Seoses eestikeelse Vikipeedia 20 sünnipäevaga otsisime augustis välja 20 põnevat fakti. Nüüd oleme koondanud need faktid ka siia postitusse!
Generic levitra reviews with no prescription for women by the time she was 18. Triton stops the germination of many types nagelpilz tabletten bestellen of fungi, controlling more than 500 fungal species in the air. Sensitivity to pyridoxine may require increased dietary vitamin b6 intakes during treatment with pyridoxine.
A potential source of such new antimicrobial agents could be the recently described gram-positive bacterium bacillus thuringiensis (bt). Wellbutrin has also been proven in some cases to work better when Hickory combined with antidepressants like paxil. There were no significant differences in the time required to achieve a therapeutic level of hs-crp between patients given zofran and those given no drug (25.1 ± 20.4 h vs.
Sünnipäevakuu fakt nr 1: Eestikeelse Vikipeedia esimesed kaastöölised ei olnudki eestlased.
Kuna Vikipeedias saab soovi korral jääda anonüümseks ja n-ö peita ennast kasutajanime taha, siis ei teatud pikka aega, et kes täpsemalt siis ikkagi eestikeelsesse Vikipeediasse esimesena panustama hakkas. Viis aastat tagasi, eestikeelse Vikipeedia 15. juubelil, võttis Pealtnägija kätte ja uuris välja – esimesed eestikeelsesse Vikipeediasse panustajad polnudki eestlased.
Pealtnägija lugu on leitav siit: https://menu.err.ee/681580/eestikeelse-vikipeedia-isa-on-prantslane
Fotol aga armas jäädvustus sellest, kuidas esimesed kaastöölised omavahel suhtlevad (ja seejuures juhuslikult avastavad, et kumbki pole eestlane)!
Sünnipäevakuu fakt nr 2: Esimene eestikeelse Vikipeedia lehekülg oli KKK ehk korduma kippuvad küsimused.
KKK lehekülje alt leiab tänase päevani vastuseid näiteks küsimustele “Mis on viki?” ja “Kellele Vikipeedia kuulub?”. Selleks, et kõiki küsimusi ja vastuseid lugeda, külasta ikka Vikipeediat: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:%C3%9Cldine_KKK
Sünnipäevakuu fakt nr 3: Esimene sisuartikkel eestikeelses vikipeedias käsitles mõistet ‘Viki’.
Viki on veebisait, mis võimaldab selle külastajatel sisu lisada, kustutada ja muuta. Tihti ei ole nõutav eelnev kasutajaks registreerimine. Sõna “viki” võib tähistada ka vikisaidi loomiseks kasutatavat viki tarkvara ehk vikimootorit.
‘Wiki’ on pärit havai sõnast, mis kannab tähendust ‘kiire’. Sõna võttis rahvusvahelisse kasutusse Ward Cunningham, kes pakkus selle välja kiir-veebi mõiste asendusena (WikiWikiWeb). Tal oli nimelt Honolulu lennujaamast meeles ‘wiki-wiki’ nimeline buss (kiireim ühendus), mida ta seega kasutas inspiratsiooniks.
Sünnipäevakuu fakt nr 4: Esimene aktiivne eestlasest autor oli kasutaja Andres, kes jõudis Vikipeediasse 2003. aastal.
Andres toimetab eestikeelses Vikipeedias tänaseni aktiivselt – ta on üks administraatoritest ja samuti teeb ta endiselt aktiivselt kaastööd. Vikipeedia arendamise eest sai Andres 2013. aastal ka Valgetähe V klassi teenetemärgi ja juba aastast 2008 on tal ka aasta vabatahtliku tiitel.
Siia üks vahva intervjuu Andresega aastast 2009: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69246855/andres-luurega-teadmise-luurel?
Sünnipäevakuu fakt nr 5: Vikipeedias toimuvat jälgivad igapäevaselt administraatorid.
Tänase päeva seisuga on eestikeelses Vikipeedias 32 administraatorit, kes hoiavad muudatustel ja uutel artiklitel silma peal. Administraatorid saavad muu hulgas ka lehekülgi kaitsta (ehk lukku panna), artikleid kustutada ja taastada, blokeerida IP-aadresse ja kasutajakontosid jpm.
