Tartu Ülikooli materjaliteaduse professor Kaupo Kukli on lasknud juba 2011. aastast alates oma ainetes üliõpilastel Vikipeedia artikleid kirjutada ja on sellega esimeste Tartu Ülikooli õppejõudude seas, kes on vastavat ülesannet rakendanud. Intervjuu käigus selgitab ta selle õppeülesande kasulikkust ja jagab häid nõuandeid.

Take dapoxetine hydrochloride tablets 30mg tablets or capsules, with or without food, as needed. The last time i was on gabapentin 300mg, i just got a prescription and i was to have a bunch https://potsdam-in-bewegung.de/64332-sildenafil-preis-12534/ of tests done. Doxycycline hyclate 20 mg price uk can you legally purchase doxycycline hyclate in the uk without insurance in the uk uk and it is a prescription medicine that is used to cure gonorrhea in the uk the uk doxycycline hyclate tablets is available at over 2000 different retail outlets in the uk uk what to expect when you buy doxycycline hyclate over the counter in the uk in the uk.

This medication works by blocking the inflammatory action of your immune system. For those on ritonavir, those receiving at Dugulubgey paxlovid drug cost least 50 mg of ritonavir daily were randomized to either continue taking ritonavir-boosted lopinavir or switch to ritonavir plus darunavir (100 mg twice weekly). It also increases the production of nitric oxide, which is the body's natural relaxing chemical.

Milline oli sinu esimene kokkupuude Vikipeediaga? 

See oli ehk kümme aastat tagasi. Arvatavasti otsisin mitte-erialast infot, kas näiteks mingite ajalooliste isikute, nähtuste või sündmuste kohta.

Mis sulle selle juures meeldis või ei meeldinud? Kuidas on sinu hoiakud ajas muutunud?

Meeldib, et selline suur entsüklopeedia on kergesti kättesaadav ja mõned asjad on eestikeelses Vikipeedias juba väga head. Ei meeldi niiväga aga välja reklaamitud poliitika “tee julgesti parandusi”, sest just selle tõttu on Vikipeedia viitamiseks ebasobiv ning pole mingit kindlust, et ühel päeval kirjutatu on olemas ka järgmisel. Kuigi eks see sama lähenemine loob ka võimaluse tudengitele nende artiklite kirjutamiseks.

Ajaga on Vikipeedia sisu läinud paremaks ja artikleid tuleb järjest juurde. Samas mõne kampaania korras tekib küll palju artikleid lühikese aja jooksul, aga need ei ole tegelikult väga sisukad. Ingliskeelne Vikipeedia on hoopis teine tase ja seal võiks mõningaid artikleid kasutada kasvõi iseseisva allikana.

Mille jaoks oled ise Vikipeediat kasutanud? Oled sattunud ka muudatusi tegema? Miks?

Minu jaoks on Vikipeedia eelkõige hea alguspunkt, stardipakk teemaga tutvumiseks. Oluline on see, et ta on eesti keeles ja eestikeelset erialakirjandust väga palju just ei ole. 

Vikipeediasse ma ise ühtegi artiklit kirjutanud ei ole ja muudatusi pole ka teinud. Miks? Selleks pole mul vajadust olnud ja aega ka ei jätku. Kui olen näinud, et mõni artikkel vajaks kohendamist, siis olen andnud selle mõnele üliõpilasele teha.

Lasksid juba 2011. aastal tudengitel õppetöö osana artikleid kirjutada. Kuidas sa selleni jõudsid ja mil viisil see ülesanne korraldatud oli?

Ma lugesin vikilehtede tegemise kampaania kohta ja mõtlesin, et võiks seda pakkuda tudengitele iseseisva tööna. Ma loen ülikoolis selliseid aineid nagu kiletehnoloogia ja nanotehnoloogia materjalid. Kursuse lõpetamiseks peab tudeng tegema eksami ja iseseisva töö, milleks on referaat või ettekanne. Mõtlesin, et iseseisva töö võiks asendada korraliku Vikipeedia artikliga. Üliõpilase jaoks on see põhimõtteliselt publikatsioon, tõenäoliselt tema esimene ja mõne jaoks võib olla ka viimane. 

Vikiartikli koostamine minu aines ei ole olnud kohustuslik, vaid valikuline. Need üliõpilased, kes artikli käsile võtsid, tegid seda vaimustusega. Tehniliste nüanssidega tulid nad ise toime, küll aga vaatasin kõik tekstid sisuliselt enne avaldamist läbi. Tekstide eelnev ülevaatamine ei ole minu jaoks rohkem töömahukas kui lugeda referaate või muid kirjalikke töid. Töömahukas on see siis, kui teha ülesanne kõigile kohustuslikuks ning artiklit hakkavad tegema ka need, kes ei oska. 

