2022. aasta lõpus toimus artiklikonkurss Teadus Vikipeediasse, kuhu olid oodatud teaduslikel uurimustel ja publikatsioonidel põhinevad temaatilised ülevaateartiklid. Teist korda toimunud võistlusel osales 15 autorit 26 artikliga ning parimate artiklikirjutajate vahel läks jagamisele tervelt 4000 eurone auhinnafond.
In the beginning of the series, there is the plot of a drug trafficking organization. Prednisolone tablets buy La Louvière cialis farmacia online should be avoided if pregnant. This new type of corticosteroid, called prednisone, is used to treat a wider range of inflammatory rheumatic diseases and to reduce inflammation in general.
This is especially important if you have taken other medications in the past. Bactrim resistance rates in the united states Jiménez are higher in areas where there are a higher number of people on the drug than in areas where the rate is lower. Buy clomid for men cheap the report on the new measures, however, comes from the world bank and it said: "in many parts of the world, including bangladesh, the government is failing in its attempts to address the problem of high rates of poverty and low education and life expectancy."
Võistluse ühe korraldaja ja žüriiliikme Ivo Kruusamägi sõnul on see võistlus teiste Vikipeedias toimuvate mõõduvõtmiste kõrval silmapaistev selle poolest, et on suutnud kaasata oluliselt suuremat ja mitmekesisemat osavõtjate ringi. Sedapuhku vestlesime kolme osalejaga uurimaks nende seniste kokkupuudete kohta Vikipeediaga ning selgitamaks välja, mis meelitas neid osalema ja millise mulje see kogemus jättis.
Darja Lavõgina on Tartu Ülikooli bioorgaanilise keemia kaasprofessor, kes võitis peapreemia LTT ja meditsiini valdkonnas. Sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas osalesid aga Monika Reppo ning Veeda Kala, kellest esimene on arheoloogia doktorant Tartu Ülikoolis ja teine on omandamas doktorikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias musikoloogia erialal.
Milline on teie esimene kokkupuude Vikipeediaga? Millistel eesmärkidel olete seda varasemalt kasutanud?
Monika: Esimest kokkupuudet Vikipeediaga ei mäletagi, sest see ulatub juba paarikümne aasta tagusesse aega. Kasutanud olen Vikipeediat mitmes keeles: peamiselt inglise, eesti, saksa, läti ja vene keeles, aga uurimisteema tõttu ka rootsi keeles, mida ma tegelikult ise praktiliselt ei räägi. Varasemalt on tulnud Vikipeediat kasutada koolitöödes – nii ülesandena sealt vastuseid leida kui ka sisu tekitada. Samuti leiab Vikipeedia paratamatult kasutust, kui näiteks öösel kell kolm on uitmõtte ajel tarvis jõuda banaanide ajaloost Tihu järvedeni.
Darja: Ka mul on raske meenutada esimest kokkupuudet, mis oli tõesti ammu. Kui alustasin 2003. aastal Tartu Ülikoolis õpinguid keemia erialal, siis kasutasin seda juba kindlasti.
Ingliskeelset Vikipeediat olen kasutanud päris paljude teemadega põgusalt tutvumiseks – näiteks siis, kui asume teadustöö raames (olen biokeemik) uurima uut objekti või kasutama uut meetodit. Kui vikiartiklis on piisavalt viiteid hiljutistele teadusartiklitele, siis olen seda pidanud piisavalt usaldusväärseks. Samuti olen õppematerjalide koostamisel (loengute/seminaride slaidid jms) piilunud, kuidas on vikiartiklid struktureeritud – olen uudistanud, mida on artikli autor pidanud väga oluliseks ja mida pigem teisejärguliseks. See on õpetamisel abiks, sest peab arvestama, et kõike korraga seletada kindlasti ei jõua ja vajalik on tekitada mingisugused raskustasemed.
Eestikeelset Vikipeediat olen kasutanud päris palju selleks, et vaadata, kuidas oleks terminoloogiliselt parem tõlkida mõnda ingliskeelset mõistet eesti keelde. Suur osa minu õppetööst on eestikeelne, aga teaduskirjandus on praktiliselt eranditult ingliskeelne. Meil biokeemia ja keemia erialadel üldisemalt on küll erialaseid sõnastikke, aga väga spetsiifilisi termineid need sageli ei kajasta. Lisaks on Vikipeedia tugevaks eeliseks pidev uuenemine – sõnastik on tunduvalt „staatilisem“.
