7.-9. maini 2016 osalesid Wikimedia Eesti juhatuse liige Tanel Pern ning tegevjuht Kaarel Vaidla Karjalas Petroskois kolmandal soome-ugri Vikipeediate seminaril. Kui varasematel aastatel on seminari toimumispaigaks olnud Lõuna-Eesti ja korraldajaks Wikimedia Eesti, siis sel aastal oli korralduslik koorem usaldatud Wikimedia RU-le, et hõlbustada Vene Föderatsiooni aladel elavate soome-ugri rahvaste osalemist seminaril. Seminari toimumispaik valiti välja Wikimedia Eesti juhatuse liikme Sven-Erik Soosaare soovitusel.
The medicine works best in combination with your existing treatment to control your high blood pressure. The first major clinical trial, mosaibe, which enrolled 1,056 patients, reported that at 2 years after transplantation, patients receiving Aparri cyclosporine had a lower incidence of acute rejection. The vati is a special mineral composed of pure gold, silver and copper.
To compare the efficacy and tolerability of fluoxetine hydrochloride vs placebo for the treatment of premenstrual dysphoric disorder (pmdd) in women. You can ask for more information from your viagra ricetta o per telefono doctor or pharmacist if you. The analysis was performed for the following treatment regimens: weekly administration of ivermectin; monthly administration of ivermectin; monthly administration of ivermectin together with albendazole, given.
Tavapäraselt on soome-ugri vikiseminar keskendunud soome-ugri Vikipeediate hetkeseisule ning on arutletud võimaluste üle, kuidas olukorda parandada. On jagatud kogemusi ja teadmisi ning tutvustatud erisuguseid abivahendeid ja tööriistu. Nõnda rääkisid selgi korral karjala vikipedist Ilja Mošnikov, ersa Vikipeedia kaastööline Andrei Petrov ja udmurdi vikipedist Jelena Rjabina oma Vikipeedia ja selle kogukonnaga seotud kogemustest. Enim tähelepanu pälvisid kogukondade väiksuse ja keeleoskusega seotud probleemid ning pikemalt peatuti raskustel, mis on seotud inkubaatori keskkonnaga (karjalakeelsed Vikipeediad tegutsevad alles inkubaatoris). Eriliselt esildusid raskused sõnavaraloomega Vikipeedia kasutajaliidese tõlkimisel, kus ilmselt oleks asjakohane teha koostööd spetsialistide ja filoloogidega, selmet vene- ja ingliskeelsusi lihtsalt üle võtta.
Lisaks tavapärasele sissevaatele soome-ugri Vikipeediate maailma pakuti ülevaateid ka teiste väikekeelte Vikipeedia-kogemustest – Ansar Nuretdinov esines ettekandega Baškiiria keeltes Vikipeediate kogemustest ning Karina Mišenkova andis ülevaate Hispaania väikevikide toimimisest. Positiivse näitena toodi esile katalaani Vikipeedia suurepärast arengut ning arutleti võimaluste üle nende edulugude kordamiseks soome-ugri Vikipeediates. Seejuures on selge, et katalaani kogukonnal on spetsiifiline kontekst, mis oma vabadusepüüdes ei ole ilmselt võrreldav Vene Föderatsiooni avaruste taustaga, kuid samas on nendegi jaoks oluliseks liikumapanevaks jõuks koostöö erinevate organisatsioonide ja partneritega, mis on selgesti võimalik ka soome-ugri vikikogukondade jaoks.
Kuivõrd seesugune välispartnerite kaasamise võimalus ja tarvilikkus oli teadvustatud ka varem, siis oli Wikimedia RU teinud pingutusi, et kaasata vikiseminaril potentsiaalseid kohalikke partnereid ning Vikipeedia keskkondadest huvitatud teadlasi, keele- ja kultuuriuurijaid. Ilmselt olulisimaks kaasatud partneriks oli Karjala Uurimiskeskus, mille lingvistika, ajaloo ja kirjanduse instituut oli vikiseminaril esindatud koguni kaheksa teaduriga (sh esinesid ettekannetega Nadežda Lobanova, Valentina Mironova, Irina Novak, Jekaterina Zaharova). Nende ettekanded olid tihedalt seotud soome-ugri keelte ja kultuuri säilitamise, aktualiseerimise ning populariseerimisega. Kuigi nad ei mõistnud, kuidas täpselt saaks vikikogukondade kasutamine neid aidata igapäevases teadustöös kaasava teadusetegemise (st crowdsourcing) mõttes, siis hindasid nad kõrgelt võimalusi, mida vikiprojektid saaksid pakkuda soome-ugri keelte ja kultuuride populariseerimisel ning aktualiseerimisel. Siinkohal oleks järgmiseks sammuks teadusasutuste ning vikipedistide koostöös liikuda võimaluste teadvustamiselt nende teostamiseni, mida aga paraku piirab nii rahaliste kui ka inimressursside nappus.
