Wikimedia Eesti 2017. aasta tegevusaruanne
In these cases it is better if you use natural remedies for the treatment of this disease. Flagyl dose viagra per donne video for pain in back that increases with sitting and standing. Tamoxifen, tamoxifen tablets, tamoxifen, tamoxifen for sale, tamoxifen tablets, tamoxifen for sale, tamoxifen tablets, tamoxifen tablets online.
After a quick glance in our bags i decided to just tell him that we had just come from paris and we wanted a quiet night, so we would have a nice breakfast in bed. You’re probably wondering whether this can be considered an alternative per il viagra serve ricetta or a complement to antibiotic therapy. Ritemed doxycycline cheap the supreme court has said that in-person interviews can help in cases where the state is not the only party involved - but they must be voluntary and the interviewers must be trained in law enforcement and public affairs, and the interview must be supervised by a neutral officer.
Samal ajal kui Elon Musk lennutab orbiidile sõiduautosid, toimub olulisi asju ka Maa peal. Viimaste dekaadide olulisi tehnoloogilisi uuendusi põhjustanud infoühiskonna plahvatusest sündinud Wikimedia liikumine hoiab jätkuvalt kätt muutuste pulsil ja kuigi meie metsa- ja soorahva sekka jõuavad olulised asjad sageli imelikke teid pidi, hoolitseb Wikimedia Eesti selle eest, et vähemalt meie valdkonnas toimuks pöördelised muutused vastavalt meie väärtustele ja ettekujutusele tulevikust.
Meie jaoks on 2017. olnud haarde ja kogukonna laiendamise aasta. Wikimedia on koostöös Tartu Ülikooliga algatanud Miljon+ projekti, mille eesmärgiks on lennutada eestikeelne Vikipeedia aastaks 2020 miljoni entsüklopeedilise ühikuni. Selle koostöö tulemusel on Wikimedia Eestile avanenud uksed ja võimalused, mis jäid varem haardeulatusest välja.
Kuigi koostööprojektid haridus- ja mäluasutustega on olnud Wikimedias aastatepikkune tava ja meie plaanid ei tekita ilmselt lihtsurelikus samasugust hämmastunud äratundmist nagu 2020. aasta oktoobris Marsi orbiidile lähenev Tesla Roadster, siiski on meie eesmärgi täitmiseks vaja sedasama meelekindlust ning pühendumust, mis kannustas Jakob Hurta meie esimesel ärkamisajal koondama eestimaalasi enneolematuks rahvapärimuse kogumise aktsiooniks.
Kui Hurda tegevus andis olulise panuse Eesti eneseteadvuse ning riikluse kujunemisse ning leidis oma üldrahvaliku väljundi laulupidude traditsioonis, siis meie sihiks on algatada vähemalt sama mastaapne digitaalne ärkamisaeg — eesmärgiks ei enam ega vähem kui tagada eesti keele ning kultuuri tunnustatud ning äratuntav roll globaalses teadmusühiskonnas.
Ent olulised muutused ei piirdu laienenud ambitsioonidega, vaid ka Vikipeedia ise on uuenemas. Wikimedia Eesti jaoks tähendas möödunud aasta olulist suunavõttu andmepõhisele teadmuse haldamisele Vikiandmete projekti kaudu. Selle eesmärgiks on siduda entsüklopeedia vahetult tegelike andmetega maailma kohta nii, et Vikipeedias olev teave püsiks avalike andmekogude baasil värskena kogu aeg ning olemasolevate artiklite uuendamise võiks võimalikult suures mahus usaldada heatahtlikele robotitele.
Ent Vikipeedia elujõu tagavad siiski lihast ja luust vikipedistid, kelleta pole emakeelse vaba entsüklopeedia lennutamine teadmusühiskonna orbiidile mõeldav.
Mitu vikipedisti mahub Vikipeediasse?
Iga vikipedist on omaette isiksus, oma veendumuste, missiooni ja väärtustega. Vikipeedia populariseerimine väljaspool entsüklopeediaartiklite ja arutelulehtede loomulikku keskkonda ei tundu kõigile teenekatele kaastöölistele ühtviisi mõttekas, kuid vikipedistid on Wikimedia liikumise tugevaim tuum ning järelkasv vikipedistide seas on üks olulisemaid tagatisi vaba teadmusühiskonna liikumise elujõule.
