Merli-Triin töötab Tartu Kunstimuuseumi kogude kuraatorina ning tema kureeritud näituse “Muutuv Tartu neljas vaates” jõudmisest Vikipeediasse algas koostöö muuseumi ja veebientsüklopeedia vahel.

In some cases a patient might want to know how to use the drug, and the doctor may explain how to do this and give a list of possible side effects that may happen and the benefits and side effects of the treatment will be explained. The division that doxycyclin bestellen ohne rezept develops drugs is known as crestor. Doxycycline tablets should be taken as directed exactly as for use in other parts of the world.

Clomid tablets are also known as eplin and are taken as a medicine. Sildenafil antabus tabletten kaufen easy is used to treat impotence or erectile dysfunction in men. Many of these same things are available for streaming media, but the streaming media is usually more popular.

Sõidame Tartu–Tallinn rongis pealinna poole ning siin on just paras moment lühikeseks vestluseks, et saada paremat aimu sellest, kuidas vaatab üks muuseumiinimene Vikipeediat.

Millised on on sinu senised kogemused Vikipeediaga? Kuidas sa seda kirjeldaksid?

Vikipeedia ongi minu jaoks tänapäeva entsüklopeedia. Infohankimine on koondunud internetti ja raamatud on muutunud sügavama teadmise otsimise kohaks. Seega ongi minu hinnangul tavainimese jaoks Vikipeedia just see koht, kus oma esmane info kätte saada.

Minu arust on ka huvitav see, et artikleid vaadates on vahel tunda sedagi, et kes võivad olla need inimesed, kes on neid tekste üle käinud. Ning ajal, kus ringleb nii palju erinevaid tõdesid, on Vikipeedia just see koht, kus püütakse neid kuidagi kokku panna ja sealt edastada lugejale siiski mingit koherentset süsteemi, mis aitab paremini maailma mõista.

Oled õppinud kunstiajalugu. Kui hõlbus on tänasel päeval virtuaalselt ligi pääseda Eesti kunstiajaloole? Olgu siis teoste endi kujutistele või tekstidele.

Tänu MuISi keskkonnale on digikujutistele ikkagi üsna hõlbus ligi saada. Kirjanduse leidmine on samuti küllaltki lihtne, kuna ka siin aitavad üleriigilised süsteemid nagu ESTER, mis võimaldavad otsitavat leida. Muuseumi poole pealt näen aga, et eesmärgiks võiks olla teema lähemale toomine ka neile inimestele, kes ehk igapäevaselt selle vastu huvi ei tunne ja iseseisvalt materjale ei otsi. Nii usun, et selline pildilise materjali Vikipeediasse lisamine oleks oluline osa sellest. Kui asi tuleb Google’ist ja Vikipeediast välja, siis see on ikkagi esimene asi, mida inimesed lugema satuvad. Sealt võib välja areneda edasine huvi.

Kuidas sa hindaksid hetkel Vikipeedia Eesti kunstiajaloo alast teavet?

Kui on olemas põhine teave, nagu eluaastad, kus õppis ja töötas, aga puudu jääb see kontekst… see tähendab suhted ja loomingu sisuline kirjeldus, siis just siin näen ma arenguruumi. See teave võiks olla asi, mis tekitab inimestes huvi ja võimalust kunstnike ning kunstiga suhestuda ja kõike seda paremini mõista.

Kümnepallisüsteemi järgi ma Vikipeediale hinnangut anda ei oska, aga ma ise tunneks just puudust sellisest pikemast ja põhjalikumast taustast, et kunstiteoste endi seosed maailmaga oleks välja toodud. See info näitab, et miks on miski oluline. Sinna suunda tuleks minu meelest edasi liikuda.

Samuti on mul endal erialaselt poolelt olnud huvi just naiskunstnike vastu ning siingi saaks Vikipeedia vahendusel seda infot edukamalt levitada. Pöörata neile senisest rohkem tähelepanu, nagu seda kunstiajaloos üldiselt tänapäeval tehakse.

Milliseid arenguid oleks oodata Tartu Kunstimuusemi tegevuses Vikipeedia suunal?

Praegu on käimas koostöö seoses autorikaitse alt vabanenud kunstiteoste reprode ülespanekuga Wikimedia Commonsisse ning lähiajal võiks toimuda ka mõned töötoad, mis võiksid julgustada inimesi Vikipeediasse rohkem kunstist kirjutama. Kaugemas tulevikus, kui meil oleks tulemas vabatahtlikke, siis kindlasti saaks nende abil muuseumis toimuvat ja muuseumi kogudes olevat edukamalt Vikipeediasse edasi kommunikeerida.

Muuseumitel on arvukalt eri materjale digikujule viidud ja sageli püütakse nende pealt raha teenida. Selle võimaldamiseks aga püütakse vältida nende kujutiste edasist levikut, mis on mõneti vastuolus muuseumite endi eesmärkidega. On küll ka järjest kasvav rida erandeid, nagu näiteks Rijksmuseum Hollandis või Tartu Kunstimuuseum Eestis, kes on võtnud selles osas teise seisukoha. Kuidas sa seda teemat kommenteeriksid?

Muuseumile, eriti kunstimuuseumile võiks olla kasulik näidata neid ilusaid asju, mis sul kogus on. Muidu inimesed lihtsalt ei tea ning ei oska selle vastu ka huvi tunda. Nende piltide jagamine on ikkagi selge sõnum tutvustamaks, et mis meie käes on, ja kutse tulla neid esemeid muuseumisse vaatama. Seda enam, et ühelgi muuseumil ei ole võimalik kõike kogudes olevat füüsiliselt välja panna ning sellises olukorras on digitaalsete vahendite appivõtt kogude tutvustamiseks ainuvõimalik.

Muuseum on nii haridus- kui ka meelelahutusasutus – Vikipeedia harmoniseerib sellega hästi. Läbi teadmiste, ka pildiliste teadmiste levitamise on võimalik avalikkusele muuseumit tutvustada. Mina näen, et selline asi hakkab lõpuks muuseumite heaks tööle.

Küsimusi esitas Ivo Kruusamägi.

Intervjuu valmis seerias “Intervjuud vikipedistidega”, mille eesmärgiks on tutvustada inimesi, kes aitavad Vikipeediat luua.