Ivo Volt on eesti klassikaline filoloog, toimetaja ja tõlkija, alates 2012. aasta märtsist Tartu Ülikooli Kirjastuse peatoimetaja ja 2014. aasta veebruarist ka Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia osakonna lektor.

Generic versions however aren't quite the same as brand name or even the original drug product but still effective in curing irregular menstrual bleeding and infertility. Ivermectin is used in treating infection caused by nematode tadalafil 1a pharma 5mg preis Pontypool (roundworms and pinworms) and in preventing infection due to protozoal, bacterial or viral pathogens. If you ever have doubts about the product or service, please don’t hesitate to contact us with your suggestions.

However, there are also cases of these side effects in patients with no known underlying disease, who are treated with steroid medication, and who were also diagnosed with asthma. They are not on amazon prime anymore, but the original price is cialis 20 mg generico Giarre still the same. It is used with other medicines and is the initial medicine in a 2-drug combination.

Olete Vikipeedias aktiivsemalt tegev alates 2011. aastast ning eestikeelse Vikipeedia administraatorite sekke kuulute 2012. aastast. Palun rääkige, kuidas Teist sai Vikipeedia kasutaja?
Nagu paljud teised, hakkasin Vikipeediat kasutama esmalt ingliskeelses versioonis, eelkõige mütoloogiliste tegelaste ja antiikkirjanike kohta ülevaateartikleid lugedes ning aeg-ajalt ka parandades (ingliskeelses Vikipeedias olen kasutajana registreeritud 2007, aga tihedam kaastöö ka sinna algas alles 2011; varem olin üksikuid detaile parandanud anonüümselt). Ühel hetkel nägin ka, et on olemas eestikeelne versioon, aga see tundus üsna mõttetu, oli palju vigu, artiklid pooleli ja paljut üldse mitte. Aprillis 2010 avastasin eestikeelse Vikipeedia uuesti, tekkis tahtmine ka ise midagi kirjutada, tegin oma esimese artikli. Aga tõsisem töö algas siiski 2011 sügisest, ei teagi mis oli konkreetne ajend. Sai toona palju olemasolevaid artikleid korrastatud, ka uusi tehtud. Ilmselt siis piisavalt veenvalt, sest jaanuaris 2012 esitati mind administraatorikandidaadiks. Väikestviisi olen kaastööd teinud ka muukeelsetesse Vikipeediatesse.

Palun kirjeldage Vikipeedia kasutust: kas see on Teie igapäevatöös oluline või satute sinna ainult töövälisel ajal? Kui palju kasutate Vikipeediat lugejana ja kui suure aja hõivab sealse sisu muutmine?
Kasutan lugejana endiselt peamiselt inglise- ja saksakeelset Vikipeediat, kus on kõige põhjalikumad artiklid. Kasutan neid pidevalt õppetöö ettevalmistamisel, eelkõige kirjanduse retseptsiooni osas, sest Vikipeedia on igasuguste obskuursete faktide osas (mida paberentsüklopeediates ei leidu) asendamatu allikas. Sageli ei kasuta ma Vikipeedia artiklit ennast, vaid seal viidatud materjale. Eestikeelset Vikipeediat vaatan enamasti pigem toimetajana või artiklite autorina. Sõltuvalt töökoormusest olen toimetamisele-kirjutamisele pühendanud paarist tunnist päevas kuni paari tunnini kuus. Väga palju järjest ei jaksa.

Mida arvate Vikipeedia usaldusväärsusest? Kas seda saaks veelgi suurendada? Kuidas?
Vikipeedia usaldusväärsus paraneb pidevalt. See, et igaüks saab peaaegu kõiki artikleid muuta, on Vikipeedia puhul nii õnn kui õnnetus. Siiski arvan ma, et see on ainuõige viis, ehkki eeldab teatud hulka innustunud toimetajaid, kes suurema prahi välja suudaks rookida. Heade ja eeskujulike artiklite valimine kogukonna poolt on üks võimalus n-ö kvaliteedimärki näidata. Aga ka tavaentsüklopeediatele pigem mitte omase viitamisreegli jälgimine.

Mida mõtlete vajadusest Vikipeediat populariseerida? Missugused võimalused on selleks Teie arvates?
Ma usun, et kasutajatele Vikipeedia väga palju populariseerimist ei vajagi. Infootsinguil on see pärast esmast Google’i otsingut väga sageli järgmine allikas. Küll aga vajaks populariseerimist võimalus ise panustada, sh eelkõige neis valdkondades, milles keegi on parema ettevalmistusega. Ülikoolide teatud ainete juurde kaasatud Vikipeedia artiklite koostamise ülesanded on siin hea näide. Väga meeldivad mulle mitmendat aastat Vikipeedias korraldatavad tõlketalgud.

Missugune roll on Teie arvates Vikipeedial kui eestikeelsel entsüklopeedial eestluse ja eestikeelse õppe püsimisel?
Vaadates seda, kuidas eestikeelne Vikipeedia on viimase kümne aasta jooksul arenenud, võib arvata, et järgmise kümne aasta pärast on see peamine eestikeelne entsüklopeedia, kust infot ammutatakse. Ta ei pruugi olla veel kõige autoriteetsem, aga liigub sinnapoole. Arvan, et selle aja peale on Vikipeedia saanud rohkem tunnustust ka Eesti riigilt. Samuti usun, et Vikipeediaga liitub järjest rohkem andmekogusid mujalt – heaks näiteks on “Eesti teaduse biograafiline leksikon“. Minu meelest on see positiivne areng; ma ei kuulu nende kilda, kes taolisi suuremaid infolisandusi pelgavad ning eelistavad vaikselt omas tempos artikleid lisada.

Küsimusi küsis Helle Lõhmus.

Intervjuu valmis seerias “Intervjuud vikipedistidega”, mille eesmärgiks on tutvustada inimesi, kes aitavad Vikipeediat luua.