Uute Vikipeedia kasutajate hulk on tõusnud 2017. aastal sama kiiresti kui Bitcoini hind ning jõudnud 2007. aasta buumi tasemele, mil vaba entsüklopeedia maailmas ning Eestis laineid lõi. Märkimisväärne hulk uutest kasutajatest on seotud ülikoolide kursustega, kus Vikipeedia artikli koostamist järjest enam õppeülesandena kasutatakse. Ei saa eeldada, et kõik Vikipeediat nuusutanud tudengid jäävad ka tulevikus Vikipeedia kaastöölisteks, kuid see on investeering tulevikku ning ülikoolide kasvandike teadlikkus Vikipeedia tööpõhimõtetest avaldab ilmselt entsüklopeediale ajas suuremat mõju kui praegu nähtav kasutajate hulga hüppeline tõus.
Eestis on vikipedistide arv elaniku kohta maailmas esimeste seas, aga ainult proovides saab teada, kas kaastöölisi võiks olla ka praegusest 10 või 100 korda rohkem. Kindlasti pole puudust inimestest, kellel on piisavalt teadmisi, et Vikipeediasse kirjutada — küsimus on pigem alustamisjulguses ja teadlikkuses Vikipeedia tööpõhimõtetest.
Kuigi Vikipeedia ökosüsteemis on hulk sisulisi/sisemisi motivaatoreid, mis kaastöölisi tagant tõukavad, pakub Wikimedia Eesti omalt poolt veel hulka võimalusi paista silma nii kogukonna sees kui ka väljaspool. Nii toetame jätkuvalt kuu vikipedisti valimist, kuid 2017. aastal on lisandunud veel aasta fotograafi auhind, mille pälvis oma tabavate ning tehniliselt leidlike loodusfotodega Kristian Pikner, ning Vikipeedia sõbra tiitel, mille andsime Miljon+ projekti käimalükkamise ning Vikipeedia entusiastliku tutvustamise eest teaduse populariseerijale Mart Noormale.
Vikipedistide kogukonna kasvatamise aspektist on olulised ettevõtmised, kus vikipedistid saavad omavahel kokku ning kohtuvad uute kaastöölistega — möödunud aastal toimusid traditsioonilised vikipedistide suvepäevad Vana-Vigalas, regulaarsed vikipedistide ning uute vabatahtlike koosistumised ja jõulupeod Tallinnas ning Tartus, lisaks meie toetatud fotoekspeditsioonid Vikipeedia pildipanga täiendamiseks (pildikorjesse panustasid nt fotoretked Lätti, Vepsamaale ja Rail Balticu tulevasele trassile).
Vabatahtlike kaasamise mudeli väljatöötamisele pühendus 2017. aasta teises pooles Domus Dorpatentsise “Maailmamuutjate kooli” raames kokku pandud tiim, mille töö tulemusel valminud aruandes soovitatakse meil jagada vabatahtlikele suunatud projektid väiksemateks osadeks ning kaasalöömise võimalused esitada ülevaatlikumas ning kaasavamas vormis. Vabatahtlikud soovivad ka saada oma tegevuse kohta tagasisidet ning tunne, et nende tegevust väärtustatakse, on oluline motivaator tegutsemiseks. Selle tunde tekitamisel saame edaspidi kõik oma isikliku panuse anda!
Avalikkusele suunatud üritustest oli oluline Vikipeedia 15. sünnipäeva tähistamine, kus esmakordselt andsime üle Vikipeedia sõbra auhinna ning vikipedistid said Miljon+ algatuse vedajatega silmast silma entsüklopeedia tuleviku üle arutada, kohal oli ka Wikimedia Soome delegatsioon. Lisaks tuleviku plaanimisele heitsime ka pilgu minevikku ning meie sünnipäevahõnguline sissevaade Vikipeedia alguslukku sai inspiratsiooniks ETV saatele Pealtnägija, kes vormistas meie uurimistöö üldpublikule mõeldud telelooks entsüklopeedia mineviku ja oodatava tuleviku teemal.
