Tartu Kunstimuuseum on Vikipeediaga koostööd teinud 2017. aastast, kui näituse “Muutuv Tartu neljas vaates” pildid jõudsid Vikipeediasse ja Ajapaika. Kuidas see ikkagi välja näeb ja miks seda vaja on? Vastuseid annab Tartu Kunstimuuseumi direktor Joanna Hoffmann.

The cost of the drug was more than my n3,000 (about n13,000). Doxycycline propecia merck prezzo 100mg buy online the company said last week that its annual performance is likely to be hurt by the drop in sales of the older model, which accounts for 45 percent of the new xr's sales, following its introduction in october 2008. Clomid is one of the most common drugs prescribed to treat infertility, and the number of prescriptions written to treat women for this condition has grown substantially.

Odor control and feeding of cattle and other livestock. Clomid tablets, or clomid is an oral prescription hormonal birth control drug that is also sometimes referred to by the brand names: arla (clomifene citrate), yasmin, aventra, https://readaptnutrition.com/coaching/ and cytotec. Whether you’re a beginner or a veteran, you can start your journey by visiting our online store.

Tartu Kunstimuuseum unistab juba sisuliselt oma loomisest saati täitsa oma hoonest, mis lubaks kogud paremini rahva ette tuua ja pakuks korralikke tingimusi kunsti eksponeerimiseks. Sundis see ruumikitsikus kogude tutvustamiseks Vikipeedia poole vaatama või on siin varjul midagi enamat?

Kindlasti teeksime koostööd Vikipeediaga ka siis, kui meil oleks Tartu südalinnas juba olemas maailma kõige parem uus maja. Otsime erinevaid võimalusi oma kogude tutvustamiseks ja kunsti populariseerimiseks — internetimaailmast ei saa üle ega ümber. Ise jään ka õhtuti Vikipeediat sirvides magama: üleeile öösel lugesin näiteks Napoleoni suguvõsa kohta. 

Mida enam on nii professionaalidele kui ka niisama huvilistele informatsioon kättesaadav, seda rohkem meid teatakse, külastatakse ning koostööd teha soovitakse. Pealegi usun, et meie ülesanne on teha võimalikult palju teavet inimestele tasuta kättesaadavaks. Teadmised ei tohiks olla privileeg või luksus.

Kas ja kuidas võiks üldse üks muuseum Vikipeediale läheneda? Oleks siin tarvilik ka mingi oma strateegia? On Tartu Kunstimuuseumil selle aja jooksul midagi sellist kujunenud?

Ma arvan, et paraku oleme ikka veel nii-öelda lapsekingades. Me saaksime palju rohkem Vikipeediasse panustada ning oma kollektsiooni selle kaudu avada. Tööd on kõige muuga aga kogu aeg lihtsalt nii palju, et ei jõua seda potentsiaali täiel määral ära kasutada, seega pole ka sellist järjepidevat strateegiat veel välja kujunenud. Tunnen ise, et meil võiks olla lisaks veel üks töökoht majas, kes mh tegeleks ka Vikipeediaga. Praegu on aga minu erinevad kolleegid püüdnud võimaluste piires siin-seal panustada. Kindlasti saaks ja peaks paremini!

2017 kureerisid Peeter Alliku näitust ja sealt jõudsid paljud reprod ka vikiprojektidesse. Nüüd on need ühed vähesed näited, kus moodsamat eesti kunsti on sellisel kujul vabalt kätte saada. Miks on seda aga jätkuvalt nii vähe ja kas siin võiks muutus tulla pigem kunstnike või muuseumite poolt? Lõpuks on see ju turundus.

Nagu juba eespool öeldud, siis meie enda panus on jäänud väiksemaks kui see olla võiks seetõttu, et jääb puudu ajaressursist. Usun, et paljud kaasaegsed kunstnikud oleksid valmis oma materjali Vikipeedias nähtavaks tegema, aga nad pole selle peale tulnud, ei oska või ei julge end ise pakkuda.

Kaasaegse Kunsti Eesti Arenduskeskusel on tegelikult oma väga huvitav andmebaas nende enda kodulehel. Äkki peaks Vikipeedia just selle kõige kaasaegsema kunsti osas püüdma ka nendega koostööd teha? Ma usun, et tegelikult on väga paljudel kunstnikel ja institutsioonidel huvi olemas, sest kunsti populariseerimine ja kättesaadavaks tegemine kasvataks potentsiaalselt publikubaasi. 

Tartu Ülikool on siin sellisel kujul panustanud. Mõnel viimasel aastal on seal kunstiajaloo suuna tudengitelt nõutud koolitööna vikiartiklite kirjutamist, mis on oluliselt parandanud seda, kui palju on maailmakuulsate kunstnike kohta eesti keeles materjale kätte saada. Samas oleks neid kirjaoskajaid osapooli vast rohkem. Mida siin ära teha saaks?

Kindlasti võiks seda projekti kuidagi jätkata, et tudengid ka edaspidi panustaksid… Mis motiveerib inimesi… Raha? Kuulsus? Tähelepanu? Missioonitunne? Mingitele õigetele motivatsiooninuppudele tuleks ilmselt vajutada, et need kirjaoskajad viitsiksid panustamist ette võtta. 

Vikipeedia ühed kõige usinamad lugejad on kooliõpilased. Töötasid ka ise möödunud kümnendi algul kooliõpetajana. Milline paistab selles vallas Vikipeedia mõju?

Õpilased tõesti kasutavad Vikipeediat päris palju. Ma töötan siiani Puka Kunstikoolis näiteks kunstiajaloo õpetajana ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas annan samuti mitut ainet. Kevadest asun ainet andma ka EKAs. Ja tuleb tunnistada, et kasutan isegi päris palju Vikipeediat.