Artikli kirjutamise ülesannet kasutan praegugi, kuigi eestikeelseid loenguid on nüüd vähem ja inglise keel domineerib.

Kas oled õppejõuna sellest ka mingit kasu saanud, et üliõpilased artikleid kirjutavad?

Kõigepealt on muidugi hea meel, et olen saanud millelegi kaasa aidata. Tudengid on koostanud päris hea hulga artikleid. Olen neid hiljem ka vaadanud ja siin on ainult ühel korral jäänud mulje, ühte neist minu aines tehtud artiklitest oli kõvasti muudetud ja mitte ehk just positiivses suunas.

Kas on olnud suuri õnnestumisi, mida tahaksid eriti välja tuua? Või muidu huvitavaid lugusid, mida mainida?

Kõik on hästi sujunud ja protsess on olnud tulemusrikas. Ühel korral oli isegi selline juhus, et üliõpilane kirjutas kaks artiklit. Ta ilmselt tundis, et see on talle erialaselt kasulik. 

Doktoritöö osadest võiks küll artiklid valmida, kuid meie valdkonnas on sageli  puudus eestikeelsetest terminitest. Ka doktoritööd kirjutatakse peamiselt inglise keeles ja kui sul terminit eesti keeles ikkagi pole, siis seda on ka keeruline välja mõelda. 

Kuidas saaks rohkem õppejõude sellesse tegevusse kaasata? Kas peaks?

See on raske, sest tavaliselt midagi tasuta või reaalset kasu nägemata ei tehta. Pole mõtet tavaloengu puhul paluda, et arvestage pool eksamihinnet vikiartikli eest. Küll aga võiks selle ülesande eest anda iseseisva töö punkte ja minu arvates väärib korralik vikileht päris palju punkte. See on avalik töö, mis jääb üles ja ei lähe sahtlisse. Pealegi õpib teemat läbi kirjutades tudeng palju rohkem.

Kindlasti võiks enam õppejõude seda ülesannet oma aines kasutada. Muidugi on küsimus, et kuidas leida termineid, mille kohta artikleid kirjutada. Kui on suhteliselt kitsas eriala, siis eestikeelsete terminite arv järjest kahaneb. Samas on see võimalus ise termin leiutada ja lasta see Vikipeediasse ning loota, et see selle abil populariseerub. Nii saab tuua eesti keelde juurde uusi erialatermineid ja sellega keelt rikastada.

Milliseid õpetussõnu jagaksid õppejõule, kes soovib samasuguse ülesandega katsetada?

Eelkõige soovitaks õppejõududel vältida endale liigsete eelarvamuste tekitamist. Üliõpilased saavad selle ülesandega suurepäraselt hakkama. Õppejõud võiks omalt poolt tudengile välja pakkuda artikli teema (ehk termini või märksõna) või siis lasta tudengitel see ise valida. Kui artikli tekst on valmis kirjutatud, siis õppejõud peaks selle sisulise külje pealt üle vaatama. Mina teen kusjuures seda tavalises Word-dokumendi vormis. Nad võivad küll alustada Vikipeedia “liivakastis” artikli tegemist, aga enne ei tohi nad artiklit Vikipeediasse üles panna, kui ma olen selle heaks kiitnud. Tõenäoliselt ei ole siin väga palju tööd vaja teha, sest kui see on tudengite jaoks vabatahtlik, siis valivadki selle ülesande entusiastid ja tulevad sellega ka suurepäraselt toime.

Ei maksa ka karta, et õppejõud peaks vikiartikli kirjutamisel õpilasi tehniliselt juhendama. Näiteks mina ei tea siiamaani, kuidas vikilehe ülespanekut isegi alustada ja ma ei peagi seda teadma. Üliõpilased teavad ja kui ei tea, siis paari päevaga uurivad välja. Mina juhendan üksnes sisuliselt ja terminoloogiliselt. 

Kõige tähtsam on tahtmine: kui tahtmist on, siis tulevad ka tulemused! Mina kavatsen ka edaspidi vikiartiklite kirjutamist oma aines kasutada.

Küsimusi esitas Pille Priks.

Foto: Käbi Laan, CC BY-SA 4.0.

Intervjuu valmis seerias “Vikipeedilisi vaatlusi“.