Kuigi eestikeelse Vikipeedia ajalugu on jõudumööda dokumenteeritud, siiski teavad vähesed, et selle algatajateks polnud mitte eestlased, vaid mõnesaja esimese artikli eest väärivad tunnustust hoopis kaks estofiilist keeleteadlast, üks prantslane, teine hollandlane.
You will find someone on a given online dating site, if you know what they are looking for. A very common ingredient in most shampoos is triclosan, a common bactericide used in the manufacturing and manufacture fallalishly of all types of products. You take dox-cycline 100mg twice a day (once in the morning and once in the evening) for a total of 250mg.
Daraprim can also be purchased over the counter without a prescription in australia. The body will use other hormones as well to maintain the uterus lining and stimulate the flow of blood and fluids https://lidosolmar.it/61511-viagra-acquisto-libero-75278/ in and out of the uterus. My liver function tests are normal (as well as esr).
Otsisin Vikipeedia 15. sünnipäeva puhul üles kaks esimest seni legendi staatuses olnud ja pseudonüümi all tuntud vikipedisti ning uurisin, kes nad on, kuidas nad vaba võrguentsüklopeediani jõudsid ja mida arvavad nad oma rolli kohta eesti Vikipeedia algatajatena. Vikipeedia algusaegade ja tuleviku teemal tegin lisaks videointervjuu esimese eestlasest vikipedisti ja pikaaegse administraatori Andres Luurega. Nii sain kokku loo eesti Vikipeedia “kolmest esimesest”.
Kes on tundnud huvi eestikeelse Vikipeedia algusloo vastu ja vaadanud lisaks selleteemalisele artiklile ka koostamisel kasutatud allikaid, on ehk tuttav südamliku dialoogiga aastast 2002, mis on säilinud kasutaja Fransvannes arutelulehel. Selles tutvustavad kaks välismaalasest vikipedisti endid teineteisele eesti keeles ning arutavad, kuidas saada Vikipeediasse rohkem eestlastest kaastöölisi.
Kalev: “Suur tänu riikide nimekirja korrastamise eest! Olin selle natukene unarusse jätnud. Kas Sa elad Hollandis?”
Fransvannes: “Elan küll, olen seetõttu peamiselt aktiivne hollandi Wikipedias. Aga vahelduseks käin ka siin. Loodan, et eesti Wikipediast ka kasvab midagi ilusat.”
Kalev: “Tegelikult ma ei ole üldse eestlane. Peaks vist Eestis natukene reklaami tegema, et inimesi siia juurde meelitada. Mul oli see küll kavas aga tahtsin kõigepealt asju siin pisut kaugemale arendada, et ei oleks liiga tühi. Kahekesi läheb igal juhul kiiremini ja on lõbusam ka. Milline on sinu eriala?”
Fransvannes: “Elukutseliselt on see soome-ugri keeleteadus, aga Wikipediasse kirjutan pigem muudest asjadest, näiteks geograafiast ja heliloojadest. Kirjutasin hollandi Wikipediasse juba paljudest linnadest ja jõgedest, kogusin ka eri maade baasandmeid.”
Kalev: “Meil on siis sama eriala! Päris naljakas: kaks välismaist keeleteadlast eestikeelset entsüklopeediat arendamas! Nagu tegemist oleks surnud keelega! Peaks siiski emakeelekõnelejaid juurde kutsuma. Minu võimalused on ka piiratud ja teen vahel vigu.”
Ajaloost teame, et seemneks koostatud esimesed artiklid läksid idanema ja Vikipeediast on tõepoolest “kasvanud midagi ilusat”, nagu avaldas toona lootust Groningenis elav hollandi keeleteadlane Frans van Nes – tema siis ongi see vikipedist kasutajanime Fransvannes taga.
Frans Van Nes on sündinud 1969. aastal ja õppinud soome-ugri keeleteadust ajal, mil Eesti Vabariik taastas oma iseseisvuse. See tekitas temas ka elava huvi eesti keele ja kultuuri vastu. Uurisin Frans van Nesilt, kuidas jõudis ta eesti Vikipeediani ning tagantjärele möönab van Nes, et ta motiivid polnud sugugi ainult maailmaparandajalikud:
“Olin varem avastanud mõned kuud hollandikeelset Wikipediat, mis ei olnud 2002. aasta septembris enam päris uus, ja mind huvitas, kuidas võiks näha välja üks algstaadiumis Wikipedia. Tabula rasa, nagu eestikeelne Wikipedia siis veel oli, tõmbas mind väga. Aga teadsin algusest peale, et tegelike artiklite kirjutamine peab olema teiste töö: eesti keel ei ole minu emakeel ja vigadega artikleid ma ei armasta.”
