada mitu head tagajärge.

Mari: Meie Vikipeedia projekti edulugu seisneb ka selles, et inimesed saavad siit teadmisi, mis on igapäevaelus kasulikud. Näiteks oleme kirjutanud Schengeni sisepiiridel kontrolli teostamisest, mis on täis kasulikke teadmisi inimesele, kes tegeleb õigusega või õpib õigusteadust. Hea näide on ka artikkel nn madratsikaasuse teemal, sest siin räägitakse tarbija taganemisõigusest, mis tegelikult mõjutab inimeste igapäevaelu. Siit saab inimene teada, et interneti teel ostetud madratsi võib müüjale tagastada, isegi kui sa oled selle pakendist välja võtnud. Kusjuures tuli välja, et artikli kirjutamise ajal seda infot ei olnud ei Tarbijakaitse kodulehel ega ka paljude madratsimüüjate kodulehel.

Kuidas saaks rohkem õppejõude sellesse tegevusse kaasata? Kas peaks?

Mari: Need kes juba kasutavad Vikipeediat õppevahendina, võiksid jagada oma kogemusi ja teised saaksid sellest õppida. Kindlasti peab õppejõud selle ülesande ka eelnevalt läbi mõtlema ja muutma enda jaoks võimalikult lihtsaks. Hindamisel tuleb hästi ratsionaalselt aega kasutada.

Carri: Artikli vormistamist üliõpilastele õpetama ei pea, sest Vikipeedial on olemas väga head juhendmaterjalid.  Vikipeedia on õppejõududele hea väljund ka seetõttu, et see ei ole eelretsentseeritud ja keegi ei eelda, et kõik, mis sinna üles pannakse on tõde. See peab olema parim pingutus ja kui midagi läks viltu, siis Vikipeedia keskkond aitab seda parandada. Mulle tundub, et õppejõududel on hirm vigade tegemise ees – kas see tekst on ikka kvaliteetne, kas ma vastutan, kas ma peaksin selle ise ära toimetama?

Muidugi abi Wikimedia Eesti poolt motiveeriks ka õppejõude, näiteks kui saate üliõpilastele tulla tegema sissejuhatavat loengut, siis see oleks õppejõule juba suureks abiks ja toeks.

Milliseid õpetussõnu jagaksite õppejõule, kes soovib samasuguse ülesandega katsetada?

Mari: Soovitan seda ülesannet, sest see muudab õppeaine tudengi jaoks põnevamaks, see annab õpikogemusele oluliselt juurde. 

Carri: Mina olen oma õpilastele öelnud, et see on nagu kolm korda sama asja müümine. Sellist suhtumist peaks õpilastele ka õpetama. Kui sa oled juba pingutuse teinud, siis milleks jätta see töö seisma õppejõu sahtlisse?  Parem leida sellele maksimaalne kasutus, panna see Vikipeediasse ja miks mitte kandideerida ka mõnel konkursil auhinnale.

Meil on palju projekte, mis lõpevad ühe sooritusega ja loodud teadmine kaob ajaloo annaalidesse. Meil peaks olema julgust luua lisandväärtust koos julgusega selle loomisel eksida.

Küsimusi esitas Pille Priks.

Foto: Carri Ginter, Kaisa-Maarja Pärtel

Intervjuu valmis seerias “Vikipeedilisi vaatlusi“.