Administraator on tavaline Vikipeedia kasutaja, kellel on mõned täiendavad tehnilised võimalused. Sisuliselt on tegu koristajaga, kes võtnud omale ülesandeks hoida Vikipeedias korda. Seetõttu on administraatorite logol kujutatud ka moppi.
Sünnipäevakuu fakt nr 6: Häid artikleid hakati valima 2007. aasta teisest poolest, praeguseks on nende hulka arvatud 77 artiklit. 2017. aasta alguses lisandusid ka A-klassi artiklid ja B-klassi artiklid.
Head artiklid on need Vikipeedia artiklid, mis vastavad hea artikli nõuetele ja on läbinud kogukonna hääletuse. Head artiklit märgistab sinine täheke artikli paremas ülanurgas.
Sünnipäevakuu fakt nr 7: Vikipeediast leiad ka põnevat statistikat!
Vikipeedia statistika lehele on koondatud palju erinevaid linke ja numbreid. Muu hulgas leiate arvandmeid artiklite kohta, kasvu kiiruse kohta, enim vaadatud artiklite kohta, erinevate keeleversioonide kasutuse kohta jne.
Näiteks märtsis 2022 oli eestikeelse Vikipeedia külastatuim lehekülg Ukraina.
Sünnipäevakuu fakt nr 8: Lisaks inimestest kasutajatele teevad Vikipeedias muudatusi ka veebirobotid (botid).
Eestikeelses Vikipeedias on hetkel 168 022 registreeritud kasutajat. Enamik nendest ei ole siiski aktiivsed kaastöölised.
Eestikeelses Vikipeedias on ka ligikaudu 100 registreeritud veebirobotit (botti). Siiski leidub ka selliseid Vikipeediaid, mis suures osas ongi veebirobotite valmistatud: selliseid Vikisid nimetatakse ka botopeediateks. Näiteks sebukeelse Vikipeedia on pea 100% ulatuses kokku pannud robotid. Seisuga 13. aprill 2019 oli seal enam kui 5,3 miljonit artiklit, kuid keeleversiooni arengutaset iseloomustav parameeter “sügavus” oli ülimalt madal: 1,5 (näiteks eestikeelses versioonis oli see 21).
Sünnipäevakuu fakt nr 9: Vikipeedias jagatakse tunnustusi põhjaliku töö eest.
Kui oled Vikipeedias registreeritud kasutaja, siis on võimalik sulle anda tunnustähti. Tunnustähed on virtuaalsed auhinnad, mida antakse kaastöölistele tähelepanuväärse panuse eest eesti Vikipeediasse. Tunnustähti võib välja anda iga registreeritud kasutaja.
Sünnipäevakuu fakt nr 10: Alates 2016. aasta novembrist valitakse igal kuul kuu vikipedist.
Kuu vikipedist on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust.
Sünnipäevakuu fakt nr 11: 2011. aastal peeti esimest korda Vikipeedia-teemaline ülikoolikursus.
“Wikimedia Eesti juhatuse liikme Raul Veede sõnul on loengukursus mõeldud ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala üliõpilastele, sest mõlemas valdkonnas tuleb vahel ette probleeme, mida oleks võimalik vältida.”
https://www.postimees.ee/574318/tartu-ulikoolis-loetakse-kursust-vikipeediast
Sünnipäevakuu fakt nr 12: Esimest korda kohtusid eesti vikipedistid (aktiivsed kaastöölised) ja administraatorid alles 2007. aastal.
“Tallinna Ülikooli kogunesid surmtõsised tegelased, kes isegi üksteise nime ei teadnud, elukutsest rääkimata, sest enamus Vikipeedia toimetajaid kasutab varjunime, vahendas ETV uudistesaade «Aktuaalne Kaamera».”
“Wikipedia on sisuliselt sipelgapesa, milles leiduv on kogutud sipelgate poolt, kes oma pesa ka koristavad.”
