Eile, 8. novembri õhtul korraldasime Tartus, Dorpati konverentsikeskuses väikese kokkusaamise kõigile uutele inimestele, kelle viimasel ajal leidnud oleme. Kaks neist on nüüdseks osaajaga palgalised, ülejäänud vabatahtlikud, kellest enamik tegeleb juba konkreetsete programmide või projektidega. Poolnaljaks panime ettevõtmisele nimeks “konverents”, aga nii ametlik see nüüd ka ei olnud, pigem asjalik ja hubane istumine kohvi ja kookidega.

Ürituse mõte oligi pidada aru, kuidas nendega edasi liikuda, tekitada inimeste vahel natuke sünergiat ning leppida igaühega kokku uued ajad, mil projekti tegevuskava ja eelarve paika panna. Ei saa kurta, läks korda küll. Ainult ühele inimesele ei sobinud aeg ja teise kaotasime sügisesele gripihooajale. Loodetavasti aitavad meega tee ja küüslauk ta peatselt taas jalule.

Varasemad ideed arenesid edasi ja sünnitasid uusi. Näiteks leidsime Tartupeediale uusi võimalikke koostööpartnereid, tegime esialgseid plaane Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäevaks (jah, sinna on viis aastat, aga see on paras aeg, kui tahad midagi suuremat ette võtta) ning panime kokku projekti raudteearhitektuuri ja -tehnika jäädvustamiseks (kes sellega tegelda tahab, võtke palun ühendust).

Ausalt üteldes on kõige suurem rõõm, et meil on õnnestunud nii palju nii ägedaid inimesi leida. Ideid, asju ja raha leiab ikka, inimesed on hoopis vajalikum vara. Lootkem, et neid tuleb üha juurde.