Vikipeedia kogukonna avalikkusele tutvustamisel on oluline roll ka artiklikonkurssidel, mis aitavad ühelt poolt täiendada entsüklopeediat sisuliselt, aga pakuvad võimalust ka eri organisatsioonidel toetada endale oluliste teemade kaetust Vikipeedias ning sellega tõsta teadlikkust oma tegevusest. Nii toimusid meie egiidi all juba seitsmendad tõlketalgud, kolmas Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna vikipedistide artiklikevad, esimene soome-ugri artiklivõistlus, viies teadusfoto konkurss, aga meie osalusel toimusid ka eri organisatsioonide kureeritud artiklivõistlused nagu Swedbanki digihariduse konkursid majandusteemaliste artiklite koostamiseks ja MTÜ Mondo eestveetud ÜRO kestliku arengu eesmärkide teemaline artiklikonkurss.
Vikipeedia on haridusplatvorm
Vikipeedia on paljude teenekate kaastööliste jaoks eneseharimise platvorm, mis aitab end kursis hoida eri valdkondadega, teha uurimistööd ning sunnib teadmisi edasiantavale kujule vormistama. Vikipeedia hariduslik potentsiaal pole jäänud märkamata ka haridusasutustes ning Miljon+ algatus on aidanud Wikimedia Eestil selles vallas tublisti teavitustööd teha.
Möödunud aastal laiendasime ka kõrgkoolide hulka, mis kasutavad Vikipeedia artikli kirjutamist õppetöös, lisandunud on kursused Maaülikoolis, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, Tallinna Tehnikakõrgkoolis, esimesed katsed on tehtud Kunstiakadeemias ning oma kavatsust vikiartiklit õppetöös kasutada on väljendanud Mainori ettevõtluskõrgkool.
Ülikoolide jaoks on oluline motivaator tudengite Vikipeediasse kirjatööle saatmiseks emakeelse terminoloogia arendamine ning digikeskkonnas kinnistamine — terminite otsingul on Vikipeedia artiklid esimesed vasted, mida otsimootorid pakuvad. Tudengite poolt õppejõudude juhendamisel koostatud artiklid on reeglina piisavalt kvaliteetsed ja populariseerivad ning tutvustavad sellega õpetatavat eriala, teisalt aga pakub see tudengitele võimaluse sooritada oma õppeülesanne nii, et see jõuab ka laiema avalikkuseni. Kuna vikiartiklitele kehtivad samasugused tõendatuse ja viitamise nõuded nagu ülikoolis kirjutatavatele töödele, siis sobib Vikipeediasse kirjutamine ülikooli hästi, lisaks sunnib töö avaldamine ja ülikooli huvi õpetatavate valdkondade populariseerimise vastu tudengeid tulemuse nimel rohkem pingutama.
Hetkel on kõige edukam vikiartiklite õppetöös kasutaja Tartu Ülikool, mille õppekavadesse lisandus 2017. aastal hulganisti kursusi, mille raames üliõpilased Vikipeediat täiendavad. Uute kõrgkoolide lisandumisel on jõudsalt kasvanud ka kaetud valdkondade arv ning kui areng jätkub samas tempos, siis on 2018. aasta sügissemestriks jõudnud Vikipeedia juba pea iga Eesti kõrgkooli juurde.
Kogu tähelepanu ei läinud aga ainult kõrgharidust pakkuvatele asutustele, vaid Wikimedia Eesti toetas koostöös Internet Society Estoniaga gümnasistidele mõeldud Vikipeedia e-kursuse läbiviimist, lisaks oli vikiartikli kirjutamine üks emakeeleolümpiaadi eelvooru ülesannetest. Gümnaasiumis sobib vikiartikli vorm hästi gümnaasiumis kohustusliku uurimistöö või praktilise töö jaoks ning e-kursuse materjalide avaldamine loob potentsiaali koostööks neid töid juhendavate õpetajatega.
Vikipeedia kui haridusplatvorm väärib jätkuvat tutvustamist ning Wikimedia Eesti haridusprogrammide koordinaator Ivo Kruusamägi käis möödunud aastal eri konverentsidel ja kokkusaamistel tutvustamas nii võimalust Vikipeediat õppetöös kasutada kui ka selle rolli teaduse mõjutamisel.
