Sekundeerimaks sarnasele postitusele 2011. aastast järgnevalt läbilõige wikipedia paremaks muutmise ettepanekutest, mis tehti TTÜ kursuse Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad tudengite poolt sel aastal.
In this case, the optical transmitter is preferably a clock generation system for an optical fibre link of a telecommunication system, which is used to clock a clock signal and to provide a time and frequency reference signal for a network element according. In the u.k.a new survey from the department of health has been carried out to xenical 120 mg kapseln angebote Yüksekova determine the level of awareness of asthma in primary school children. The most important risk factor for breast cancer is age.
Neurostatin is part of the special cell system located in the brain that fights against the formation of neurotoxins and other neurohormones. The first thing hydroxyzin Ondo you have to decide is how to treat it. You have to tell her everything - everything that is going on behind her back, everything that.
Oletagem, et ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: “Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?” Mida talle vastata?
Sisu usaldusväärsus
Vikipeedia artiklid on paljude inimeste esimene kanal, kust infot loetakse ühe või teise teema kohta. Siiski ei pruugi artiklites kirjutatu alati sada protsenti tõene olla. Eriti on Vikipeedia artiklite usaldusväärsus madal Eesti akadeemilistes kihtides. Minu meelest, võiks olla artiklite juures nähtav ka autori haridusaste, kuna artikli autori haridus võib muuta artiklit usaldusväärsemaks. Lisaks võiks artiklite loomisel kaasata ülikoole, näitek võiksid õppejõud oma ainete raames teha tudengitele ülesandeks kirjutada õppeaine raames temaatilise artikli. Eeltingimuseks oleks, et õppejõud kontrollivad enne artikli avalikustamist selle sisu.
http://marguskukk.wordpress.com/2013/03/17/kuues-nadal-kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks-teha/
Sisulise poole pealt võiks artiklite usaldusväärsus olla tõendatud – ehk algallika omaniku faktide üleküsimine, ning kogu artikli kohta aktsepteeringu saamine enne selle avaldamist/muutmist/täiendamist. Siinkohal võiks lausa olla mingi märk, mis kinnitab artikli autentsust – ehk ülekontrolli. Lihtsalt modereerimisel seda saavutada ei suudetaks, kuna võimatu on nii erinevate valdkondadega kurssi viia. Seda suunda aitaks tagada ikkagi algallika autori, ajaloolase vms pädeva eksperdi kinnitus. Ilmselt tuleks tähtsustada tänapäeval kõigile teabe päevakohasust ning soov jagada tõeseid andmeid enda tegevusvaldkonna kohta ei oleks ilmselt kellelegi kuigi suureks koormaks.
http://eagur.wordpress.com/2013/03/17/wikipedia-mida-muuta/
Midagi võiks ette võtta usaldusväärsuse tõstmiseks. Näiteks toimetaja isikustamist, kuupäeva lisamist artiklitele vm. Sellega kaasneks väike võimalus viidata Wikipediale – mitte teadustöödes, kuid lihtsamates ettekannetes, referaatides, gümnaasiumi õpilastöödes vm, kasvõi ainult mõistete seletamiseks;
http://ruthanson.wordpress.com/2013/03/17/wiki-maailm/
* faktide usaldusväärsuse suurendamine – raketiteadust nüüd ei peaks leiutama hakkama, kuid kasutajate poolt kirja pandud faktid peaks olema rohkemal määral allikana kontrollitavad;
http://melblogkool.wordpress.com/2013/03/17/wikipedia-veelgi-paremaks/
Esimesena kargab pähe mõte, et Wikipedia (sh Vikipeedia) oleks vaja muuta usaldusväärsemaks. Ma ei tea, kuidas on mujal maailmas, aga vähemalt Eesti kontekstis on mulle jäänud mulje, et Wikipedia on tore küll, aga seal olevasse infosse tuleb suhtuda „reservatsiooniga“.
Vot seda reservatsiooni sooviks minimiseerida. Kuidas?
Kui aus olla, ega siis ei tea küll. Üks mõte on, et enne, kui mingi artikkel avalikuks saab, peab selles oleva info heaks kiitma, no nt kolm konkreetse valdkonna spetsialisti, kes on selles valdkonnas end „üles andnud“. Aktsepti annaks sellisele isikule vastav spetsialistidest koosnev komisjon. Kui keegi soovib artikli avaldada, siis nupu „avalda“ vajutamisel liigub artikkel kõigepealt spetsialistide töögrupile, kes siis lõpliku avaldamise heaks kiidavad.
http://kaikul.wordpress.com/wiki-maailm/
Minu arvates võiks proovida luua adekvaatsete kasutajate andmebaasi. See võiks tähendada seda, et iga kasutaja kes soovib midagi muuta saab endale isikliku ID. Seejärel vaadatakse muudatus üle kolme või enama administraatori poolt ning kui postitus saab 3 positiivset märget siis see muudatus toimetatakse ning muudatuse sisestaja saab endale positiivse märke. Piisaval hulgal positiivseid märke kogunud kasutaja saab aga võimaluse hakata ise teiste postitusi hindama ja läbi laskma. Selline olukord tekitaks wiki kogukonnas adekvaatsete administraatorite rühma kes tõepoolest on toimetamisest huvitatud ning hoiaks eemale niisama sodijad ja trollid.
Selle viisi negatiiivseks küljeks võib aga olla moderaatorite ebaadekvaatsus mingeid kindlaid teemasid hinnates, kuna nad ei pruugi olla piisavalt pädevad.
Sellest hoolimata leian ma, et antud võimalus oleks hea ja lihtne kuna kõik saaksid pakkuda välja oma mõtteid teksti muutmiseks ja kõik soovijad saaksid kandideerida saamaks moderaatoriteks.
http://allarroosi.wordpress.com/2013/03/18/wikimaailm/
Kaotada anonüümsus – Vikipeedia artiklite autorid on kohustatud avaldama isiklikku informatsiooni. Hetkel piisab vaid avatari nimest, et kommuuniga liituda. Seetõttu on nii mõnelgi autoril teadvustatud tunnetus immuunsusest ebakvaliteetse artikli avaldamisel. Kui aga iga artikli all oleks autori pärisnimi, siis kindlasti enne artikli avaldamist paneks autor selle kaalule.
http://mesilvert.wordpress.com/2013/03/11/vikipeedia-paremaks/
-
Kommenteerimise võimalus. Sarnane põhjendus eelmise punktiga. Võimaldaks anda sisukohta hinnangut.
-
Artikli viimane uuendamise kuupäev võiks olla kohe artikli päises, mis annab informatsiooni, kas artikkel on kaasajastatud või mitte.
-
Kasutajate kontrolli üle tuleks rakendada mõningaid kontrolli meetodeid, mis aitaks tõsta kvaliteeti. Näiteks enda nimega esinemine ja kontaktide jagamine, et saaks täiendavat informatsiooni artikli kohta või jagada soovitusi.
kui teadlased või kogenud selles valdkonnas kirjutasid või parandasid artikleid, siis see märgistaks erimärgiga, aga juhul kui pärast seda kedagi veel parandas seda artiklit – erimärk kustutaks;
http://basmakova.wordpress.com/2013/03/17/wiki-maailm/
Tegemist on veebi- või siis ka võrguentsüklopeediaga, mis tähendab, et see peaks vastama entsüklopeedia definitsioonile – süstemaatiline teaduslik teatmeteos kõikide erialade kohta. Seega definitsioonist võib justkui järeldada, et sisu peaks olema teaduslik = paljuski mõttes usaldusväärne. Eelnev ongi koht, mis on üheks “valupunktiks”. Nimelt põhineb Wikipedia usaldusel, mis tähendab, enamus artikleid on vabalt muudetavad ükskõik kelle poolt. Seega ei tehta vahet, kas teadusliku teksti pähe kirjutatava artikli taga on ka tegelikult pädev isik või on see mõni põhikooli õpilane – autori taus pole kontrollitav. Selline olukord vähendab artiklite täpsust ja usaldusväärsust ning koolitöid tehes ütleb pea iga õppejõud (vähemalt keskkoolis ja põhikoolis), et oma uurimustööd palun mitte teha Wikipedia artiklite põhjal.
http://loorip.wordpress.com/2013/03/02/wiki-maailm-wikipedia-paremaks/
Alustan lõiguga Eesti wikipedia kodulehelt “Vikipeedias võib igaüks uusi artikleid kirjutada ja olemasolevaid parandada; muudatused on kohe nähtavad.” Sellest lausest pärineb minu esimene mure. Mina kui wikipedia kasutaja tahaks, et keegi need artikli faktid ja sisu korralikult üle kontrolliks. Ma tean, et seal on olemas moderaatorid, aga neid võiks võib-olla rohkem olla, et tekiks nö. “turvatunne” sealsetele artiklitele põhinedes.
