Laura-Liisabeth Lillemets tegi oma tõlkepraktika Vikipeedias – koht, kuhu paljud satuvad igapäevaselt infot otsima, kuid vähesed ise panustavad. Intervjuus räägib ta, kuidas ta praktikani jõudis, milliseid artikleid tõlkis ning mida see kogemus talle tõlkijana andis. Samuti jagab ta oma mõtteid Vikipeedia olulisusest ja tulevikust.
Milline on sinu eelnev kogemus Vikipeediaga ja kuidas tekkis mõte oma õppetöö praktika just Vikipeediaga siduda? Kuidas sa leidsid selle võimaluse?
Varasem kokkupuude oli Vikipeediaga ikkagi kas koolitööde või uudishimu jaoks. Muudatusi ma ei olnud kunagi varem teinud ja isegi ei teadnud, et selleks mingi variant või võimalus on. Praktikakoha leidsin aga täiesti juhuslikult guugeldades märksõnu “tõlkimine” ja “praktika” ja nii leidsingi. Kandideerisin, sain kiiresti vastuse ja olin õnnelik, et praktikakoht on olemas. Töö tundus mulle väga huvitav, sest saab ise valida, mis valdkonnast tekste tõlkida.
Milliste teemadega seotud artikleid sa tõlkisid ja miks valisid just need?
Valisingi just need teemad, mis mind ennast rohkem huvitasid. Näiteks muusika teema, läbi mille sain tõlkida igasuguseid uusi valdkonna termineid, millest paljusid ma polnud varem isegi kuulnud. See oli minu jaoks väga hea kogemus. Mõned artiklid leidsin ka läbi Google ingliskeelsest Vikipeediast ja tundusid huvitavad ning kui nägin, et eestikeelses Vikipeedias sama artikkel puudus, siis asusingi tõlkima. Näiteks niimoodi ma leidsin artikli Tantsukatk – ajalooline sündmus, millest ma polnud kunagi elus kuulnud. Filmi ja muusika teemalistest artiklitest tõlkisin rohkem ka neid, mida ma ise olen kas näinud või mis mulle endale väga meeldivad. Leidsin palju artikleid, mida minu üllatuseks eestikeelses Vikipeedias ei ole, aga kõike ka kahjuks ei jõudnud tõlkida. Näiteks olin üllatunud, et praegu väga populaarse laulja Sabrina Carpenteri kohta puudus artikkel, samuti puudus artikkel kuulsa muusikalegendi Joni Michelli kohta. Aga nüüd on need olemas.
Kas sattusid tõlkimisel mõne keerulisema keeleväljendi või kultuurilise eripära otsa? Kuidas selle lahendasid? Millised olid üldised väljakutsed vikitarkvaraga tõlkimisel? Mis sind Vikipeedia puhul üllatas nii heas kui halvas mõttes?
Eks neid ikka tuli ette, eriti muusika teemaliste artiklite tõlkimisel. Näiteks Joni Mitchelli artiklis oli hästi palju muusikatermineid, pillide nimetusi ja muid spetsiifilisi asju, millele eestikeelseid vasteid oli raske leida või üldse ei leidnudki. Siis aeg-ajalt pidingi terminiloomet rakendama ja ise sõnu välja mõtlema. Sabrina artiklis oli näiteks termin album equivalent unit ja ma tõlkisin selle kui “albumiühik”, sest tundus, et see sõna eesti keeles võtab kokku selle mõtte, mida see termin inglise keeles väljendab. Eriti tuli raskemaid termineid esile juriidilise artikli tõlkimisel, see oli oma olemuselt juba tohutult mahukas ja sisaldas sellist infot, millega ma varem sugugi kursis ei olnud. Ma arvan, et selliste varieeruvate artiklite tõlkimisel sain arendada nii oma tõlkeoskusi kui ka üldist silmaringi.
Mind üllataski, et tõlkimiseks on Vikipeedias eraldi keskkond olemas, mida ma terve praktika vältel kasutasin. Kuigi sellega esines palju probleeme ning seetõttu võttis ka kogu protsess rohkem aega. Vahepeal tekkis seal probleem viidetega, need hakkasid äkki ära kaduma ja ennast muutma. Siis pidin viiteid hakkama käsitsi sisestama, aga kui neid meeletult palju on, siis see võtab rohkem aega. Samuti kippusid paigast liikuma mallid ning tabelid ja nägin eraldi vaeva, et need oma kohale saada. Muidu oli see tõlkekeskkond hästi mugav, ta andis ette kõrvuti tõlgitava teksti lõigu ja tõlgitud teksti, nii sai neid kohe kõrvuti olles võrrelda. Kokkuvõttes on tõlkekeskkond väga mugav kasutada, kui ei oleks neid tehnilisi probleeme. Koolis oleme kasutanud ka professionaalseid tõlkeprogramme ja need on üsna sarnase ülesehitusega.
Mil määral arendas Vikipeedias tegutsemine sind erialaselt?
Kindlasti arendas. Ma ise tundsin, et mu tõlkimisprotsess muutus sujuvamaks ja et olen erinevaid artikleid tõlkides arenenud. Proovisin valida tõlkimiseks artikleid erinevatel teemadel, et saada kogemusi võimalikult paljudest valdkondadest. Viimane artikkel mille tõlkisin oli juriidilise sisuga ja selle valisin just mõttega harjutada õigustekstide tõlkimist, mis oli eelmisel semestril meil koolis eraldi kursus. Sain ka koolis õppejõult tagasisidet, et olen tõlkimise osas arenenud. Üks asi, mida me koolis õpime ongi masintõlke toimetamine ja selle tehtud vigade märkamine. Kuna Vikipeedias oleva tõlkekeskkonda on sisse ehitatud ka masintõlge, siis sain ka selle toimetamisoskusi arendada.