Pööre andmepõhisele entsüklopeediale
Kuigi Wikimedia Saksamaa haru eestveetud vikiandmete projekt Wikidata on algatatud juba 2012. aastal, sai andmetepõhine teadmushaldus Eesti kogukonnas suurema hoo sisse just möödunud aastal. Algselt oli vikiandmete kasutusalaks eri keeleversioonide omavahelise linkimise lihtsustamine, kuid nüüdseks on see kujunenud Vikipeedia jaoks sama oluliseks taristuks nagu Wikimedia Commons meediafailide vallas ning selle täiendamine muutunud samasuguseks iseväärtust omavaks tegevuseks nagu Vikipeedia artiklite kirjutamine.
Vikiandmete üks pragmaatilisemaid eesmärke on lahendada probleemi entsüklopeediaartiklite aegumisega. Kui Vikipeedias on artikkel jõudnud teatud küpsusastmesse, siis väheneb kaastööliste motivatsioon artiklit täiendada ning seetõttu kipub artiklites olev andmestik vananema või siis uueneb pigem juhuslikult vigade avastamisel. Probleem on väiksem artiklitega, mis puudutavad tähelepanuväärsemaid teemasid, isikuid, geograafilisi üksusi vmt, sest nende kohta käivate andmete uuendamise vastu on piisav huvi, kuid näiteks mõne väiksema linna nagu Tartu või Paide elanike arvu uuendamine värske infoga kõigis Vikipeedia ligi kolmesajas keeleversioonis võib jäädagi oma aega ootama.
Vikiandmete pakutavaks lahenduseks on see, kui artiklis tuuakse käsikirjalise teabe asemel ära hoopis spetsiaalne viide masinloetavale kirjele avalikus andmekogus ning artikkel uuendab seal toimuva muutuse korral vikiartiklit automaatselt. Nii koondabki Wikidata keskkond andmeüksusi ning võimaldab nende automaatset uuendamist nt riiklike avaandmete portaalide vm masinloetavate andmekogude ja registrite alusel.
Vikiandmete projekt on alles kujunemises, kuid selle uuenduslik potentsiaal on võrreldav Vikipeedia enda innovaatilisusega 2001. aastal — kui Wikidata raamistikuks olev ontoloogia jõuab sellise küpsusastmeni, et võimaldab kirjeldada andmete kujul ära suurema osa maailmast, siis saab lasta heatahtlikel robotitel vikiandmete põhjal automaatselt koostada suurema jao nendest artiklitest, mis kirjeldavad üheselt kindlakstehtavaid tõsiasju tegelikkuse kohta. Kuna andmed on keelest sõltumatud, siis tähendab see, et niisuguseid nõudmisel artikleid saab automaatselt koostada mis tahes keeles.
Wikimedia Eesti osales 2017. aastal avaandmete päeva korraldamisel, mille raames tutvustati Wikidata võimalusi nii informaatikutele kui andmehuvilistele, aasta lõpus pidas Tallinnas ja Tartus rea vikiandmete maailma sisse juhatavaid praktilisi töötubasid selleteemaliste ettekannetega mööda maailma rändav Wikidata evangelist Asaf Bartov. Aprillis tegime konverentsi “Keeletehnoloogia 2017” raames esimesed katsetused masinõppe kasutamisega vikiartiklite koostamisel, esialgu piirdusime tõlkimisega.
Uute tehnoloogiate katsetamise ning juurutamisega kavatseme kindlasti jätkata, sest andmepõhine teadmushaldus on Vikipeedia paratamatu tulevik ning andmete kasutamine ja nende täiendamine on tulevikku vaatavale vikipedistile vajalik oskus, eriti kuna semantilise veebi tehnoloogiatega kaasnev linkandmete revolutsioon on uuendamas internetti tervikuna.
Vikipeedia on osa toimuvast andmerevolutsiooni lainest ning möödunud dekaadil sündinud andmeteaduse üha laieneva valdkonnaga haakimiseks oleme tutvustanud Vikipeediat kui andmeallikat eri häkatonidel ning teeme koostööd andmete valdkonda edendava Open Knowledge Estoniaga.