Lisaks võiks artikli muutjatel või uute artiklite kirjutajatel olla mingigi vastutus artikli kirjutamise eest. Võib-olla oleks hea, kui moderaatorid saaksid anda wiki kasutajatele punkte kui nad aitavad artiklites fakte parandada või lisavad uue asjaliku artikli. See aitaks ka mingil määral usaldatavusele kaasa.
http://midagiasjalikku.blogspot.com/2013/03/6-nadal-jimbo-wales-ja-wikipedia.html
Üks suurimaid Wikipeedia probleemidest on selle mitte-teaduslik staatus. Ehk wikipeediale ei tohi viidata tadusliketes paberites. Üks võimalik lahendus oleks tekitada wikipeediasse koht, kuhu autorid saavad oma teaduslikud tööd ülesse panna. See tõstaks wikipeedia staatust ja võimaldaks rohkem teha ristviiteid allikatele jms.
Teine võimalus on näiteks, et wikipeedia kontakteeruks maailma ekspertidega mingis vallas ja paluks täindada või parandada artiklit selle ekseperdi valdkonna kohta.
http://jevgenirogotski.blogspot.com/2013/03/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks.html
Põhjalikum kontroll sisu üle. Kui juba norimiseks läks, võiks ju need eelnevas lõigus mainitud olulisemad ja valminuks loetud artiklid kontrollitud eksperdi pilguga üle käia ning küsitavused ja vead parandada. Praegusel hetkel see kontroll küll enamjaolt toimib, kuid süsteem on teine – igaüks, kes midagi leiab, parandab. See “igaüks” võib aga ka õige asja valeks parandada ning mõni teine “igaüks” ei julge võib-olla seda enam tagasi parandada, kartes ise eksida.
http://minuasjad.blogspot.com/2013/03/kuidas-wikipediat-veel-paremaks-teha.html
Minu hinnangul on Wikipedia peamine probleem usaldusväärsus. Tundub, et päris hästi ei sobi enam kokku esialgne visioon lasta “igal-ühel” lisada ja muuta artikleid ja samal ajal tituleerida seda kõike entsüklopeediaks või isegi veel nii julget ”Better than Encyclopedia Britannica ”.
Minu jaoks on entsüklopeedia olnud kogu aeg midagi sellist, mis on väärikas ja usaldusväärne. Paraku on täna olukord selline, et isegi koolitöödes ei lubata kasutada Wikipedia artikleid viitena, sest allikas ei ole piisavalt usaldusväärne.
Küllalt on olnud uudiseid selle kohta, et Wikipedias on artikleid, kus on üleval täiesti vale informatsioon ja konkreetset artikli loojat ei saa ka vastutusele võtta, sest artikli lisajat ei ole võimalik tuvastada. Kusjuures tegelikult võib olla, et mõne inimese maine või lausa elu on rikutud, sest ühes suurimas wikis on üleval tema kohta vale või isegi pahatahtlik informatsioon.
Mõned mõtted mida saaks teha selleks, et seda olukorda parandada:
1. Artikleid peaks saama muuta ja lisada ainult registreeritud kasutajad ja kasutajat peab olema võimalik reaalselt ka tuvastada ning vajadusel vastutusele võtta.
2. Teine võimalus on lasta igal-ühel artikleid muuta ja lisada, aga siis ei tohiks enne artikleid avalikustada, kui artikkel on läbinud ülevaatuse ja vähemalt mõned faktid leiaksid kinnitust. Iseasi on muidugi sellega, et kuidas kõike kontrollida üldse on võimalik. Siinkohal võikski teha reegli, et kui kuskilt usaldusväärsest allikast kontrollida võimalik ei ole, siis neid artikleid ei avalikustata. Kui artikli lisaja kangesti tahab, siis peab ta ikkagi end registreerima kasutajaks ja julgema enda nime artiklile lisada.
3. Kolmas võimalus, kui artikli lisaja ei registreeru kasutajaks ja artiklile ei leita piisavalt usaldusväärseid kontrollimise võimalusi, siis panna nendele artiklitele külge märgend, mis näitaks, et artikkel ei läbinud usaldusväärsuse kontrolli ning siis saab iga kasutaja ise otsustada, kas võtab seda tõsiselt või mitte. Kui mina wiki lugejana otsin mingi teema kohta materjali, siis saan ma otsingu tulemustest sellised artiklid välja lülitada.
Iseenesest on tasuta ja vabalt hallatava entsüklopeedia mõte väga hea aga täna on tekkinud olukord, kus tõeliselt häid ning professionaalseid artikleid ei võeta usaldusväärsetena, sest üldiselt on asjale jäänud halb maine.
http://kairikallas.wordpress.com/2013/03/18/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks-teha/
Kolmas arengusuund, mida Wikipedia puhul tasuks kaaluda, on artiklite autentsuse kontrolli lisamine. Näiteks, et inimesed saavad sinna vabalt infot lisada ja muuta, aga mingil hetkel vaatab selle siiski keegi eriala spetsialist veelkord üle, et mõnes artiklis lausvalet infot pole ja annab artiklile mingi kvaliteedimärgi. Samas tunnen, et seda on päris keeruline korraldada, kuna selliseid inimesi leida, kes seda kõike kirjutatud artikli keeles teha suudaks, ei ole just väga palju. Lisaks veel tõsiasi, et iga teema kohta pole just lihtne tasuta tööjõudu leida, kes seda vabatahtlikult teeksid. Samas õnnestuks Wikipedia inimestel äkki Nupediaga koostööd teha ja sealt lõpptulemusena igas mõttes autentne entsüklopeedia kõigi jaoks välja aretada.
http://katrinloodus.wordpress.com/2013/03/17/wikipedia-parandusettepanekud/
Sisu ja autorite hindamine
Ehk aitaks usalduväärsuse tõusule kaasa ka see, kui lugejad saaksid artiklit nt 5-pallisüsteemis hinnata. See oleks teabeks lugema hakkajatele – kui hinne ikka väga madalaks kujuneb, siis ei tasu artiklit ilmselt usaldada ning samasse autorisse võiks edaspidiste artiklite juures juba ettevaatlikumalt suhtuda.
http://meelipallin.wordpress.com/2013/03/17/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks-teha/
huvitavaid ideid leiab: http://www.ojr.org/060201grieselhuber/ . Kõige rohkem meeldis mulle artiklite hindamise mõte. Ja miks mitte tekitada ka kirjutiste kommenteerimise võimalus.
http://annelihallik.blogspot.com/2013/03/wikipedia-paremaks.html
Keeruline on midagi etteheita arvestades seda, et osad inimesed on palju aega sinna ohverdanud. Wiki on väga hea (inglise keelne), mis annab mingist teemast esialgse ülevaate või sissejuhatuse. Isiklikult olen leidnud väär infot või vastuolusid wiki’s, mis ongi põhiprobleemiks. Osadele võib muidugi nalja teha ka väär info levitamine ja ega keegi ei kipu valest infost teatama. Arvatakse ikka, et keegi teine teeb seda. Valest infost teatamine tuleks teha väga lihtsaks.
http://martlainas.wordpress.com/2013/03/18/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks-teha/
Kuidas muuta wiki paremaks.
Selle jaoks, et wiki paremaks muuta, tuleks minu arust viia sisse mingisuguse süsteemiga hindamine. Üheks võimalikuks variandiks võiks olla youtube sarnane süsteem, et kui sul on konkreetsest artiklist kasu, saad selle kuidagi registreerida (a’la facebooki Like nupule sarnaselt) ning kui artiklist kasu polnud, saad vastupidiselt miinuspunkte artiklile panna. See peaks minu arust motiveerima autoreid krijutama kvaliteetsemaid artikleid. Ja artiklite kvaliteet ongi just üheks põhiliseks wikipedia probleemiks, kuna keeruline on kontrollida sissekandeid, kui neid saavad kõik teha.