Kui varasematelgi aastatel on soome-ugri vikiseminaril osalenud keeletehnolooge (nt Jack Rueter 2014. aastal), siis sel aastal tutvustas kohalik keeletehnoloog Andrei Križanovskij vepsa keelekorpust ja sellega seotud küsimusi. Muuhulgas on tegemist vikipedistiga, kes oma kursustel Petrozavodski ülikoolis on lisanud vikiülesanded õpitegevuste hulka ning loob sellega olulisi ühendusi arvutiteadlaste-lingvistide ja Vikipeedia vahel. Seesugused seosed rajavad hea aluse lihtsamate vikitegevuste automatiseerimiseks ning ühtlustamiseks, mis võivad olla märkimisväärseks võimaluseks ka pisikeste, sh soome-ugri Vikipeediate arendamisel.
Oluliseks ja läbivaks seminariteemaks oli ka WikiData, mis on kogu vikiliikumises aina enam tähelepanu pälviv võimalus andmekogude tsentraliseerimiseks ning seeläbi erinevates vikiprojektides ja keeleversioonides laiali puistatud andmete koondamiseks ühte kohta, kust nad on hõlpsasti leitavad kõikidele kasutajatele. Lisaks võimaldab WikiData kasutamine luua vikiprojektidesse automaatselt uuenevaid ning täienevaid tabeleid ja infokaste, mis ühtlasi hõlbustab sisukate ja andmerikaste vikiartiklite loomist. Eriti oluline näib seesugune võimalus olevat väikeste vikikogukondade jaoks, kus aja- ning inimressurside nappus on olemuslik ja nende efektiivne kasutamine võimaldab vikiprojektide märgatavalt kiiremat kasvu ning väikeste kultuuride kohta käiva teabe nobedamat levikut ning suurtesse vikiprojketidesse lõimimist.
Hoolimata sellest, et soome-ugri vikiseminaride korraldamine on usaldatud Wikimedia RU-le, evib Wikimedia Eesti jätkuvalt soome-ugri vikipeediate edendamises olulist, ehk juhtivatki rolli. Kuigi projektijuht, Wikimedia Eesti juhatuse liige Sven-Erik Soosaar ei saanud seekordsel seminaril osaleda, võeti tema vahendatud avasõnad vastu sooja aplausiga ning Wikimedia Eesti tegevjuht Kaarel Vaidla osales oma ettekande ning mõtetega nii vikiseminari avasessioonil, võttes kokku soome-ugri vikipedistide varasema koostöö, kui ka lõpuosas, pakkudes välja oma nägemuse võimalikest ja tarvilikest sammudest soome-ugri Vikipeediate jätkuvas arenguloos. Lisaks sai tutvustatud soome-ugri koostööle pühendatud lehekülge meta keskkonnas, mis peaks hõlbustama soome-ugri kogukondade töö ja tegevuste kohta teabe koondamist ning koostöö hõlbustamist. Nagu varasematelgi aastatel tutvustati põgusalt Minority Translate tõlkeabi programmi ja ka uut WikiComment’i tagasisidestamist hõlbustavat abivahendit, mis võiks olla oluliseks toeks väikekeelte vikiartiklite tõhusamal parendamisel.
Kui seminari ülejäänud ettekanded olid suuresti praktilist laadi, siis täiesti erilise teoreetilisema taustaga arutluskäigu esitas Wikimedia Eesti juhatuse liige Tanel Pern, kelle ettekanne kandis pealkirja “Vikikogukond kui kogukond”. Pealkirjastki nähtuvalt oli tema mõtteavalduse põhiküsimuseks Wikimedia liikumise tuum – kogukond. Täpsemalt kogukonna olulisus ning selle kasvatamise ja säilitamise võimalused, sh kogukonna avatus selle arenemise ning püsimise olulise eeldusena. Kui soome-ugri keeled ja kultuurid soovivad püsida ja areneda, siis on oluline elavate kogukondade olemasolu. Muuhulgas internetis. Muuhulgas Vikipeedias.
Petroskois toimunud seminari aktiivsetest aruteludest võib järeldada, et soome-ugri vikikoostöö on olemas ning sellel on arvukaid arenemisvõimalusi. Tegevus jätkub ning ilmnevasti aina hoogsamalt. Juba on koostamisel artiklinimekirjad ühiste vikitalgute korraldamiseks ning soome-ugri keelte ja kultuuride populariseerimiseks suuremates projektides. Kõneldi ka järgmistest kohtumistest sügisel Iževskis Udmurdimaal ja järgmisel aastal ersa kogukonna juures. Soome-Ugri Rahvaste Noorte Assotsiatsiooni (MAFUN) esindaja seminaril, Aleksei Petrov, lubas aktiivsemat panust soome-ugri vikiliikumisse ning kohal olnud välispartnerid arvasid pisemad koostööprojektid juba lähitulevikuski võimalikud olevat. Konverentsil osalejad võtsid kaasa uusi teadmisi ning oskusi ja ehk olulisimana indu, millega tööd kodusis vikiprojektes jätkata ning edasi arendada. On lootust, et soome-ugri vikikoostöö püüab oma tiibadesse tugevama tuule ning on tulevikus eeskujuks teistegi väikevikide arengule ning koostööle. Elame, näeme.
Vt ka uudist venekeelsetes Vikiuudistes