25. augustil tähistas eestikeelne Vikipeedia 10. sünnipäeva ja just sel päeval kell 12.32 loodi artikkel järjekorranumbriga 100 000.
The problem with this approach is that many items sold in stores don't have any kind of label to make it easy for a shopper to figure out what they can and can't have (and therefore buy). It causes pain in the joints, https://altiussa.de/71448-vilitra-kaufen-87617/ and causes inflammation and swelling. You will need to follow the dosage instructions exactly because not following them may result in side effects that you may not have expected.
It is one of the antibiotics which is prescribed after consulting an. The clomid online no prescription can cause more severe viagra online kaufen erfahrungen side effects, such as bleeding and infection. A low dose of e2 may encourage natural breast development in pre-menopausal women, which is the normal process in the body.
Sünnipäev Tartus
Paar tundi enne sünnipäevaürituste algust sai kauaoodatud ümmargune artiklite arv täis. Sellega astus eestikeelne Vikipeedia järgmisse klassi, milles on Vikipeediad 25 keeles, sh araabia, leedu ja taani keeles. Veel suuremaid, üle 300 000 artikliga Vikipeediaid on vaid 13, nende hulgas ka rootsi-, norra- (bokmål) ja soomekeelne, aga ka palju suurema kõnelejate arvuga keeltes, nagu hispaania, portugali, jaapani, hiina ja vene keel. Kõige suuremaid, üle miljoni artikliga netientsüklopeediaid on neli: hollandi, inglise, prantsuse ja saksa keeles. Et Tartus elab rohkem aktiivseid vikipediste kui Tallinnas, peeti sünnipäevapidu ülikoolilinnas. Ent peamine põhjus, miks see sinna paremini sobis, on Mare Mikofi mälestusmärk, mis loodud saja tuhandenda tartlase sünniks. Praegu enam Tartus nii palju elanikke pole, ent 100 000 artikliga võrguentsüklopeedia on tõepoolest suur ja tartlastel on selle loomises märkimisväärne osa.
Esimene näitus jaamahoones
Tartu vastrenoveeritud jaamahoone ootesaalis avati Vikipeedia sünnipäeval fotonäitus – see on uues jaamahoones esimene ja leiab loodetavasti järgimist. Juba tund-paar pärast avamist oli publik näituse leidnud, kuigi parasjagu jaamast ühtki rongi ei väljunud. Näituse avakõnes tunnustas kirjanik Berk Vaher vikipediste, kelle ühise töö tulemusena on eestikeelne Vikipeedia muutunud juba tarvitamiskõlblikuks teabekanaliks. Septembri lõpuni avatud näitusel on välja pandud mulluse üleeuroopalise fotovõistluse “Wiki Loves Monuments” (Eestis “Kultuurimälestised Vikipeediasse”) parimad fotod Eestist ja Venemaalt. Eesti võidutöö, mille valis välja ka Euroopa žürii, polnudki ilus ja hästi restaureeritud hoone, vaid kinnilöödud akna lauapilude vahelt pildistatud ruum Purila mõisas, mille kooruvad värvikihid on kummalise valguse käes hästi välja tulnud, see valgus toob esile mahajäetud olekus ruumi väärtuslikkuse. Ent Eesti fotode esikümnes oli ka restaureeritud Kiltsi mõis, Keri tuletorn, tuuleveski, Vabaduse väljak Tallinnas remondi ajal jm. Tänavune võistlus algab septembris.
Igaüks võib kaasa lüüa
Esimene Eesti vikipedist, kes on nende aastate vältel kõigist teistest peajagu rohkem Vikipeedia artikleid loonud, toimetanud ja uusi autoreid juhendanud, on 2003. a. kevadel kirjutanud: “Olen üsna üksi, kui mitte arvestada paljusid välismaalasi, kes eestikeelset Vikipeediat aitavad teha.” See on filosoof ja tõlkija Andres Luure. Tunduvalt suurenenud vikipedistide kogukonnas on nii õpilasi ja üliõpilasi kui ka tööeas inimesi ja pensionäre. Vaja on vaid kirjaoskust ja sageli ka mingi ala teadmisi, ent rakendust leidub neilegi, kes tõlgiksid häid artikleid teistest keeltest. Või kirjutaksid artikleid Eestist teistes keeltes. Näiteks on eestikeelses Vikipeedias nüüd olemas artikkel “Eesti Maja Stockholmis”, ent puudu on artiklid mitmest selles majas asuvast organisatsioonist. Ei ole artikleid Eesti Lasteaiast, Eesti Kultuuri Koondisest ega Rootsi Eestlaste Liidust. Neid saaksid kõige paremini kirjutada inimesed, kes neid organisatsioone hästi tunnevad. Ning ka artiklit Eesti Majast võib täiendada, samuti kui paljude Rootsis elavate eestlaste isikuartikleid. Artiklit Eesti Majast pole aga ikka veel rootsikeelses Vikipeedias, seal pole ka paljusid muid Eesti ja eestlastega seonduvaid artikleid. Ka neid saaksid hästi kirjutada need, kes heas rootsi keeles eesti asja ajavad.
Madli Vitismann
Artikkel ilmus Stockholmis väljaantavas Eesti Päevalehes 12. septembril 2012