Iseenesest on wikipedia leht, mida päevas külastatakse tohutult palju… siin kohal võiks tuua paralleele facebookiga. Iseenesest kummalgi lehel midagi justkui ei müüda, vaid pakutakse mingisugust kasutajatele tasuta teenust, kuid facebooki autor on maailma noorim miljardär ja seda tänu facebookist läbi käivale reklaamile. Minu teada aga wikipedias reklaam puudub. Seega oleks veel üheks minu poolt väljapakutavaks wikipedia parendamise variandiks autoritele eelpool kirjeldatud „like’de“ alusel raha maksmine, mis tulekski just mõistuse piires reklaamist. See peaks autoreid veelgi enam motiveerima võimalikult
http://hannes.blogspot.com/2013/03/telefonikone-jimbo-walesiga.html
Usun, et enamik wikisid sirvinud ning sealt infot otsinud inimesed, on mingil hetkel sattunud informatsioonile, mis on ilmselgelt mittepädev. Sarnase ebapädeva informatsiooni eemaldamise ning tähelepanu juhtimise eesmärgil võiks olla välja töötatud mehhanism, mille abil wiki kasutajatel on võimalik erinevate artiklite usaldusväärsust hinnata. Positiivselt hinnatud usaldusväärsuse hinnang võib mõjutada ka vastava info lisanud kasutaja usaldusväärsust, mis võiks lõpuks välja viia võimalusele eristada nö. usaldusväärseid ja mitte-usaldusväärseid redigeerijaid (ning see läbi ka nende poolt sisestatud informatsiooni).
http://6482.a.hostable.me/stvk/wiki-maailm-ja-kone-jimbolt/
Vikipeedia eeldab heauskset kasutamist ja vaikimisi oodatakse kasutajatelt, et artiklite sisu redigeerimisega muudetakse Vikit paremaks, kuid tihtipeale leidub kasutajaid, kes tahavad nalja teha või lihtsalt ajaviiteks trollida. Arvan, et probleemi eemaldamiseks peaks Vikipeedia sisseviima artiklite hindamise süsteemi. Tegu oleks reitingu laadse süsteemiga, mis salvestab igat sissekannet eraldi ja vaikimisi eeldab, et lisatud sisu on kasulik. Kui artiklile omistatakse antud hinnete põhjal hinnang ebausaldusväärne, siis vastavat artiklit enam ei kuvata või märgitakse artikkel rämpspostitusena ja kuvatakse eelnevalt artiklit hinnanguga usaldusväärne. Sarnane süsteem on rakendatud ka Youtube’s kasutajate kommentaaridele.
http://misyld.wordpress.com/2013/02/22/jimbo-wales-ja-wikipeedia-tuunimine/
Autorite ja artiklite hindamise funktsionaalsuse loomine. Kõik soovivad saada oma tegevustele tagasisidet ning hindamine oleks üks osa sellest. Antud funktsionaalsus peaks panema autoreid rohkem pingutama. Lisaks annab see ka lugejale mingi pildi autorist ja artiklist. Kui autorile või artiklile on pandud kehvad hinded, siis pole ka kasutajal mõistlik kirjatööd lugeda.
Hoopis suurem mure on sisu pahatahtliku moonutamisega. Redigeerimise ülim lihtsus võimaldab tegelikult igaühel edastatavat informatsiooni omale sobilikus suunas kallutada. Kuigi selle vastu aitab lehel salvestatav redigeerimisajalugu, on siiski paratamatu, et ebaõige informatsioon on avalik, kuni keegi selle taas õigeks parandab. Ilmselt on see kogu keskkonna üks põhilisi mureallikaid. Redigeerimisõiguse piiramine viib ilmselt tagasi sellesse punkti, miks varasem projekt Nupedia edukaks ei saanud ja kust Wikipedia kunagi alustas. Pigem tasuks ehk mõelda Slashdoti keskkonnaga analoogsele reputatsiooni- või karmasüsteemile, et tõsta esile usaldusväärsete isikute poolt koostatud artikleid ning viidata teiste puhul võimalikele sisulistele ja faktilistele probleemidele. Muidugi peab reputatsioonisüsteem olema automaatne ja samas piisavalt intelligentne, et mitte koormata kasutajaid ning seejuures andma ikkagi sisule võimalikult objektiivse hinnangu. Nii oleks ühelt poolt iga autori karma tema enda kätes, teisalt oleks tavakülastajal aga mingi orientiir, kui palju ühte või teist kirjutist usaldada tasub.
http://ivari.risk.ee/2013/03/18/wikipedia-2-0
Hinda autorit – Vikipeedia kasutajad saavad hinnata artikli autorit, kuid kes oleks piisav hindamaks arikelid? Teame, et hinnata kerge ja luua raske ning suvaline kodanik ei pruugi olla piisav kellegi artikli arvustamiseks. Seetõttu oleks mõistlik anda hindamisõigus neile, kes on ise midagi loonud ja saavutanud Vikipeedias veterani staatuse (olnud Vikipeedia aktiivne kasutaja teatud perioodi). Toimiva näitena saaks paralleele tuua eBay reputatsiooni süsteemist (link). Autorile antud tagasiside skoorid on erinevate astemetega ehk tema artiklitel on kvaliteedi mõõt.
http://mesilvert.wordpress.com/2013/03/11/vikipeedia-paremaks/
Üks põhiline probleem on minu jaoks see, et kunagi ei ole võimalik aru saada kui korrektne artikli sisu on. Kas esitatud faktid on õiged. Võiks lisada mingisuguse hindamise süsteemi, mis annaks aimu, kui hea artikliga on tegu. Kuidas seda korraldada ja kuidas valida hindajaid on keerulisem probleem. Akadeemikluid väga see teema tõmbaks. Võib-olla kuidagi aktiivsemaid ja hinnatumaid autoreid kasutada.
http://veskimehe.wordpress.com/2013/03/18/wiki-maailm/
Hinnangute süsteem (kommentaarid) – Wiki võiks kasutada artiklite hindamisel kasutaja poolset hinnangut. Kõige lihtsam näide on Reddit, kus kasutajad “upvote”-ivad teiste kasutajate postitusi. See on üpriski hea lahendus sellepärast, et tekib lugejal visuaalne hinnang, milline sissekanne on teiste kasutajate meelest parim/halvim. Lisaks eelnevale võiks kasutada kommenteerimist, pikkade artiklite puhul olen alati läinud koheselt lugema kasutajate kommentaare, et aru saada, kas antud artiklit on mõtet üldse lugeda.
http://122377iapm.blogspot.com/2013/03/wiki-maailm.html
Lahendus oleks ehk see, kui kasutajad saavad iga artiklit hinnata, kas sisu oli nende arust õige või ei. Mida rohkem positiivset tagasisidet on, seda kindlam võib olla, et tekstis toodud faktid vastavad tõele.
http://karetrikko.wordpress.com/2013/03/17/kuidas-wikipediat-veelgi-paremaks-teha/
Mida mina aga lisaksin, on juba palju kasutust leidev meeldib/ei meeldi lahendus, kus kasutajatel on võimalus sisu üle otsustada, et kas nende jaoks oli kuvatav sisu väärtuslik (meeldib) või vajaks antud postitus ülevaatamist (ei meeldi).
http://honolulubeachtime.tumblr.com/post/45619974886/6-wiki-maailm
Esiteks proovida muuta Wikipediat usaldusväärsemaks ning tõsta informatsiooni kvaliteedi ja usaldusväärsust. Näiteks võib lisada Wikipediasse hindamissüsteemi, kus registreeritud lugejatel oleks võimalus hinnata Wikipedias olevaid artikleid. Ehk kui hinne kasvab, kasvab ka usaldusväärsus. Lisaks see võib näidata ka, mis teemad ja valdkonnad on kõige populaarsemad lugejate seas.
http://dbogatenkov.blogspot.com/2013/03/wiki-maailm-11-17-marts.html
-mulle ei meeldi, et Vikipeedial ei ole võimalus hinnata artiikleid, näiteks artiikli peale on kaks nuppu, ‘Meeldib’ ja ‘Ei meeldi’ ja samuti võimalus kommenteerida, näiteks miks teile ei meeldi see artikkel
http://vbrunovski.blogspot.com/2013/03/wiki-maailm.html
Minu arvates võiks igale artiklile lisada ka hääletus süsteemi. Nii et inimesed saaksid hinnata kui usaldusväärne ja korrektne iga artikkel on.
http://romanbeskostyi.wordpress.com/2013/03/17/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks-teha/
Veel, igal artikklel peab olema mingi hinnag mingil slaalal ja lugejal oleks võimalus hinnata artiikleid. Näiteks 10 – kõige parem artikkel, 1 – kõige halvem. Kui artikklel on halb hinnang, siis temaga on vaja modagi teha – muuta või täiesti kustutada, või ühendada teistega artikklitega.
Veel, mulle ei meeldi, et igaüks saab ümberkirjutada artikklit ja rikkuda teda. Mõtlen, et inimestel peaks olema võimalus mitte ainult hinnata täis artikkel, aga iga olulist muudatus artikklis, et tulevikus keelata mingel inimestel teha muudatusi. Oleks väga hea et mingeid artikkleid saaksid muuta ainult inimesed suure hinnanguga.
http://andrenik.blogspot.com/2013/03/kuidas-wikipediat-paremaks-teha.html
Wikipedia mu meelest on nn. lõpptoode. Mingit suurt lisafunktsionaalsust ei ole tarvis lisada, kuid näiteks võib teha iga artikli juures “reitingu” , s.t. iga artikli lugeja saab määrata, kas allikas on usaldusväärne, ning kas artikkel on üldse kasulik.
Positiivsed ja negatiivsed hinnangud summeeritakse (positiivne +, negatiivne -) .