Veeda: Täpset vastust ei oska ka mina anda, aga eks see oli seotud mõne koolitööga, sest just koolitöödega seoses oligi mul lapsepõlves arvutisse ja internetti asja. Üldiselt olen kasutanud Vikipeediat esmajoones kiirema ja ülevaatlikuma info, mõnikord ka viidete leidmiseks. Vahel juhtub muidugi, et üks link viib teiseni ja nõnda kaevun süvitsi erinevatesse teemadesse.
Millal tegite esimesed muudatused Vikipeediasse? Mis teid selleks ajendas?
Monika: Esimesed muudatused jäävad mul 2010. aasta kevadesse. Täiendasin Tallinna Ülikoolis bakalaureuseõpingute ajal fotograafia ajaloo aines Nadari elulugu ja kirjutasin artikli Bernhard Laisist. Peale seda olen teinud üksikuid muudatusi ja kirjutanud paar pisikest artiklit.
Darja: Piinlik küll, aga mina tegin oma esimesed muudatused alles eelmise aasta 5. novembril. Olen varem küll korduvalt mõelnud, et võiks ise midagi Vikipeediasse kirjutada, teiste autorite artikleid täiendada või vigu parandada, aga vaikimisi arvasin, et selle tegevuse tehniline külg nõuab aega ja sisseelamist. Lõplikuks ajendiks oli teade konkursi „Teadus Vikipeediasse 2022“ kohta. Selle eesmärgist jäi silma, et oodatakse pikemaid, seminari- või loengumaterjalidel põhinevaid ning rohkete viidetega varustatud artikleid ja see kõlas väga ahvatlevalt.
Veeda: Minu esimene muudatus sündis alles nüüd selle konkursiga seoses. Varem valdas mind teadmatusest ajendatud väike hirm, et ei tea täpselt ja pole kindel, kuidas artikli muutmine käib, kas ja kes üldse tohib seal muudatusi teha. Samuti pani kõhklema ka see, et kas ma kirjutaks ikkagi piisavalt hästi.
Osalesite kõik konkursil Teadus Vikipeediasse? Kuidas aga selleni jõudsite ja millise kogemuse võistlusel osalemine andis?
Monika: Info võistlusest jõudis minuni Tartu Ülikooli infokirja kaudu. Jätsin selle mitmeks päevaks brauseris lahti, kuniks otsustasin internetis naljapiltide vaatamise asemel midagi asjalikumat teha. Kirjutame parasjagu kolleegidega arheoloogia õpikut ning avastasin, et minu peatüki teema on eestikeelses Vikipeedias vähe esindatud. Samuti puudus kohalik pildimaterjal.
Sain võistluse käigus aru, et kuigi olen oma uurimisteemal ja arheoloogias üldiselt üsna palju juba avaldanud, jääb see info siiski kasutatud meediumi (teadusajakirjad) tõttu kas inimestele kättesaamatuks (juurdepääsupiirangute tõttu) või liiga spetsiifiliseks. Samuti sain motivatsiooni kirjutada Vikipeedia punaseid linke sinisteks.*
Darja: Meie instituudi töötajate või doktorantide juhendajate listis oli teade, et selline konkurss toimub, aga see jäi mul loomulikult tähelepanuta. Märkasin hoopis bännerit Vikipeedias, kus oli teade konkursi kohta ja link konkursi tingimustele.
Kogemus on igati positiivne! Esiteks oli tore üllatus, et artikli vormistuse tehniline külg on üsna intuitiivne, vähemalt visuaaltoimetit kasutades, ja ei nõua erilist pingutust. Ka piltide üleslaadimine Wikimedia Commonsi keskkonda sujus üsna valutult.
Teiseks on vikiartikli kirjutamine intellektuaalselt stimuleeriv, kuid mitte liiga väsitav tegevus. Vähemalt võrreldes teadusartikli kirjutamisega, kus on sageli ranged nõuded jooniste arvu, teksti pikkuse või viidete arvu kohta ja kus liiga rangete hinnangute andmine võib osutuda kuidagi solvavaks toimetaja või retsensentide jaoks.
