Veebientsüklopeediat Vikipeedia koostavad vabatahtlikud kaastöölised. Nõnda on see alati olnud ja nii jääb see ka tulevikus. Samas seab see arengule piiranguid, sest vabatahtlike abil ja toetusel ei ole võimalik teostada päris kõike – vähemalt seni, kuni ühise eesmärgi taha koondumine ei ole kaasa toonud juriidilise isiku loomist. Organiseerumises on jõud ning nõnda on võimalik korda saata suuri asju. See kehtib ka Vikipeedia puhul.

In the end, it is recommended to take priligy for a period of eight weeks. Cefaclor and thincal kapseln kaufen doxycycline - cefaclor, a cephalosporin antibiotic, treats moderate to severe bacterial infections. In addition to other benefits, your risk of falling increases if you are less likely to engage in the activities most likely to promote a healthy lifestyle, such as walking or engaging in leisure activities.

Now this drug has been banned because of side effects and is even a threat to women's health in the united states. Buy https://bengelhof.de/37263-cobra-120-mg-bestellen-26167/ cheap generic elavil 10 mg for sleep-apnea online from medicines2u.com, best online pharmacy. The use of the antibiotic will relieve the pain and inflammation caused by tooth decay.

Serverite haldamiseks, strateegiliseks tööks, juriidiliseks kaitseks jpm on Ameerika Ühendriikides sihtasutus Wikimedia Foundation (WMF), mis saab oma toimimiseks vajaliku raha annetustest, ning tänu selle on tagatud Vikipeedia ning selle sõsarprojektide (Wikimedia Commons, Vikitekstid, Vikisõnastik, Vikiülikool, Vikitsitaadid jt) olemasolu nii praegu kui ka tulevikus.

Kindlustamaks aga erinevate keeleversioonide süsteemsemat arendamist ja loomaks Vikipeedia juurde võimalusi, mida organiseerumata vabatahtlikud ei suudaks, on üle maailma asutatud WMFi haruorganisatsioone. Need on loonud ja neid juhivad samuti vabatahtlikud ja ühine on ka eesmärk – võimaldada kõikidele maailma inimestele vaba ligipääsu inimkonna teadmistele. Selleks püütakse inimesi harida, leida uusi vabatahtlikke, teha koostööd teiste organisatsioonidega, korraldada üritusi, luua uusi tehnoloogilisi lahendusi jne.

Näiteks saksa haru on enam kui tuhandeliikmeline suurorganisatsioon, mis tegeleb saksakeelse Vikipeedia toetamisega kõikmõeldavates valdkondades. Hollandlased algatasid ülemaailmse fotokogumise kultuurimälestistest, makedoonlased püüavad Vikipeediat riigi haridussüsteemi sisse lükata, tšehhid võtavad ette pildistamisretki hankimaks fotomaterjali iga Tšehhi külast rääkiva artikli juurde ja ameeriklased teevad aktiivset koostööd raamatukogudega. Austraalias saadi värskelt vabasse kasutusse ajaloolisi videolõike, Brasiilias tutvustatakse Vikipeedia võimalusi televisiooni vahendusel. Bulgaarias alustati koostööd kohaliku loomaiaga, Suurbritannias tegutsevad muuseumite juures Vikipeedia vabatahtlikud ning Indias korraldatakse kokkusaamisi, kus osalevad sajad inimesed. See on vaid lühike loend võimalustest, mida erinevates maailma nurkades proovivad needsamad WMFi haruorganisatsioonid.

Aga Eesti? Meie omakeelne Vikipeedia on läbi aastate näidanud väga stabiilset edasiminekut. Kuigi artiklite kvaliteet ning maht järjest kasvavad, siis arengutempo (mis püsis pikalt muutumatuna), ei vasta Eesti võimalustele. Projekti juures on selgelt liiga vähe inimesi ja seda isegi meie tagasihoidlikku rahvaarvu arvestades. Ka kümnetes kordades suurem kaastööliste arv oleks kogu riigi elanikkonna kõrval mikroskoopiline. Midagi tõsist ette võtmata ei ole aga mõeldav selle puudujäägi parandamine. Seega jõudsime juba 2009. aastal arusaamisele, et vanal viisil jätkamine ei teeni kuidagi eestlaste huve ja lisaks artiklite kirjutamisele-toimetamisele peame alustama seda protsessi toetavate tegevustega senisest oluliselt suuremas mahus. Ainult nõnda on võimalik arengut kiirendada.