Teised lugejad siis kohe artikli avades näevad selle “reitingu”. Seega võib kohe enda jaoks selgeks teha, kas on vaja artikli lugeda või siis ei ole mõtet raisata aega selle peale.
Samal ajal kuna artikli sisu võib pidevalt muutuda, siis ei ole “reiting” ka 100% usaldusväärne.
Ise tihti kasutan wikipediat, ning suureks probleemiks ongi madal usaldusväärsus. Palju aega võtab wikipedia artiklite informatsiooni kontrollime, kas see vastab tõele või mitte.
http://katerinakronstrom.blogspot.com/2013/03/teema-6-wiki-maailm.html
Iga artikli juures peab olema ajalugu redakteerimistest ja redakteerijatest. Iga redakteerija juures peab olema hinnang (nagu Ebay on ‘TOP rated’), kas ta on usaldusväärne või mitte, kui palju artikkleid on juba redakteerinud.
http://darjakasnikova.blogspot.com/2013/03/wiki-maailm.html
Reiting.
Sarnaselt eBays levinud kasutaja reitingule võiks ka Wikipedia võimaldada hinnata artiklite autoreid, kus igal autoril oleks oma tagasiside- ja hinnanguleht. Hinnangu andmise eelduseks oleks muidugi wiki konto olemasolu.
http://www.raamatu-kodu.blogspot.com/2013/03/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks.html
Kommenteerimine
Mingi artiklide jaoks võiks avada ka komenteerimise võimalused. Näiteks kui artikkel on pühendatud mingi maailma spordi võistlusega, siis oleks hea kui fännid saaksid arutleda seal. Sest praegu Wikipedia uuendab kõik võistluse informatsioon väga kiiresti ja kui on vaja midagi kontrollida siis esiteks ma kasutan Wikipediat. Sealt saab koguaeg kõik resultaadid leida.
http://romanbeskostyi.wordpress.com/2013/03/17/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks-teha/
Mõtlen et igal artikklel peaks olema eraldi leht, kus inimesed võis kirjutada oma arvamust artikkli kohta, ööelda, mida võiks lisada või kustudata. Muidugi, inimestel oleks võimalus kirjutada tõestatud fakte, millised puuduvad veel artikklel. Tulevikus, kompeteentsed inimesed loeksid neid fakte ja otsustaksid, kas lisada artikkli või mitte.
http://andrenik.blogspot.com/2013/03/kuidas-wikipediat-paremaks-teha.html
Lisaks otsingule saaks kasutada ära ka sotsiaalmeediat. Kuna enamik kuulsaid inimesi (kellest järjest Wikipediasse lehti lisatakse nt sportlased ja muusikud) tänapäeval kasutab ka rohkelt sotsiaalmeediat, võiks vastavate inimeste lehekülgedele lisada mingi lehekülje osa (nurga), kuhu siis kuvaks selle inimese kõige populaarsemaid või hoopis viimaseid Twitteri postitusi.
http://martasuba.blogspot.com/2013/03/wikipedia-paremaks-muutmine.html
Inimestele meeldib suhelda, kommenteerida ning arutleda. Arvan, ühe võimalusena võiks olla kommenteerimise võimalus artiklitel. Samas, ei tohiks olla see kindlasti igale Wiki külastajale võimalik, vaid autentitud kasutajate privileeg. Seda ennekõike selleks, et ei tekiks suvalisi kommentaare ning märkuseid. Soovitaksin autentimist isegi ID-kaardi baasil, kui sellest ei tekiks probleeme mõnede maade jaoks. Sellest tekiks vähem pila-artikleid ning kommentaare. Paraku seda siiski reaalselt ellu viia ei saaks.
Veel näeksin videote kuvamist uudse lahendusena Wikipeidas- mõne muusiku puhul oleks hea vaadata/kuulata ka tema muusikavideot.
http://liinakasvand.blogspot.com/2013/03/wiki-maailm.html
Kujundus
-
Välimus.
-
Teatavasti on Wikipedial olnud läbi aastate praktiliselt muutumatu disain. Iga arenev veebileht peaks olema ka kujunduslikult kaasajastatud.
-
Üks lahendus oleks ka võimaldada kasutajatel Wikipedia välimust muuta, vastavalt soovile ja maitsemeelele 🙂
http://www.raamatu-kodu.blogspot.com/2013/03/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks.html
Wikipedia näeb juba pikka aega välja samasugune. Ehk tasuks mõelda keskkonna atraktiivsemaks ja modernsemaks muutmisele. Kasuks tuleksid põnevamad viitamis- ja linkimisvõimalused, andmevõrgustikud, aga ka lihtsalt julgemad värvid, põnevam kujundus.
http://meelipallin.wordpress.com/2013/03/17/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks-teha/
Wikipediat kasutades on minu isiklik eelistus lugeda teksti mis ei ole sinisekirju ehk teksti “külge” on pandud lingid. Wikipediat kasutades on teinekord tekst päris kirju, lingid ja ülaindekseid. Ilmselt on hetke hinnangu taga minu isiklik harjumus lugeda raamatuid ja loen kiiremini sama värvi ja fondiga teksti. Sellest vast koorubki esimene ettepanek, teha igale artiklile kaks vaadet, üks lugemise vaade ja teine detailne ristviidetega allikatele tekstiline vaade.
http://raulsiim.blogspot.com/2013/03/wikipedia.html
Disain – Wiki on läbi aastate säilitanud ühtset stiili, mis minu arust töötab suurepäraselt, kuid vajaks vahetamist. Inimene kohaneb heade asjadega suhteliselt kiiresti ning kaotab ka seetõttu kiiresti huvi, järelikult võiks disaini poolt väheke modernsemaks muuta.
http://122377iapm.blogspot.com/2013/03/wiki-maailm.html
Mitte kujundust muuta. Vahepeal olid suured arutelud Wikipedia kujunduse tänapäevasemaks muutmiseks. Kuigi need jõudsid samuti tulemuseni, et kujundus tasub samaks jätta, siis juba see, et niisugusi vestlusi tõsiselt peeti, viitab võimalusele arutelude kordumisele ja teise tulemuseni jõudmisele (lähi?)tulevikus. Wikipedia on leht, mille põhiosa on sisu. Veebidisaini üks vähem teadaolevatest tähelepanekutest on, et kui leht on “kole” (suhteline mõiste!), siis hea sisuga lehe puhul vaadatakse välimusest mööda. Samas võivad suured muutused kasutajaid häirima hakata, kulutades asjatult palju sisuruumi kujunduselementidele. Mainin ära, et kindlasti poleks ma vastu kujunduse mugavamaks tegemisele, kuid probleemi ajendiks oli kunagine soov teha kõik ümaraks ja armsaks (jättes niimoodi vähem ruumi sisule).
http://minuasjad.blogspot.com/2013/03/kuidas-wikipediat-veel-paremaks-teha.html
Muutmise alla võiks minna ka disain, mis ei ole juba pikemat aega reformide all kannatanud. Iga kasutaja võiks kujundust ja moodulite asukohta mingil määral ise endale meelepäraseks muuta.
http://vladimirbabinets.wordpress.com/2013/03/16/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks-teha/
Uus kasutajaliides
Võib olla mitte kõige olulisem, aga esimestele postitsioonidele mina paneks uus diisain. Olemasolev diisain on hästi tuntuv, aga võrreldes kaasaegsete veebilehtega, see on vananenud ja igav.
Mina soovitaks hoida alal stiili, mis kasutatakse kõikedes Wiki tüttarsaitides, aga muuta seda kaasaegseks. Näiteks, uue kasutaja jaoks ja samuti ka kogemusega kasutaja jaoks on raske filtreerida infot, mis pakutakse Wikipedia veebilehel – artiklide ja veebilehe jaotised on halvasti jagatud ja samuti halvasti esile toodud/eraldatud oluline ja kõrvaline info. Kui Wikipedia sisu loetakse mingi RSS lugejana, siis veebilehe välimus on ebaoluline, aga sagedam kasutaja loeb artiklid oma arvutil või/ja nutitelefoni ekraanil. Sellisel juhul hästi mõeldud diisain ja mugavalt eraldatud sisu on olulised ja võivad muuta lugemist raskemaks. Vaatamata Web2.0 tendentsidele, mina pakun siiski jätta lihtsust ja ei kasuta Flash-i (mis seda enam on päris vananenud) ja palju CSS3 ja HTML5 tehnoloogiaid, mis võivad raskendada lehel surfamist, eriti eakastele inimestele ja samuti ka nutitelefonide fännidele (kes kasutab seda surfamiseks)
http://idk6100.wordpress.com/2013/03/16/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks-teha/
Sisu struktueerimine
Siiani toimub viidete loomine käsitsi. Artikli autor peab teksti kirjutamise käigus märkima vikisõnadena ära mõisted, mille kohta võiks koostada eraldi leheküljed, kus siis omakorda vikisõnu kasutades termineid selgitatakse. Tihti pole aga autor piisavalt hoolikas ega kohusetundlik, mistõttu tekivad Wikipediasse artiklid, mis pole korrektselt märgendatud ning on lugeja jaoks sisuliselt tupiktee – järgmistele lehtedele edasiliikumine pole võimalik. Seega oleks sisu omavahelise sidumise seisukohast oluline semantilise Wikipedia teke. Entsüklopeedia, mis ise suudaks (arvestades veel erinevate keelte morfoloogiat) vikisõnu leida ja märgendada, oleks väga suur kvalitatiivne hüpe informatsiooni talletamises ning infotöös tervikuna.