Kolmandaks oli põnev jälgida, kuidas administraatorid ja keeletoimetajad muudavad teksti lugejasõbralikumaks. Kuna mul varasem Vikipeedia kogemus puudus, siis muretsesin veidi, ega ma näiteks pooliku artikli üles riputamisel mingisuguste reeglite vastu ei eksi. Üldiselt tundus aga kogu protsess üsna autorisõbralik ja loogiline, vähemasti võrreldes teadusartiklite kirjutamise, vormindamise ja ajakirjale saatmisega.
Veeda: Õpin doktorantuuris ja meie osakonnas saadeti laiali e-kiri, mis kutsus osalema konkursil “Teadus Vikipeediasse 2022”, mille eesmärgiks oli arendada eestikeelset Vikipeediat. Olles konkursi missiooniga igati päri, kasvõi juba sel eesmärgil, et hoida ja arendada eesti keelt, ning kasutades ära soodsat juhust, et kõik juhised olid n-ö kandikul ette kantud, otsustasin konkursist kindlasti osa võtta. Nüüd ongi mul vajalikud teadmised käes, et ka edaspidi ja rohkem Vikipeedia arengusse panustada. Ei olnud üldse nii keeruline, kui ette kujutasin! Julgust annab juurde seegi teadmine, et artiklite korrektsus kontrollitakse üle.
Mida tahaksite Vikipeedia teemal rõhutada või mida välja tuua? Mõni hea soovitus, julgustus, hoiatus teistele?
Monika: Vikipeedia meisterkasutajad on väga kiired toimetajad. Nii nagu teadusartikli retsensiooniga, ei tohi vigade parandamist isiklikult võtta. Esiteks valmib Vikipeedia koostöös väga paljude inimeste vahel, teiseks on sul kirjutajana võimalus näha, kuhu teinekord teksti koostamisel rohkem tähelepanu pöörata. Või näiteks saad seeläbi avastada, et Vikipeedia artiklile ei teki kategooriad automaatselt ehk need tuleb sinna endal lisada!
Darja: Mind väga üllatas see, et tegelikult oli konkursil osalejate arv pigem väike. Usun, et vähemalt LTT-valdkonna lõputööde kirjanduse ülevaate osa põhjal annaks rohkesti ja suhteliselt väikese vaevaga Vikipeedia artikleid kirjutada! Nagu eespool mainisin, ei ole vormistamine ega muud tehnilised aspektid ka kuigi keerulised, seega ei maksa neid karta – võib-olla viidete osas tuleb veidi pikemalt pusida (nt automaatviitamine visuaalredaktoriga ei pruugi teadusartikli originaallingi põhjal autorite nimesid jms parameetreid leida, samas andmebaasi PubMed sissekandeid „dešifreerib“ see päris korralikult).
Kindlasti ei tasu karta ka seda, et kõik olulised asjad on Vikipeedias juba kajastatud. Erialase näitena võin tuua seda, et hormooni progesterooni kohta on ingliskeelses Vikipeedias lausa kaks väga põhjalikku artiklit (üks keskendub hormooni bioloogilistele ülesannetele organismis ja teine selle kasutamisele ravimina). Seevastu eestikeelses Vikipeedias polegi hetkel veel progesterooni kohta eraldi artiklit.
Hoiatuseks märgiksin ära, et Vikipeedia artiklite kirjutamine võib tekitada kerget sõltuvust – kui üks artikkel valmis saab, siis on juba kümme uut ideed tekkinud, millest veel võiks kirjutada.
Veeda: Kindlasti julgustan Vikipeediasse kirjutama. Eks see muidugi võtab aega ja nõuab süvenemist, nagu kõik asjad, aga siiski hoopis vähem, kui alguses võib-olla tundub. Tulemus tekitab tõeliselt hea tunde! Eriti julgustaksin Vikipeediasse panustama tudengeid ja teisi, kellel mõni kirjatöö mingil muul eesmärgil juba valmis tehtud on, sest siis on vikiartikli koostamine õige lihtne ning juba tehtud tööst saab kasu veelgi laiem lugejaskond.
*punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada
sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni
Fotod: Ivo Kruusamägi