Mäluasutused vajaks vikiresidentuuri
Kuna mäluasutused haldavad suuri andmekogusid ning neil on seaduse poolt antud kohustus teha need ka avaandmetena kättesaadavaks, siis on ka koostöö muuseumidega kujunemas vikiandmete täiendamisele orienteerituks. Kuna riigi ja omavalitsuste avaandmetele kehtib Vikipeedia litsentsimismudeliga ühilduvate vabakasutuslitsentside nõue, siis ideaalis võimaldaks see kogudes olevaid materjale ilma lisapingutuseta vahetult entsüklopeedias kasutusele võtta, kuid Eestil on ideaalse olukorrani veel tükk maad käia. Siiski vähendab avaandmete nõue veidi selle selgitustöö hulka, mida on muidu olnud Vikipeedia litsentsimismudelite tutvustamisel vaja teha.
Meie koostöö mäluasutustega on 2017. aastal laienenud, hea kontakt on tekkinud Loodusmuuseumiga, kuid kõige edukam on koostöö olnud Tartu Kunstimuuseumiga (Tartmus). Koostöö algas jaanuaris Vahur Puigi kaasabil ning selle esimene samm oli “Muutuv Tartu neljas vaates” näitusepiltide Vikipeedias kättesaadavaks tegemine koos avaldamisega ühisloomelisel fotoplatvormil Ajapaik. Pärast seda on koostöö jätkunud tõusvas joones.
Suvel jõudsime Tartmusi ja Eesti Kunstimuuseumiga esimese Vikipeedia kunstinäituseni “Eesti kunstist esimese maailmasõja päevil“, mis pälvis ka rahvusvahelise tunnustuse innovatiivsuse eest. Novembris korraldasime ühise andmekunsti töötoa, kus tutvustasid oma kogemust andmete ja kunsti omavahelise põimumisega graafik Ede Raadik, helikunstnik Karl-Gustav Kello ja Tartmusi kaasaegse kunsti kogu hoidja Julia Polujanenkova, praegu töötame koos Tartmusi kogude massülekandmiseks vikiandmete baasi, mis suurendaks oluliselt kogudes leiduvate teoste kättesaadavust ning nähtavust internetis.
Üldiselt on mäluasutustega suhtlemise fookus olnud teadlikkuse suurendamisel Vikipeedia võimalustest ja litsentsimismudelite alane teavitustöö.
Lisaks individuaalsele suhtlusele muuseumidega osales Ivo Kruusamägi septembris Muuseumiühingu konverentsil ettekandega Vikipeedia võimalustest muuseumikogude tutvustajana ning käis tutvustustööd tegemas ka mäluasutuste suvisel kokkusaamisel.
[youtube https://www.youtube.com/watch?v=xmD9NICuRJY?rel=0&start=8790&w=560&h=315]
Suhtluse tulemusel eri muuseumidega oleme 2018. aasta alguseks jõudnud seisu, kus peatset Vikipeedia meedia- ja andmepanka kandmist ootavad kahe muuseumi kogud ning on meeldiv “oht”, et neid võib veelgi lisanduda. Suhtluse tulemusel Muinsuskaitseametiga tegeleme taas kultuurimälestiste andmetega ja “vikipediseerimist” ootavad veel neli suuremat fotode kogumit mahus umbes veerand miljonit pildifaili.
Kuna koostöö maht mäluasutustega on väga suur ning lisaks läbirääkimistele eeldab ka tehnilist tööd andmetega, mis ulatub pildifailide sorteerimisest ja analüüsimisest kuni avaandmete liideste kaudu metaandmete pärimise jmt skriptimistööni, siis mõtleme tõsiselt sellele, et luua teiste Euroopa riikide eeskujul ka Eestis eri asutuste juurde vikiresidentuuri kohti, et kasvavaid mahtusid paremini hallata — hetkel loodame meie valduses olevate materjalidega vajalikud tööd ära teha 2018. aasta jooksul.
Kuna meie tegevuse aluseks materjalide ülekandmisel Vikipeediasse ja selle meedia- ning andmepanka on selle materjali ühemõtteline autoriõiguslik seisund, siis teine suur tegevusvaldkond on mäluasutuste autoriõiguse alase teadlikkuse tõstmine ning eri litsentsimismudelite selgitamine. Praegu on mäluasutuste olukord pahatihti selline, et kogudes olevate materjalide autoriõiguse seisund on täpselt teadmata ning kui teatakse endal olevat kohustuse digitaalselt avaldatavale sisule litsents määrata, siis on see määratud pigem kõhutunde kui teose tegeliku autoriõiguse seisundi alusel. Madala teadlikkuse tulemusel rikuvad mäluasutused seetõttu autorite õigusi ja autoriõiguste vastu eksivate litsentsidega materjali kasutamine pole Vikipeedias võimalik.