http://ivari.risk.ee/2013/03/18/wikipedia-2-0
Linkide eristamine populaarsuse järgi. Ristviiteid võiks eristada näiteks värviga vastavalt sellele, kui palju neid mööda on edasi liigutud. Ehk siis annaks infot selle kohta, kes viide vajaks külastamist või mitte.
http://alarmagi.blogspot.com/2013/03/wiki-maailm.html
Kategooriate täiendamine. Nii inglis- kui eestikeelses Wikipedias on suureks probleemiks vähene kategoriseeritus. Suurematel ja populaarsematel artiklitel on see päris hea, kuid väiksematel on tihtipeale üks üldine kategooria ning rohkem ei midagi. See teeb samasse kategooriasse kuuluvate artiklite leidmise keerulisemaks ja ebamugavamaks. Näiteks mõne füüsikateemalise artikli puhul (kahjuks viidet pole, aga alles paar nädalat tagasi sattusin sellise peale) võib olla märgitud kaks kategooriat: “Physics” ja “see-sama-asi-mida-sa-just-vaatad”, samas kui “see-sama-asi-mida-sa-just-vaatad” on väga otseselt seotud veel kolme-nelja asjaga, mille alt teda algselt otsisid.
http://minuasjad.blogspot.com/2013/03/kuidas-wikipediat-veel-paremaks-teha.html
Artikleid võib kategoriseerida ning juba seal sorteerida neid mingi kriteeriumi järgi, näiteks kõige populaarsem, kõige rohkem vaatamisi jne.
http://vladimirbabinets.wordpress.com/2013/03/16/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks-teha/
Tõlkimine
Minu arust võiks hinnatud ja kõrge kvaliteediga artikleid tõlkida ka automatsete tõlkijate abil, mis on tegelikult juba väga täpsed. Muidugi vajavad tõlked inimeste poolset kontrolli, kuid see võiks tõlkeprotsessi oluliselt kiirendada. Hetkel võib olla aga situatsioon selline, et kõrgelt tunnustatud professorite artiklid on meile võõrastes keeltes ja see on paljudele inimestele kvaliteetse info saamise piiriks. Praegu on küll ka käimas Vikipeedia tõlketalgud, mis võivad artiklite emakeelset kättesaadavust parandada.
http://marguskukk.wordpress.com/2013/03/17/kuues-nadal-kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks-teha/
Kindlasti võiks tegeleda ka erinevatesse keeltesse artiklite tõlkimisega. Praegusel hetkel ei usada eestikeelset kasutada siiski, kuna maht on ikka oluliselt väiksem kui inglisekeelsel.
http://ruthanson.wordpress.com/2013/03/17/wiki-maailm/
• Kultuurideülene Wikipedia – näha ja mõista kuidas sama teemat käsitletakse erinevates kultuuriruumides (nt islamimaades vs läänemaailmas). Eeldab mingisuguse tõlkemootori kasutuselevõtmist, et sama teema artiklid võrreldavaks teha.
http://meritots.wordpress.com/2013/03/17/wikipedia/
Teine asi mis ma veel tahaks näha, et kõik artilid oleks kohe tõlgitud paljdesse keeltesse või kõige levinum. Saan aru, et see ei ole kerge või üldse võimatu, aga see võiks aidata nendele, kes teab ainult oma emakeelt ja see pole inglise, saksa jne. Isegi mulle see võiks aidata, kuna ei tea kõik need terminid, mis ilmuvad tekstis.
http://aleksandrsubbotin.wordpress.com/2013/03/18/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks-teha/
kui oleks artikli kättesaadevus erinevates keeles. Näiteks, tihti on nii, et ühel keelel on kirjutatud palju ning hea, aga teisel keelel praktiliselt mitte midagi ei ole, siis oleks hea, et oli artiklite tõlkijaid, kes aitavad lahendada seda probleeme.
http://basmakova.wordpress.com/2013/03/17/wiki-maailm/
Inglise keeles leiab väga palju sisukaid artikleid aga samu asju eesti keeles on vähe. Võiks olla tõlkimise lahendus, mis tõlgiks nt inglise keelsed artiklid ka eesti keelde. Samas siin ei saa kasutada automaatset tõlkimist vaid seda peaks tegema siiski inimene, et sisu mõte jääks samaks.
http://karetrikko.wordpress.com/2013/03/17/kuidas-wikipediat-veelgi-paremaks-teha/
Paljud artiklid pole tõlgitud, näiteks, eesti keelde. Ma soovitaks tõlkida võimalikult rohkem artikleid erinevatesse keelde (või valida keelte põhikomplekt – st nendesse keelde peaksid kõik artiklid olema tõlgitud esmajärjekorras).
http://darjakasnikova.blogspot.com/2013/03/wiki-maailm.html
Tõlkimine.
Viimaste aastatega on Wikipediasse lisandunud hulgaliselt eesti keelde tõlgitud artikleid, kuid tõlketööd on teha veel palju. Väga meeldiv on näha, et selle edendamiseks korraldatakse tõlketalguid 🙂
http://www.raamatu-kodu.blogspot.com/2013/03/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks.html
Üks asi, mida mina veel välja pakuks on see, et kaotada ära Wikipedia erinevates keeltes (tean, et siin vaidleksid paljud mulle vastu). Minu arvates võimaldaks see Wikipedial kiiremini areneda. Mina ei ole eestikeelset võimalust peaaegu kunagi kasutanud, sest inglise keelsetel lehtedel on lihtsalt palju rohkem infot ja minu hinnangul on see ka usaldusväärsem.
http://martasuba.blogspot.com/2013/03/wikipedia-paremaks-muutmine.html
Kättesaadavus
Wikipeedia nagu lai infoallikas peab olema avatud ja kättesaadav kõigile, isegi inimestele, kellel on piiratud võimalused. Oleks hea, et oli võimalus artikli kuulata (audio).
http://annaselevjorstova.wordpress.com/2013/03/17/wiki-maailm-11-17-marts/
Multimeedia
Tekkis selline mõte, et artikli ja piltide peale võiks olla huvitavad videod, mis on seotud artikli teema ja sisuga (võib olla uudised, faktid jne) selleks, et tajuda infot kergem ja reaalse eluga siduda (näiteks joogivee kohta http://et.wikipedia.org/wiki/Joogivesi võiks olla „Joogivee kvaliteedi mõõtmine“ – kuidas see tehakse või „Veeprobleemid maailmas“ videod). Artiklid peavad olema huvitavad ja laiendada silmaringi.
http://annaselevjorstova.wordpress.com/2013/03/17/wiki-maailm-11-17-marts/
Pilte, tabeleid ja jooniseid on küll, aga alati annab rohkem neid lisada, videosid ei ole üldse märganud. Miks mitte visualiseerida, sest see annab võimaluse teemat kiiremini ja paremini omandada. Ka YouTube’is on väga asjalikke, harivaid videosid ja miks mitte neid embbed kasutada;
http://ruthanson.wordpress.com/2013/03/17/wiki-maailm/
• Wikipedia augmented reality ehk vaadata mobiiliga, mis sinu ümber toimub ja mida sellest Wikipedia kirjutab (a la nagu Nokia city lens)
• Wikipedia timeline ehk näha kuidas ajas arvamused teatud isikute/teemade kohta on muutunud (mõjutab just ajalookäsitlust)
http://meritots.wordpress.com/2013/03/17/wikipedia/
* kaasajastamine – oma ülesehituse poolest võiks wiki saada värskema kuue ja laiendused – näitena võiks seda laiendada persoonide osas avalikud kõned, pöördumised, sõnavõtud või ka muusikute youtube muusikalood
http://melblogkool.wordpress.com/2013/03/17/wikipedia-veelgi-paremaks/
Kui ma esimest korda sattusin viki lehte redigeerima, selleks juhtus olema TÜ ühe õppekursuse lehekülg, siis esmalt ehmatas see ära küll. Samas kuna olid mõned näited olemas, siis sai need kenasti aluseks võetud. Segadus tekkis aga failide üles laadimisel. Valisin faili, vikisse tekkis rida, kuid mis nüüd edasi, kust selle üles laen? Selgus et viki leht tuli salvestada ning peale seda tekkis meil lehele lingike, millele klõpsates avanes faili üleslaadimise aken. See oli natuke segadust tekkitav. Nüüd ma enam nii „roheline“ ei ole ja sellised asjad enam väga probleemi ei tekita. Wikipeedias aga faile otseselt ei saa üles laadida, kuid samas saab seal laadida pilte. Piltide laadimise põhimõte paistab olevat aga sama, salvesta ära ja sul tekivad lingid.