Meenub aga üks naljakas lugu ajast, mil töötasin Keila Koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Õpilased pidid töölehte või töövihikut täitma Vikipeedia abiga, aga nad ei leidnud infot üles, sest ei osanud lehekülge alla kerida. See polnud väga ammu ja arvan, et aasta oli siis 2013 või 2014. Kõigil olid igatahes nutitelefonid. See näitab, kui väga oluline on õpetada koolilastele info leidmist. Laikida ja pilte skrollida nad oskasid juba toona päris hästi, aga ilmselt tuleks teadlikkust tõsta ses osas, milleks internetti veel saab kasutada. 

Eestis on u 15 tuhat õpetajat. Kui neist kasvõi iga kolmas Vikipeediasse omas valdkonnas mõne asjaliku muudatuse teeks, siis oleks paari nädalaga kõik kooliprogrammiga vähegi seotud artiklid korda tehtud. Mis sellist koondumist takistab? Pingutus oleks individuaalsel tasandil ju pea olematu ja kasu üsna ilmne.

Ilmselt on õpetajad nii ülekoormatud, et ei leia endas motivatsiooni ja jaksu seda teha. Aga see kindlasti ei ole ainuke põhjus. Eesti õpetajaskond on vananev ja tõenäoliselt paljud õpetajad ei oska Vikipeedia artikleid koostada. Järsku aitaks vastavad kursused ja hiljem entusiastide klubi moodustamine, kus mõnuga koos neid artikleid vorpida? Ilmselt tõstaks indu tublimate esiletõstmine ja premeerimine. Tunnustus ei ole mitte kehv motivaator. 

On  muuseumitöötajate puhul seis parem? Jõuame kunagi sinna, kus Vikipeedia mudimine on üks täiesti tavapärane töökohustus või levinud vabaaja hobi?

Ajaressurss kammitseb ka muuseumitöötajaid. Kultuurivaldkonnas on teadagi vähe raha ja palju tööd. Kindlasti saab selles suunas liikuda, et andmeid sisestataks töö käigus ka Vikipeediasse, ent kohustuslikus korras on juba mitmed muuseumitöötajatele kohustuslikud keskkonnad nagu MuIS, näituste passid muuseumi arhiivis, digihoidla jne. Vast aitaks mõni nutikas IT-lahendus, mis neid andmeid Vikipeediasse automaatselt ümber tõstaks.

Vähemasti Tartu Kunstimuuseumi maalikogu ja akvarellikogu teoste info oleme juba MuISist automaatselt üle toonud. Miks aga mõned inimesed täiendavad andmebaase, mõned mitte? See tundub ju nii lihtne – kui me kõik natuke lisame, saabki suur kogu valmis? 

Kuhugi aktiivselt panustades tekib teatud hasart ja soov veel rohkem ära teha. Kui sinnani jõuda, siis inimene tahabki edasi tegutseda. See ongi see väljakutse Vikipeedia kogukonna laiendamisel. Kuidas pakkuda inimestele nii olulist kuuluvustunnet. Tean, et Vikipeedia seltskond on hästi tore ja sõbralik, aga paljud inimesed, kellel oleks teadmisi, et midagi kirjutada ja sinna panustada, ei tea seda. Niimoodi saaks tegutsema värvata nii eespool mainitud õpetajaid, muuseumitöötajaid kui ka teisi spetsialiste, kes ehk otsivad sõpruskonda ja inimesi, kellega mingit ühist hobi jagada. 

Millisena näed sina eestikeelse Vikipeedia rolli? Aga võrukeelse?

Arvan, et eestikeelse Vikipeedia roll on järjest suurenev ja sarnaneb olulisuselt varsti entsüklopeediatele. Et eesti keeles õpitaks, tehtaks teadust jne, tuleks panustada internetipõhiste andmebaaside loomisesse. Inimestele on mugavus päris oluline ja inglise keeles tegutsemine on tehtud juba väga lihtsaks.

Eks võru keelega olegi see lugu, et seda tuleb täna natuke kunstlikult elus hoida. Eesti keelega vähemalt veel nii palju pingutama ei pea, ent tuleb vaeva näha, et see püsiks edaspidigi haridus- ja teaduskeelena tähtsal kohal. Muidu tuleb inglise keel asemele.

Seega selge ühisosa Tartu Kunstimuuseumi rolliga?

Meie eesmärk ja ülesanne on tõepoolest koguda, säilitada ja populariseerida eesti kultuuri. Eks kunst ja keel ole mõlemad tähtsad kultuuri ning identiteedi osad.

Juba üsna algul sai katsetatud Vikipeedia jaoks kokku pandud virtuaalnäitusega. Kuhu viib meid tulevik? Kuidas saaks veel paremini seatud eesmärke täita?

Koroona levimise ajal on virtuaalsed näitused muutunud üha olulisemaks ja aktuaalsemaks. Samas on emotsioon seoses veebipõhiste lahendustega paljudel vastuoluline, sest on tekkinud ekraani kaudu maailmast osasaamisest tüdimus. On tunda, et inimesed tahaksid rohkem virtuaalmaailmast n-ö päriskeskkonda. Samas on virtuaalnäitused kindlasti edaspidi tõusev trend nii klassikalise kunsti näitamisel, aga kindlasti just kaasaegse kunsti kontekstis. 

Selleks kasutatakse küll aga mingeid teisi platvorme. Ilmselt tuleb Vikipeedia võimalusi rohkem ja paremini kunstiinimestele tutvustada. Kui keegi trendikas arvamusliider sellega tegelema hakkab, tulevad ehk teised riburadapidi järgi?

Intervjuu valmis seerias “Vikipeedilisi vaatlusi”.