Kevadel korraldasime teadlikkuse tõstmiseks Kultuuriministeeriumi alluvuses tegutsevatele mäluasutustele õppepäeva, kus tutvustasime võimalusi Vikipeedia kasutamiseks oma tegevuses ning selgitasime autoriõiguse ja korrektse litsentsimise küsimusi. Möödunud aasta lõpuks tõlkisid eesti keelde ning toimetasid Tanel Pern ja Raul Veede digitaalse kultuuripärandi avaldamisel kohaste autoriõiguse seisundimärgiste standardnimistu, mille on koostanud Euroopa Komisjoni tõugatud Europeana digitaalse kultuuripärandi algatus koos ühendriikide avaliku digitaalraamatukoguga. Vahur Puigi initsiatiivil veetava rightsstatements.org eestinduse eesmärk on hakata neid märgiseid juurutama mäluasutuste avalikes andmekogudes, et asuda otsast lahendama valede ja/või kasutamatute litsentsidega materjali probleemi, mis meie tööd oluliselt segab.
Avatud infoühiskonna põhimõtete edendamine
Wikimedia Eesti oluline ülesanne on ka oma tegevuse aluseks olevate põhimõtete selgitamine laiemale avalikkusele. Siin on oluliseks verstapostiks õigusfilosoofi ja juuraprofessori Lawrence Lessigi infoühiskonna klassikaks saanud teos “Vaba kultuur: loovuse loomus ja tulevik“, mille avaldasime TÜ kirjastuses 2017. aasta sügisel ja selle pikema arvustuse Allan Aksiimilt leiab jaanuarikuu Vikerkaarest. Teos on juba leidnud oma tee ülikoolikursuste kohustusliku kirjanduse nimekirjadesse ning on möödapääsmatu kõigile, kes soovivad mõista tänapäeva digitaalse kultuuritootmise dilemmasid alates levitamismudelitest kuni autoriõiguse pärandini, mis sugugi mitte alati ei toeta kultuuriloomet.
Raamatut esitlesime Tartus kultuuribaaris Naiiv, kus vestlusringile järgnes Tartu muusikaviktoriini sessioon autoriõigusega pahuksis muusikateoste teemal. Tallinna esitlus toimus Rahvusraamatukogus ning oli ühendatud Avaliku omandi manifesti allkirjastamisega. Manifesti on praeguseks allkirjastanud Rahvusraamatukogu, ELNET konsortsium, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Internet Society Estonia, Eesti Digitaalhumanitaaria Selts, MTÜ Eesti Fotopärand ja Open Knowledge Estonia.
Samas avati ka Raul Veede koostatud raamatunäitus, mis oli pühendatud autoriõiguslikele probleemidele. Näitus on pälvinud külastajate huvi ning Rahvusraamatukogu kavatseb sellest teha veebiväljapaneku.
Wikimedia Eesti on üks väheseid kohalikke kodanikuühiskonna organisatsioone, mis hoiab jätkuvalt silma peal autoriõiguse debattidel Eestis ja Euroopa Liidus ning püüab neid mõjutada digikodanike huvides. Eva Lepik ja Raul Veede on hoidnud Eesti meedias üleval debatte panoraamivabaduse teemal ning analüüsinud Euroopa Komisjoni autoriõiguse kava esimesi samme ühtse digitaalturu saavutamiseks ning kritiseerinud Eesti vastavaid ettepanekuid Euroopa Liidu eesistumise raames.
Oleme jätkanud ka selgitustööd panoraamivabaduse teemal Eesti vastavate huvigruppide seas ning Wikimedia Eesti esindus osales 10. oktoobril Riigikogu kultuurikomisjoni istungil, mille eesmärgiks oli huvitatud osapoolte ärakuulamine. Istungi tulemuseks oli tõdemus, et tegu on olulise küsimusega, mis vajab süsteemset lähenemist ning lahendust sellele pole ilmselt niipea oodata. Kolmeaastase selgitustöö ainus sisuline tulemus kipub olema, et vastavasse diskursusse on siginenud sõnapaar “avalik huvi” — asi seegi!