Failide üles laadimine võiks olla natuke mugavam. Näiteks võiks selle saada ära teha otse redaktoris teksti sisestamisel. Kui ma sisestan faili märgendi siis tekib mul kohe ka võimalus antud fail üles laadida.
http://margushanni.blogspot.com/2013/03/n6-mida-vastata-kusimusele-kuidas-voiks.html
Rääkides Wikipediast, mis ma võin pakkuda, et Wiki saaks paramini? Kõige pealt oleks hea, kui Wiki oleks integreeritud koos video ja audio saitidega, näiteks youtube, dailymotion jne. Sellega võiks paremini aru saada mingid artikleid, milles kirjeldatakse rasked protsessid, näiteks “kuidas töötab tuumaelektrijaam” või “näiteks kuidas laulab ööbik?”
http://aleksandrsubbotin.wordpress.com/2013/03/18/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks-teha/
Teiseks võiks lisada rohkem võimakusi visuaal materjalide lisada (video, muusika, rohkem pilti), et artiklide aru saamine paraneks.
http://xedako.blogspot.com/2013/03/wiki-maailm.html
Antud hetkel on Vikipeediasse võimalus lisada informatsiooni ainult tekstina. Arvan, et hea mõte oleks kui Vikisse lisanduks võimalus postitada ka videosid. Kuid antud lisa realiseerimine vajaks kindlasti väga põhjalikku analüüsi kuidas seda kõige mõistlikum teha oleks. Usun, et pikkade artiklite lugemise asemel oleks hea võimalus kui saaks näiteks National Geographicu stiilis video vaadata. Kuid koheselt tekib küsimus, kes kvaliteedi ja usaldusväärsuse eest vastutab? Siinkohal oleks abi kasutajate hinnangusüsteemist, mis aitab ebausaldusväärse sisu kiiresti üles leida ja seda rämpspostitusena kohelda.
http://misyld.wordpress.com/2013/02/22/jimbo-wales-ja-wikipeedia-tuunimine/
kui Wikipedia-s oleks võimalus artiklisse laadida videot, kus näidatakse või jutustatakse ning selletakse midagi sellest, mis on seotud artikli teemaga;
http://basmakova.wordpress.com/2013/03/17/wiki-maailm/
Teine asi mida ma muudaks wikipedias oleks videode lisamise võimalus. Hetkel koosnevad artiklid ainult tekstilisest poolest ja mõningal määral kasutatakse ka pildimaterjali. Kui oleks võimalus embedded videosid vaadata, siis saaks rohkem informatsiooni edastada.
http://midagiasjalikku.blogspot.com/2013/03/6-nadal-jimbo-wales-ja-wikipedia.html
Veel võimalikult kasutajasõbralikuks võib muuta Wikipediat, kui lisada näiteks artikli teksti kõrvale ka häälesalvestused ja videod ning anda lugejatele muudata teksti ja taustavärvi.
http://dbogatenkov.blogspot.com/2013/03/wiki-maailm-11-17-marts.html
Oleks hea kui sealt saaks leida ka video artikleid. Sest praegu seal on kõik ainult tekst formaadis.
http://romanbeskostyi.wordpress.com/2013/03/17/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks-teha/
Video ja audio juurutamine
Tihti, surfamisel Wikipedias, ilmub soov kuulata laulu või vaadata mingi filmi fragmenti, mille kohta loen artikli. Näiteks, USA ansambli “Green Day: [1] artiklis kirjutatakse palju nende diskograafia kohta, ja vaatamiseks klippe või kuulamiseks nende laule, tuleb YouTube minna. Et teha artikli lugemist mugavaks, saab lisada video ja audio rada, et kasutaja saaks otse Wikipedia-st neid vaadata/kuulata.
Pildid ja albumid
Samalaadselt video ja audio juurutamisele, pakun ka albume teha. Nende kasu on vaieldamatu, sest tihti on soov rohkem pilte vaadata. See on omaselt nii erinevate vaatamisväärsuste ja riikide jaoks, kui ka populaarsete inimeste jaoks. Tavaliselt artiklis on üks pilt (see on ülitore, kui vähemalt üks on olemas), mis ei piisa ülevaade saamiseks. Võiks kuidagi albumid integreerida.
http://idk6100.wordpress.com/2013/03/16/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks-teha/
Visualiseerimine.
Enamus Wikipedia sisu piirdub vaid tekstilise esitusega. Rohkem võiks teksti kõrval olla ka teisi multimeedia elemente, nagu pildid, illustratsioonid, heli, video.
http://www.raamatu-kodu.blogspot.com/2013/03/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks.html
Otsing
Otsing märksõnade alusel ja süstematiseerimine valdkondliku liigituse alusel võiks olla hierarhilise puuna, mis aitaks infohulgast paremini leida üles neid teemasid, mis parajagu huvi pakuvad.
http://eagur.wordpress.com/2013/03/17/wikipedia-mida-muuta/
Tuleb välja, et kasutan küll, aga pigem nii, et googeldan miskit ja tihtipeale saan seepeale Wikipedia vastuse ja siis juba lähen vaatama. Kas siin oleks arengukoht? Kuna tekib küsimus, et miks ma nii teen, miks ei lähe oste wikipediasse otsima? Tuleb meelde, et olen ka otse Wikipediast otsinud, aga sobivat vastust ei ole olnud nii lihtne leida ja google on seda teinud paremini. Vahest googledan kohe nii, et otsisõna + wikipedia, kuna tegelikult tahan just sealt vastet leida.
Seega otsingumootori parendamine oleks üks mõte.
http://triinukarming.blogspot.com/2013/03/kui-mulle-helistaks-jimbo-wales-ja.html
* otsing – tihti tänane otsingulahendus ei anna infotarbijale piisava täpsusega vasteid – otsing võiks olla piiritletum
http://melblogkool.wordpress.com/2013/03/17/wikipedia-veelgi-paremaks/
2013_03 seisuga näib mulle, et olulisim puudus praeguste otsimootorite, ülikooli õppematerjalide, ning Wikipedia korral on auditooriumi tausta ignoreerimine. Kui ikkagi üritada teha etteastet, mis sobib põhikooli-põnnist etteaste teema valdkonnas ülikoolidiplomit omavate inimesteni, siis tuleb jääda antud auditooriumi teadmistepagasi “ühisosa” juurde, mis viib kvaliteedi lootusetult alla.
Näiteks otsimootor http://blekko.com/ üritab kasutada märgendeid, mis on valdkonnaspetsiifilised, aga putukatest tuleks siiski põhikooli-õpilastele ja teadlastele rääkida erinevalt ning selle “teadlaste taseme” olemasolu korral on põhikooli-põnnidel ja keskkooli-õpilastel võimalik tarkvaras neile suunatud taseme asemel teadlikult “kangem tase” sisse lülitada ja soovi korral teemadega rohkem süviti minna.
Ma näen Wikipedia hästisisustatud keskkonnas ühte suurt puudust, keskkonnas kasutusel olev otsingufunktsionaalsus ei ole hea – seda tuleks parandada (lisada rohkem otsinguparameetreid [meediatüübi valik, ajaga seotud valikud], otsingusoovitused, jms.).
http://allikmaa.blogspot.com/2013/03/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks.html
Otsingusüsteemi täiendamine. Praegune otsingusüsteem on päris keeruline, kuigi näiliselt lihtne. Mina saan sellega hakkama (kuigi kasutan väga harva), aga keskmine arvutikasutaja oskab sinna vaid oma fraasi sisse kirjutada. Näiteks, otsides mängu Alley Cat, saan esimeseks tulemuseks artikli “Cat”, kuigi selle pealkirjaga artiklid võiksid olla eelistatud. Soovitud tulemus (koos teise loogilises mõttes võimalike tulemustega) on samamoodi nimekirjas olemas, aga siiski tekib küsimus, kas see on mõistlik. Muidugi saan ma teostada otsingu “intitle:alley cat”, kus tulemused on sellised, nagu soovisin, kuid keskmine arvutikasutaja sellega tõenäoliselt hakkama ei saa. Lihtsaks variandiks oleks lihtsalt Google’i otsingumootori integreerimine Wikipediasse.
http://minuasjad.blogspot.com/2013/03/kuidas-wikipediat-veel-paremaks-teha.html
Kui Wikipedia looja Jimbo Wales uuriks minult, kuidas Wikipediat veelgi paremaks teha, vastaksin kõigepealt sellega, et võiks edasi arendada sealset otsingut, et kasutaja leiaks hõlpsamini selle, mida ta otsib.