Sünnipäevakuu fakt nr 13: Esimene artiklivõistlus toimus eestikeelses Vikipeedias 2009. aastal. Sooviti juurde saada Norra-teemalisi artikleid ja leida uusi kaastöölisi.
Erinevaid artiklivõistlusi korraldame Vikipeedias siiani iga-aastaselt. Hoidke aga silmad ja kõrvad lahti!
Sünnipäevakuu fakt nr 14: Esimene ettevõtmine fotode kogumiseks toimus vaid aasta hiljem esimesest artiklivõistlusest – 2010. aastal toimus pildikogumisaktsioon HELP ehk Head Eesti Looduse Pildid.
Samuti korraldame fotokonkursse nüüdseks iga aasta.
Pildil 2010. aasta võitja foto: Nikerjärv, Hannu, avalik omand
Sünnipäevakuu fakt nr 15: aastal 2017 kuulutati välja projekt Miljon+, mida vedasid Tartu Ülikool ja MTÜ Wikimedia Eesti ning mille eesmärgiks oli kiirendada veebientsüklopeedia jõudmist miljoni artikliga Vikipeedia keeleversioonide sekka.
Projekti üks algataja oli Tartu Ülikooli õppeprorektor Mart Noorma , kes valiti selle eest Vikipeedia sõbraks 2017.
Sirli Zupping (projektijuht): „Miljon+ on mõneti nagu „Teeme ära!“ kampaania veebiversioon, kus korrastatakse eestikeelset teavet. Kõik Eesti ülikoolid võiksid eesmärgi seada, et iga tudeng koostaks oma õpingute jooksul vähemalt ühe vikiartikli. See oleks otsene panus ühiskonda ning toetaks väga selgelt eesti teaduskeele püsimist ja arengut.”
Kuigi projekt sellisel kujul on läbi saanud, siis MTÜ Wikimedia Eesti endiselt toetab eestikeelse Vikipeedia jõudmist nii ülikoolidesse kui ka üldhariduskoolidesse. Samuti terendab endiselt ees suur eesmärk kunagi jõuda miljoni artiklini!
Sünnipäevakuu fakt nr 16: Eestikeelse Vikipeedia külastatuim artikkel on “Eesti” ja külastatuim lehekülg on esileht.
https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti
Sünnipäevakuu fakt nr 17: Eestikeelses Vikipeedias on enim kirjutatud geograafiast ja paikadest, suhtarvuna lausa ~26% artiklitest. Sellele kategooriale järgnevad tugevalt aga isikuartiklid, mida on eestikeelses Vikipeedias ~24%.
Võrdluseks näiteks ingliskeelses Vikipeedias on konkurentsitult suurim valdkond kunsti- ja kultuuriteemalised artiklid, mille hulka kuulub ligikaudu 30% artiklitest.
Sünnipäevakuu fakt nr 18: Lisaks eestikeelsele Vikipeediale on olemas ka võrukeelne Vikipeediä.
Aga lisaks võrukeelsetele artiklitele on oodatud panustama kõik setu, mulgi ja tartu murrete oskajad, sest võrukeelne Vikipeediä koondab neid kõiki!
https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:P%C3%A4%C3%A4leht
Sünnipäevakuu fakt nr 19: Vikipeedial on palju sõsarprojekte, mis töötavad entsüklopeediaga paralleelselt.
Sõsarprojektide hulka kuuluvad Vikisõnastik, Vikitekstid, Vikitsitaadid, Vikiülikool, Vikiõpikud, WikiSpecies (elusolendite nimistu), Wikimedia Commons (failivaramu), Vikiuudised, Vikireisid ja Wikidata.
Sünnipäevakuu fakt nr 20: Ja ongi käes eestikeelse Vikipeedia kahekümnes sünnipäev!
Tänaseks (24.08.2022) on eestikeelses Vikipeedias 229 833 artiklit ja seega oleme maailmaedetabelis 44. kohal! Arvestades eesti keele rääkijate arvu on see väga tubli tulemus 
Foto: Eestikeelne Vikipeedia 20, Enel Lepik, CC BY-SA 4.0