Meie roll üleilmses Wikimedia liikumises
Wikimedia liikumine on oma olemuselt globaalne nagu infoühiskond tervikuna ning töö oma väärtuste ning tulevikunägemuse tõlkimiseks regulatsiooni keelde toimub riigipiiride üleselt. Just autoriõiguse alased seisukohad ja uurimistöö on Euroopa Liidu piires küllaltki hästi ülekantav ning suhtlusest Wikimedia harukontorite ja teiste sarnaste huvidega organisatsioonidega on oma seisukohtade kujundamisel suur abi.
Meie töötajad ja liikmed osalevad seetõttu regulaarselt kokkusaamistel, et saada ning jagada kogemusi kolleegidega teistest riikidest. 2017. aastal oli meie vikikogukond esindatud kevadel Berliinis toimunud Wikimedia konverentsil, Šotimaal toimunud konverentsil Celtic Knotil, GLAM-wiki koordinaatorite kokkusaamisel Pariisis (vt Vahur Puigi ettekannet), Montréalis toimunud Wikimanial ja Kesk- ja Idaeuroopa Wikimedia kokkutulekul Varssavis (vt Eva Lepiku ja Raul Veede ettekannet). Lisaks sellele on ühingu liige ja meie endine tegevjuht Kaarel Vaidla kogu eelmise aasta vältel aktiivselt osalenud globaalse Wikimedia liikumise pikaajalise strateegia koostamises.
Novembri alguses tõime aga rahvusvahelise mõttekaaslaste seltskonna Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusel Tartusse kokku. Wikimedia Eesti oli konverentsi “Open licences, open content, open data: tools for developing digital humanities” peakorraldaja ning oluliselt panustasid konverentsi korraldamisse ka Eesti Digitaalhumanitaaria Selts, Kirjandusmuuseum, TÜ keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool, Eesti uuringute tippkeskus, MTÜ Eesti Fotopärand, Archaeovision R&D, CAA Estonia jt. Üritus kuulus Euroopa Liidu eesistumise ametlikku programmi ning tõi kokku mäluasutuste esindajaid 14 riigist.
Konverentsi eesmärk oli edendada teadlaste ja praktikute koostööd digikultuuri uurimisel ning edendamisel, paljud ettekanded rääkisid otseselt eri vikiprojektide rollist mäluasutuste digitaalsete väljakutsete lahendamisel ning digikultuuri uurimisel. Konverentsi avaettekande Wikidata võimalustest pidas Wikimedia Foundationis uute vikikogukondade arendamise eest vastutav Asaf Bartov ning oma koostöökogemust mäluasutustega jagas Liam Wyatt, kes oli 2010. aastal maailma esimene vikiresident Briti Muuseumis. Kahepäevasele konverentsile järgnes päev doktorikooli töötubadega digihumanitaaria teemadel, kus oli konverentsil osalejatel võimalik humanitaarias kasutatavate digikultuuri uurimismeetoditega praktikas tutvust teha.
Kuid Wikimedia Eesti mitte ainult ei võta rahvusvaheliselt vikikogukonnalt, vaid ka annab. Nii toimus Eesti teadusvõistlusest alguse saanud ja 2015. aastal üleeuroopaliseks laienenud iga kahe aasta tagant korduv teadusfoto konkurss seekord juba ülemaailmselt. Konkursil osales 2200 osavõtjat, kes lisasid Wikimedia Commonsisse üle 10 tuhande pildi. Eestist lisati võistlusele 144 meediafaili ning Eesti kohaliku konkursi parimad osalevad 2018. aasta märtsis kulmineeruval rahvusvahelises voorus.
Wikimedia Eesti 2017. aasta tegevusaruande põhja koostasid Eva Lepik, Ivo Kruusamägi ja Käbi Suvi, omalt poolt täiendas ning tõlkis blogipostituse vormi Märt Põder. Tekst on avaldatud CC SA-BY litsentsi alusel ning seda võib litsentsimärgist ning autoreid ära tuues vabalt levitada.
Päises on Vikipeedia logoga täiendatud fragment Vikipeedia 2017. aasta fotograaf Kristian Pikneri pildist CC BY-SA.
_copy.jpg){kind=link}