Kasutusele saaks võtta näiteks tagid või labelid ning teemadele need külge panna, et kasutaja saaks otsida materjali ka mitme, mitte alati omavahel seotud, märksõna järgi isegi, kui ta ka ise ei tea täpselt, mida ta leida loodab.
Veel võiks olla olemas võimalus otsida infot mingi kuupäeva või ajavahemiku järgi ja seejärel infot märksõnade abil selekteerida (sõda, riigi nimi vms). Ajavahemiku järgi tehtaval otsingul saaks olulisemad sündmused kuvada kasutaja jaoks näiteks ajateljel.
http://martasuba.blogspot.com/2013/03/wikipedia-paremaks-muutmine.html
Sisu täiendamise lihtsustamine
Artiklite redigeerimine/lisamine – saan aru, et Wikipedia on juba massides ning kasutajate (redigeerijate) arv on jõudsalt kasvanud võrreldes algusaastatega, aga siiski – midagi on muutmise ja loomise kasutusmugavuses puudu, et mina või keegi teine keskmine eesti kodanik ei ole veel oma käega neid artikleid tegemas käinud. Võib-olla oleks selles osas võimalik veel natuke täiendada, et muudatusi/täiendusi/lisamisi oskaks teha ilma eelnevate teadmistega, ning mis peamine – et inimestel tekiks soov neid teha.
http://priitvaldmees.blogspot.com/2013/03/sotsiaalne-tarkvara-ja_17.html
Kuigi ma hindan wiki markup’i, siis tulevik võiks ju liikuda ikkagi sinna, et artiklid oleks redigeeritavad WYSIWYG editor’iga, mis siis, et sellega võivad kaasneda ka muud kõrvalnähud).
http://ruthanson.wordpress.com/2013/03/17/wiki-maailm/
Kas on võimalik täiendada viki redaktorit, näiteks lisada WYSIWYG tugi? Arvatavasti tõmbab selle kasutamine viki redigeerimise kiiruse alla, kuid samas ei ole väga paha kui selline võimalus ka olemas on. Võib-olla tõmbaks see veelgi rohkem tegijaid ligi. Kindlasti oleks abiks ka see kui ma saaksin olemasoleva dokumendi võimalikult mugavalt tõsta Vikisse. Impordin dokumendi ning see viiakse automaatselt viki keelde.
Lisaks WYSIWYG toele, võiks mõelda ka tavalise redaktori täiendamise peale. Redaktor võiks teksti sisestamist natuke rohkem toetada. Näiteks kui ma tahan sisestada linki läbi redaktori, siis võiks redaktor lingi märgendi automaatselt ise ära lõpetada ja mina täidan vajalikud kohad. Lingi aadressi sisestamisel oleks abiks ka see, kui redaktor pakuks mulle lehe raames välja võimalikud olemasolevate lehtede nimetused, mis on juba varem loodud, näiteks kasvõi tagasi link eelmisele lehele.
Sarnane mure on ka näiteks tabeliga. Kui ma olen tabeli märgendi sees ja alustan järgmist rida, siis ta võiks lahtrid juba ette joonistada.
http://margushanni.blogspot.com/2013/03/n6-mida-vastata-kusimusele-kuidas-voiks.html
Teine asi, mida soovitaksin teha, on artiklite kirjutamise ja redigeerimise selgemaks muutmine. Minu meelest ei ole Wikipedia keskkond eriti kasutajasõbralik või intuitiivne, sest iga kord, kui soovin midagi juurde lisada pean enne netist otsima, mis formaadis ma sinna infot sisestama peaksin, et artikkel pärast ka visuaalselt kena välja näeks. Mõned asjad jäävad külge, kui paar korda seda keskkonda kasutada, aga need üksikud korrad on ka enamasti suurema vahega ja selle ajaga olen jälle hädas, kuidas pealkirju ja liste teha. Lahenduseks oleks ehk redigeerimise saki kõrvale vormistusjuhendi saki lisamine, mille peale oskaksin kohe minna, kui mõni asi jälle ununenud on. Piisaks põhiasjade loetelust ja siis kuskile lõppu veel mõned vingemad tuunimisviited, mida igapäeva kasutajal ehk vaja ei lähegi.
http://katrinloodus.wordpress.com/2013/03/17/wikipedia-parandusettepanekud/
Promomine
reklaamida intensiivsemalt välja võimalusi igal ühel osaleda (tõlkimine/uued artiklid/sponsorship)
http://annelihallik.blogspot.com/2013/03/wikipedia-paremaks.html
Wikipedia omanikud võiksid ka kuidagi motiveerida kasutajad artiklide loomiseks, näiteks kui inimene lisab väga palju kasuliku artikle siis ta saab mingi auhinna.
http://romanbeskostyi.wordpress.com/2013/03/17/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks-teha/
Olen kindel, et kõige paremad artikkleid saavad kirjutada ainult kompetentsed sellel teemal inimesed. Sellepärast oleks väga rõõm, et firmad antsid oma töötajale natuke makstud tööaega et nad kirjutaksid mõned asjad selle tehnoloogia, mida nad kasutavad. Näiteks arstil oleks võimalus kirjutada artikkleid mingi haiguse kohta, haiguse sümptoomi ja ravimeid. Programmerijal oleks võimalus kirjutad ja seletada mõned arvuti termineid. Mõtlen, et kui inimestele maksta nende töö pärast, nad tegevad seda töö parem.
Mõtlen et Wikipeedia võiks kannustama inimesi, kes kijutavad kõige paremad artikkleid. Valja andma rahastust või mingi kingitust.
Wikipeedia peab tõlkima kõik artikkleid kõiki keelde ja jälgima et kõik tõlkitud artikkleid olid igal keel samasugused.
http://andrenik.blogspot.com/2013/03/kuidas-wikipediat-paremaks-teha.html
Rahastamine
Esimene soovitus oleks neil jätkata samas vaimus, kuna ilmselgelt on nad selle keskkonna loomisega midagi õigesti teinud. Vähemalt nende enda lehe järgi on tegemist maailma veebilehtede pingereas viiendal kohal oleva veebilehega.
Samas soovitaksin neil esiteks rahastuse pool läbi mõelda, kuna nende abipalve annetuste jaoks on tõesti kuidagi liialt alandlik ning pigem viletsuses vaevlevatele heategijatele viitav, mis tegelikult ei meelita inimesi kergekäeliselt neid toetama. On paratamatu, et need kes sisuliselt teavad loo tagamaid, on altimad toetust jagama ja kes vaatavad asja pinnapealselt, nende jaoks tundub see liialt kerjamisena. Mõistan nende seisukohta, et nad ei näita reklaame ega saa riikidelt rahastust, kuid sel juhul tasuks see raha küsimine kuidagi sellisesse vormi viia, mis näitaks, kuidas annetust tegev kasutaja Wikipediast maksimaalselt kasu saaks. Rõhuda rohkem selle sisulisele väärtusele, mis on vaba ja tasuta info jagamine. Võib-olla nad peaks tegema mõne Wikipedia vaba päeva, mille eesmärk ongi pöörata tähelepanu sellele, mis juhtub siis, kui Wikipediat enam rahastuse tõttu pole. Tihtipeale märkavad inimesed mõningate asjade väärtust alles siis, kui neid enam pole. Wikipedia puhul võiks ka see töötada.
http://katrinloodus.wordpress.com/2013/03/17/wikipedia-parandusettepanekud/
Lisada reklaami (vähemalt üks banner), et Jimbo ei kerjaks.
http://darjakasnikova.blogspot.com/2013/03/wiki-maailm.html
Wikipedia sisu on kahtlemata omaette klassist. Praktiliselt iga suvalise mõiste, lühendi, nime, seadme, aga ka ettevõtte, filmi, arvutimängu vms. kohta võib sealt asjalikku informatsiooni leida. Samas pole lubatud kommertsliku sisuga artiklid ja eks selle põhjuseks on ka asjaolu, et siis läheks kokkuvõttes sisu kvaliteet madalamaks. Tekiks liiga palju müügijuttu. Teisest küljest on ettevõtte jaoks nähtavus oluline ja Wikipediasse artikli saamine hea vahend inimestele enda tutvustamiseks. Seega võiks olla olemas võimalus näiteks kuskile eraldi kategooriasse annetuse eest oma ettevõtte kommertsliku sisuga artikli kirjutamine. See ei tähenda, et iga artiklit siiski peaks aktsepteerima. On küll olemas igasuguseid artiklite keerutamise veebe, mille sisu kohati kriitikat ei kannata ja kus üritatakse müügijutuga klikke saada nii plekknõusid müüvatele, kui ka toidulisanditega tegelevatele e-poodidele. Antud juhul on ideeks see, et kui mõni tõsiseltvõetav ettevõte tahab oma toodet turule tuua, eriti näiteks teadusvaldkonnas, siis oleks võimalik annetuse eest kirjutada või lasta kirjutada sobiv veidi kommertsliku sisuga featured artikkel, kust saaks ka vastava ettevõtte kodulehele või muudele kohtadele viidata. Praegusel momendil on kommertsliku sisuga artiklid Wikipedias keelatud ja on võimalik küll luua ettevõtte profiili tutvustav lehekülg, kus näidatakse ära asutajad, tegevusalad, kaubamärgid, patendid jms. üldine info, aga toodangut täpsemalt tutvustada ja müüa pole võimalik. Variant raha eest korralikku keskkonda korralik artikkel osta tooks kindlasti lisaressursse Wikipediale ja samas aitaks ka ettevõtjaid.