Eesti ja ungari ilukirjandust hollandi keelde tõlkiv ja jätkuvalt hollandi Vikipeediale kaastööd tegev van Nes soovib eesti Vikipeediale 15. sünnipäeva puhul õnne ning nendib, et kuigi entsüklopeedia on algusega võrreldes kasvanud, põhjalikumaks ja mõjukamaks muutunud, ollakse üha uute väljakutsete ees.
“Vikipeedia on vananemas. Alguses olid kõik artiklid uued ja värskete andmetega, nüüd on aga palju palju artikleid, mida pole keegi pärast kirjutamist üle vaadanud,” selgitab van Nes. “See on loogiline: uue artikli kirjutamine on palju põnevam kui artikli parandamine.”
Eriti ingliskeelses Vikipeedias on artiklid kasvanud van Nesi sõnul nii pikaks, et neid tervikuna keegi enam ei loe ega arvusta ja seetõttu kipub artiklites lisaks info vananemisele ka kõrvaline varjutama põhiasju. Õnneks on väiksemate keelte Vikipeediad sellest probleemist vähem puudutatud. Info kustutamist entsüklopeediast peab van Nes aga “surmapatuks”, mistõttu on väljapääsu leidmine infouputusest keeruline.
Kuigi Vikipeedia täidab üha paremini oma algset rolli “pakkuda teavet igaühele, kellel seda vaja on”, siiski on sellega kaasnenud entsüklopeedia muutumine staatilisemaks. “Paljud kasutavad Vikipeediat esmase allikana — neile pole Vikipeedia mitte ainult algus, vaid ka lõpp,” võrdleb van Nes algusaegade aktiivsete kaastööliste Vikipeediat universaalse teadmistevaramuga, mida inimesed kipuvad nägema autoriteedina iseeneses.
“Olen veel aktiivne vikipedist, aga teen kaastööd palju vähem kui alguses. Peamiselt olen aktiivne Wikimedia Commonsis, tegelen seal näiteks piltide üles laadimisega ja kategoriseerimisega,” räägib van Nes oma viimase aja tegevustest Vikipeedias. Eesti Vikipeedias ta enam sisuliselt kaasa ei löö, aga kasutab seda Eesti-spetsiifiliste teemade kohta info hankimisel.
“Muidugi on eesti Vikipeedia peamine allikas, kui ma tahan midagi teada Eestist,” ütleb eesti Vikipeedia üks algatajatest lõpetuseks.
Kui Frans van Nesi isik oli üldiselt aktiivsemate vikipedistide ringkonnas teada kasvõi juba selle tõttu, et ta on meedias üles astunud hollandi Vikipeedia kõneisikuna, siis eestikeelse Vikipeedia päris kõige esimese kaastöölise ja algataja Kalevi taga olev isik oli siiani saladuseks isegi Vikipeedia kõige teenekamale kaastöölisele ja administraatorile Andres Luurele.
Kuna oma algse lennuka kasutajanime oli Kalev millalgi muutnud Eerikuks ja Vikipeedia platvormi tarkvarapõlvkondade erisused olid kasutajalehekülgede muudatuste ajaloo jälgimise teinud üpris kaelamurdvaks, siis jooksin tema jälgi ajades esialgu ummikusse. Lõpuks sain aga eesti Vikipeedia kõige esimese autori kontakti üpriski ootuspäraselt tema algusaegade kolleeg van Nesilt.
Selgus, et Vikipeedia eestikeelse väljaande käimalükkajaks on tuntud eesti kirjanduse tõlkija Antoine Chalvin, kes vaba võrguentsüklopeedia algusaegadel tegeles “Kalevipoja” tõlkimisega prantsuse keelde. Chalvin on sündinud 1966. aastal, elab Pariisis ning töötab sealses ida keelte ja kultuuride instituudis, olles keskendunud eesti ja soome keelele ning kirjandusele.
Ta on teinud teadustööd Johannes Aaviku keeleuuendusest ning tõlkinud prantsuse keelde eesti kirjanikke Krossist ja Kaplinskist kuni Heinsaare ja Kivirähuni ning sai 2005. aastal Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi oma töö eest tõlkija ja eesti kirjanduse tutvustajana Prantsusmaal.
Nüüd lisandub siis teenete nimekirja veel ka eesti Vikipeedia algatamine. Ise kirjeldab Chalvin oma rolli Vikipeedia käimalükkamisel nii:
“Ma ei häbene oma tagasihoidlikku rolli eestikeelse Vikipeedia sünnis. Vist 24. augustil 2002 tõlkisin eesti keelde entsüklopeedia esilehe, mis sisaldas tol ajal ainult ingliskeelset üleskutset. Järgmistel päevadel kirjutasin/mugandasin lühikese kasutusjuhendi, kusjuures kõik oli oluliselt lihtsam kui praegu, vormistamisreegleid ja -võimalusi oli vähe, need oli võimalik lahti seletada ühelainsal leheküljel.”