Eestikeelsel Vikipeedial täitub sellel aastal juba 24 tegutsemisaastat. Mida arvad Vikipeedia arengust? Kas sinu arvates on eestikeelset Vikipeediat üldse vaja?
Mingis mõttes on see kindlasti arenenud ja artikleid on väga palju juurde tulnud. Põhikooli ajal soovitati meil koolis Vikipeediast hoiduda põhjusel, et seal ei ole kõik usaldusväärne. Gümnaasiumiastmes mäletan räägiti, et võib pigem ikkagi usaldada. Seal on tegelikult viited olemas ja kui kahtled milleski, saad ise üle vaadata. Mina ise pigem usaldan seal olevat infot, kui viited on olemas. Mul on tunne, et üldine suhtumine Vikipeedia suhtes on viimasel ajal muutunud küll rohkem vastuvõtlikumaks.
Eestikeelset Vikipeediat on ikka vaja, sest peame arendama ju üldiselt Eesti infoühiskonda, pealegi kõik ei oska inglise keelt, et lugeda ingliskeelset Vikipeediat. Usun, et see aitab ka eesti keelt elusana hoida ja meie oma kultuuri seisukohast tähtsad inimesed ja nähtused peavad ikka seal kirjas olema.
Mis teed pidi sa ise tavaliselt Vikipeediasse satud?
Tavaliselt, kui kuuled mingist inimesest või sündmusest, millest väga palju ei tea, siis ikka lähed ja guugeldad. Esimesed vasted tavaliselt Googles on Vikipeedia leheküljed ja sealt on lihtne saada kogu informatsioon kohe kätte. Ükskord mul tekkis huvi räppmuusik Tupac Shakuri isiku vastu ja mäletan, et veetsin tunde lugedes ja surfates Vikipeedia lehekülgedel. Liikusin üha uutele ja uutele lehtedele, sukeldusin üha sügavamale infolabürinti ja mul oli väga huvitav õhtu.
Kas soovitaksid Vikipeedia praktikat ka teistele? Kellele see võiks sobida?
Ma soovitaksin küll. Minu jaoks oli mugav see, et ma sain praktikat teha omas tempos ja oma aega ise planeerida. Mul ja arvan, et kõigil on kogu aeg väga kiire – kool ja töö ja muud asjad. Samuti meeldis, et saan ise valida teemavaldkonna, milles tõlketööd teha. Siis ei muutu tõlkeprotsess üksluiseks või igavaks ja see hoiab motivatsiooni üleval. Siin on ka vastutulelikud inimesed, sõbralik, kiire ja ladus suhtlus juhendajaga ja arvestatakse ka minu soovide ja vajadustega.
Kas Vikipeediat peaks ka rohkem õppetöös õppevahendina kasutama? Näiteks tõlkeeriala õppeprogrammis?
Ma arvan, et see oleks põnev ja vajalik oskus ja oleks üsna sarnane mingi teadusajakirja artikli tõlkimisega, aga ma kardaks, et vastutus oleks liiga suur. Näiteks kui saad mingist kindlast lauseosast teisiti aru ning seetõttu tõlgid selle valesti või lisad vale viite… sellel põhjusel oli kohati isegi Vikipeedia tõlkeartiklite tegemisel natuke hirmus tunne.
Kui koolis pakutaks sellist valikainet nagu Vikipeedia artikli tõlkimine, siis ma pigem ikkagi valiks selle aine. Muidugi oleneb, kuidas see loeng on üles ehitatud ja kuidas leida see artikkel, mida seal tõlkida. Me otsime endale ikkagi keerulisemaid artikleid, mis arendaks ja oleksid suuremaks väljakutseks. Oma tõlketöö käigus mul oli ka huvitavam tõlkida just keerulisemaid artikleid, kuigi lihtsamatega läheb kiiremini.
Aga muidu see oleks väga hea, sest siis oleks sinu kui tõlkija tööst ka internetis saadaval konkreetne näide ehk artikkel, mida saad kunagi kasutada näitena oma tööst.
Mis sa arvad, kas Vikipeedia (sellisena nagu seda praegu tehakse) jääb tehisintellekti ajastul ellu?
Ma loodan, et Vikipeedia jääb ikkagi ellu, sest kui ka tehisintellekti (TI) käest asju küsida, eks ta võtab vastused ju igalt poolt sealhulgas Vikipeediast. Seega kui Vikipeedia enam edasi ei arene, siis ka TI ei saa toimida. Ja TI ikkagi teeb vigu ja saab asjadest kohati valesti aru.
Kas said külge Vikipeedia pisiku ja kas tulevikus võib sind Vikipeedias toimetamas näha?
Lähiajal võib-olla mitte, sest koolis on asjadega kiire. Aga tulevikus kindlasti. Kujutan ette, et see on hea võimalus ennast tõlkimisega jälle üles soojendada, kui näiteks pikka aega ei ole midagi teinud. See on kiire ja lihtne viis midagi konkreetset ära teha ja ei lase tõlkimisoskustel rooste minna. Samuti on hea siin midagi teha, kui vaja kuskile tööle kandideerida ja saab siis konkreetse tehtud töö ette näidata.
Kas tahaksid veel midagi lisada?
Mind üllatas kui palju inimesi Eestis vabast ajast ja tahtest tegelevad Vikipeediaga! Ka minu tõlgitud artiklitesse tehti päris kiiresti muudatusi ja ootasin neid iga kord põnevusega. Mul on väga hea meel, et olen ka ise saanud eestikeelse Vikipeedia arengusse panustada.
Foto erakogust
Küsimusi esitas Pille Priks
Intervjuu valmis seerias “Vikipeedilisi vaatlusi“