http://otukas.wordpress.com/2013/03/18/kuidas-wikipediat-paremaks-teha/
Mis aga tuleks läbi mõelda on see, et kuidas Wiki raha võiks teenida. Eesmärk on sel küll jääda reklaamivabaks, aga sellise andmebaasiga kaasnevad paratamatult kulud ja kes Wikit kasutab, näeb, et ikka ja jälle on Wiki palumas rahalist toetust. Selle tarbeks võiks olla vaikimisi suletud, kuid kasutaja soovi korral avatav reklaamiriba, mis siis poleks häiriv, küll aga annab soovijatele võimaluse sisuga assotseeruvat reklaami näha, mis võib talle kasulikuks osutuda.
http://honolulubeachtime.tumblr.com/post/45619974886/6-wiki-maailm
Tehnilist
Q: “How to improve Wikipedia?”
-
Official API for data mining.
-
Improve consistency and simplicity to access the information.
-
Learn how particular page in different languages is made up and help to improve others.
-
Improve bots, so they can find missing data/information.
http://messingwithpeoplesminds.wordpress.com/2013/03/18/wiki-credit-task/
Varia
Et sellele küsimusele vastata, mõtlesin kõigepealt sellele, mis mind Wikipedia juures häirib. Sellist asja väga polegi, aga … äkki võiks kuidagi parandada seda, et artiklite maht ja tase on minumeelest ebaühtlane – osa on pikad ja päris põhjalikud, osa aga lühikesed ja väga üldõnalised.
Kuidas seda parandada? Suunata kasutajaid täiendama just viimatimainitud artikleid. Selle jaoks võiks ehk luua artiklite juurde sellise “Palun täiendada” nupu. Ning neid artikleid, mis koguvad rohkem täiendamissoove suunatakse/soovitatakse kasutajatel rohkem täiendada. Või siis veel vingem variant oleks kui mitte kasutajatel ei paluta täiendada soovinimekirjas kõrgemal asuvaid artikleid, vaid need “tellitakse” hoopis oma ala eksperdilt. Kuigi see on ilmselt liiga palju soovitud, sest tekib küsimus, et kes on valmis sellist tööd niisama tegema, samuti võtab see kindlasti rohkem aega ning lõpuks on oht, et see suurendab artiklite ebaühtlust veelgi.
Üks teine mõte, mis tekkis seoses eelneva teemaga on, et “Palun täiendada” nupu asemel saaks esitada artikli/teema kohta küsimusi, millele otsisin vastus, aga ei leidnud. Ning täiendajatele on need küsimused näha ning nad saavad teada, mida võiks/peaks artiklisse lisama. Selle meetodi puhul peaks muidugi keegi neid küsimusi ka kontrollima/jälgima ning igasuguse jampsi välja korjama.
http://theoefros.wordpress.com/2013/03/18/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks-teha/
Viimase soovitusena käiksin Jimbo Wales’le välja artiklite tellimise soovituse. Süsteem sarnaneks ümberjutustuste tootmisega tegelevale veebilehele http://www.subclub.eu/. Kui artikkel on soovitud keeles puudulik või puudub täiesti, on kasutajatel võimalik seda tellida. Sellisel juhul lisatakse artikkel puuduvate või täiendust vajavate artiklite nimekirja, mil teda loodetavasti ühel hetkel pädevate inimeste poolt täiendatakse.
http://misyld.wordpress.com/2013/02/22/jimbo-wales-ja-wikipeedia-tuunimine/
Soovitaksin Jimbol selgitada välja erinevad kasutajagrupid, nende põhjal koostada valim ning saata laiali Wikipedia parendamise teemaline küsitlus ning lisaks ka rahuloluküsitlus Wikipedia erinevate osade kohta. Küsitluse saaks lisada iga artikli päisesse, sellisel juhul oleks kasutajatel võimalik koheselt tagasisidet anda ja parandusvõimalusi edastada. Selline lähenemisviis võimaldaks Wikipedial pidevalt paraneda tihedate kasutajate ettepanekute läbi.
http://liinapolluaartty.blogspot.com/2013/03/kuidas-muuta-wikipedia-paremaks.html
Minu isiklik soovitus oleks ka, et wikipeediasse tekiks koht kus on digitaalsel kujul tasuta raamatud. Ehk need raamatud, millistele juba ei kehti autoriõigus, klassika Kreeka kirjandusest, keskaegsed raamatud jms.
http://jevgenirogotski.blogspot.com/2013/03/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks.html
Rohkem sisu. Palju artikleid on küll olemas, kuid väikesed ja mittemidagiütlevad. On loogiline, et rohkem tähelepanu pööratakse olulisematele asjadele, kuid mõnedes teemades tekivadki mõned põhiartiklid, mida kogu aeg muudetakse ja täiendatakse, samas kui teised jäetakse hoopistükkis kõrvale. Selle parandamiseks peaks mingil hetkel artiklid põhimõtteliselt valminuks kuulutama ning tähelepanu ka mujale pöörama. Muidugi ei tähenda see siinkohal, et valmis saanud artikkel täiesti kõrvale jäetakse – lihtsalt ei ole vaja talle enam nii suurt tähelepanu pöörata, kui arenguid pole.
Sisu kordamine. Kuigi praegu on Wikipedias üldtunnustatud tavaks, et sama sisu erinevates samateemalistes artiklites üldiselt ei korrata, võiks seda siiski teha. Vahel võib päris ebamugav olla, kui otsid mingit kindlat teemat ja leiad artikli, kus on paar lühikest lauset ning viide mõnele suurele ja kohmakale artiklile. Suur ja kohmakas artikkel sisaldab osa sinu algse teemaga seotud sisu ning ülejäänud osa jaoks viitab mujale. Kuigi niisuguse süsteemi idee on mõistlik ja arusaadav (veaparandused ja täiendused tehakse ühe korra ühte kohta), siis jätab see kasutajale “kaevuri” rolli.
Vähem sisu. Lühikokkuvõtte mõttes täiesti vastupidine soov esimesele punktile. Küll aga mõtlen ma siin artikleid või nende kogumeid, millel tegelikult pole midagi olulist, kuid mis on mõne üksiku fänni poolt kilomeetripikkusteks ajatud. Olen küll näinud märkeid artiklite liigse pikkuse kohta, kuid neid on väga vähe ja üldiselt on soovituseks artikkel lihtsalt mitmeks tükiks lüüa. Kuigi mõne mängu fännina on tore Wikipediast selle kohta pikalt-laialt lugeda, peaksid mängude ja filmide “maailmad” jääma üldjoontes siiski neile eraldi mõeldud kohtadesse. Wikipediasse peaks jääma üldinfo, täpsemat infot tasub leida fännilehtedelt.
http://minuasjad.blogspot.com/2013/03/kuidas-wikipediat-veel-paremaks-teha.html
Artiklite salvestamine, s.o. lugemismärgu lisamine
See on teatav fakt, et üliõpilased ja kooli õpilased tihti kasutavad Wikipedia-t oma referaatide tegemiseks (praegu ei räägi, kas see on hea või halb) või lihtsalt mingi mõiste selgeks tegemiseks. See oleks palju mugavam, kui Wikipedia-s on võimalus lugemismärke lisada. Näiteks, märkides artikli osa ära, tudeng/töötaja/õpilane lisab seda oma profiili, kust saab hiljem seda lugeda või originaalartiklile üle minna. Selleks on juba olemas palju vahendeid nagu Delicious [2] või Catch Notes [3], aga need on kasutusel erinevate kasutajate gruppide vahel ja lisaks mõned neist ei sobi eakastele inimestele, kellel puuduvad kas nutitelefonid või/ja oskused rakenduseid kasutada. Lisaks, usun, et see uuendus annab Wikipedia-le rohkem usaldusväärsust ja populaarsust.
http://idk6100.wordpress.com/2013/03/16/kuidas-voiks-wikipediat-veelgi-paremaks-teha/