Nagu näha ka juba kahe algataja ajaloolisest dialoogist, oli Chalvini tegevus Vikipeedia käimalükkamisel väga plaanipärane ning eesmärgiks inspireerida Vikipeediasse panustama just eesti keelt emakeelena kõnelejaid. Enda rolli nägigi ta pigem algatajana, kes võib asja käima saades edasist arengut juba eemalt jälgida.
“Koostasin jõudumööda lühikesi artikleid, enamasti mugandades artikleid ENEKEsest. Nii et sisu poolest mitte midagi väga väärtuslikku — olin vaid esimene, kes sellele lehele juhtus ning uskusin, et sellest võib midagi huvitavat välja tulla,” vaatab Chalvin oma tegevusele tagasi. “Tükk aega olin ainus kasutaja, siis tuli Frans van Nes, ja siis Andres Luure, kes hakkas tegutsema palju efektiivsemalt ja sisuliselt kõrgemal tasemel kui meie. Lõpuks ületas eestikeelne Vikipeedia kõik minu tolleaegsed lootused.”
Vikipeedia kolmest esimesest autorist viimase, esimese eestlasest vikipedisti ja filosoofiaõppejõu Andres Luure isik ilmselt pikemat tutvustamist ei vaja. Vikipeediast kuulis ta aga esmakordselt 2002. aastal raadiosaatest Tehnokratt, ajal kui kasutajad Kalev ja Fransvannes juba artiklitega tööd tegid. Kaastööd hakkas ta Vikipeediale tegema siiski alles 2003. aastal, mil ta sai endale Interneti-püsiühenduse.
Seks ajaks oli Vikipeedias juba üle 300 artikli ja Luure eestvedamisel jõudis Vikipeedia 2003. aasta sügiseks 1000 artikli piirile. Siis hakkasid Vikipeediale püsivamat kaastööd tegema ka Urmas ja Egon, kes olid neljas ja viies kaasautor. Neist kolmest said ka kolm eesti Vikipeedia esimest administraatorit.
Vikipeedia hiilgeaeg jäi Andres Luure hinnangul kuskile 2007. aastasse, sest sel ajal oli vabal võrguentsüklopeedial juba piisavalt kaastöölisi ja toimetajaid, jõuti pidada loendeid ning protsessi hallata. Uurisin Andres Luure käest veidi detailsemalt, missugused on tema mälestused Vikipeedia algusaegadest ja esimestest kasutajatest, mida arvab ta Vikipeedia arengust ja tulevikuperspektiividest ning üldse Vikipeediasse kirjutamisest.
Andres Luure ja tema rolli kohta Vikipeedias on kirjutatud ka varem, soovijad leiavad kaks põhjalikumat artiklit siit:
- Vikipeedia täiendab seda, mis kahjuks üldse puudub (Sirp)
- Andres Luurega teadmise luurel (Eesti Ekspress)
Lõpuks tahan endalt veel küsida, mida ma sellest nädala pikkusest uurimistööst siis teada sain?
Esiteks seda, et Vikipeedia algus on oma näilisest juhuslikkusest hoolimata küllaltki suursugune ja pseudonüümsete autorite taga on tõsised ja missiooniga inimesed: kolmest esimesest autorist kaks on välismaalastest soome-ugri keeleteadlased, kes hoolimata oma keelebarjäärist võtsid tõsiselt ette Vikipeedia käimalükkamise, ning kaks kolmest on saanud Eesti Vabariigi teenetemärgi — kui Antoine Chalvin on saanud teenetemärgi tõlketöö eest, siis Andres Luure on saanud Valgetähe V klassi teenetemärgi just töö eest Vikipeediaga.
Teiseks aga seda, et maailma oluliselt muutvad projektid ei leia aset ilma inimesteta, kes nende nimel tööd teeks. Ükski uuendus ei toimu iseenesest ja selleks, et see ei kaotaks oma tähendust, on vaja pidevalt pingutada ning teha eri inimestega koostööd. Nii pole Vikipeedia valmis ega saagi kunagi valmis ja ajakohaste teadmiste jm info kättesaadavus sõltub meie kõigi ühisest äratundmisest, et meil on seda vaja ja me oleme ise valmis võtma selle eest aktiivse vastutuse ning andma oma ükspuha kui väikese isikliku panuse.
Suur tänu Antoine Chalvinile, Frans van Nesile ja Andres Luurele, et nad leidsid aega vastata küsimustele ja andsid sellega panuse Vikipeedia ajaloo dokumenteerimisse! Artikkel on avaldatud CC-BY+SA 4.0 all.