Tartus 2009. aasta novembris toimunud vikipedistide kokkusaamisel (kus osalesid Ivo, Margus ja Teele) sai leitud, et sellest MTÜst võiks meile igati kasu olla. Mis veelgi tähtsam: liikmeid oleks vähemalt kolm, seega saaksime selle ühenduse asutada küll ja jutu asemel tuleb tegudeni jõuda. Vaja oli ainult välja mõelda, mismoodi seda mittetulunduslikku imelooma kokku panna. Taustaks võib veel lisada, et see kokkusaamine oligi alles viies vikipedistide kohtumine Eestis ning seni ei olnud neist ükski väga arvuka osalejaskonnaga olnud, välja arvatud ehk samal suvel toimunud esimesed vikipedistide suvepäevad Saaremaal Viki külas, kus kahel päeval oli koos 8 inimest.

Probleemid ei lasknud ennast aga kaua oodata. Lisaks sellele, et oli tarvis välja mõelda, kuidas MTÜ luua ning tööle panna, kerkisid paljude jaoks esile küsimused stiilis „Mis on kohalik chapter, mida me tahame tekitada?“ ja „Kas see on ohtlik?“. Paratamatult võtab ka veebi vahendusel MTÜ asutamine väga palju aega. Seejuures mainiksin, et näiteks Wikimedia Australia on välja toonud, et milleski olulises kokkuleppimiseks on neil lihtsam osta hunnik lennupileteid ning inimesed kontinendi eri nurkadest ühte paika kokku korjata. Eesti on küll palju väiksem, aga kui tahta milleski üle interneti kokku leppida, siis kehtib siin paraku sama loogika ning meie õppisime seda tundma asja omal nahal läbi katsetades.

Asutamiskoosolekuks olime valmis 2010. aasta suvel ning see toimus 25. juulil Tallinnas. Tolleks momendiks õnnestus ühise laua taha tuua rekordarv vikipediste, kellele lisandus huvilisi ka „väljastpoolt“ veebientsüklopeediat. Kuna pikalt oli käinud suhtlus Wikimedia Foundationiga, järgnes kiirelt WMFi tunnustus. Jäi üle ainult oodata, kuniks kõik juriidiliselt paika loksub. Suurema asutajaliikmete arvu tõttu kulus omajagu aega, et kõik allkirjad sobivas vormis edastatud saaks.

Vaevalisest asutamisest hoolimata jõudsime kohe sügisel läbi viia projekti „Vikipeedia koolides“, mille käigus külastasime 15 kooli üle Eesti. Sellele järgnes aga vaiksem periood, sest kahest aktiivsest juhatuse liikmest suundus üks ajateenistusse. Samas sai alguse MTÜ viki ning hakkas välja kujunema töökorraldus ja raamatupidamise pool. Talvekülmade möödudes algasid ettevalmistustööd juba mitmeteks uuteks projektideks ja toimusid esimesed üritused. Võib lausa öelda, et „edasine on ajalugu“, sest alates sellest momendist on järjest kasvanud nii ette võetud projektide arv kui ka aktiivne liikmeskond. Näha on esimesed tulemused ja kui teise tegevusaasta lõpus seni toimunut hindama hakkame, siis ei ole kindlasti põhjust häbeneda.

Eriti eeskujulikku kasvu on näidanud Vikipeedia mainimiste arv meedias ja arvestades hetkel käsil olevat, siis on oodata vaid väga terava kasvu jätkumist. Samas tuleb sellele paratamatult rohkelt tähelepanu pöörata juba kas või seetõttu, et paljud inimesed ei tea siiani, mis see Vikipeedia on. Pole sugugi harv, et usutakse artikleid ennast ise kirjutavat, või samastatakse Vikipeediat WikiLeaksiga. Eriilmelistest projektidest ja nende tulemustest soovitan aga lugeda juba Vikipeediast ning MTÜ vikist.

Värskelt lõppes meie esimene majandusaasta. Minimaalse ressursikasutuse juures on teostatud mitmeid suurprojekte ning arvukalt väiksemaid üritusi – veel rohkem on aga alustatud, alles alustamisel või vähemalt planeerimisel. Juhatus on toimekas ja liikmeskond kasvab. Meie MTÜ on Wikimedia liikumises tuntust kogunud kui kõige efektiivsem haruorganisatsioon, kes teeb suuri asju olenemata tõsistest puudujääkidest ressursside osas. Samas on kõige olulisem, et oleme seadnud tugeva aluse oma põhilise eesmärgi saavutamisele, milleks on maailma teadmiste kõigile vabalt kättesaadavaks muutmine eesti ja võru keeles. Selle nimel tõesti tasub pingutada.

Alati saab paremini. Veel rohkem, kiiremini, odavamalt, tulemuslikumalt jne. Wikimedia Eesti on kui tohutu kasvupotentsiaaliga idufirma, mis alles hakkab õiget hoogu sisse saama ja mis otsib järjest uusi valdkondi, kus midagi oluliselt paremaks muuta. Hea on tegeleda asjaga, mis on tõeliselt vajalik. Veel parem on aga jagatud rõõm. Tule ka Sina ja saa osa Wikimedia liikumisest. Muudame koos maailma paremaks!